„Vamos a la playa,“ ütles üks Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi õpilane oma lemmikuks hispaaniakeelseks väljendiks videos, mille õpilased olid nende kooli külastanud Hispaania Kuningriigi delegatsiooni jaoks kokku pannud. Kui seni on Hispaania eestlaste jaoks seostunud eelkõige randade ja puhkusega, siis elu näitab, et kahe riigi ja rahva suhe on jõudmas uuele tasemele. Nii ka hariduses. 

Aprilli lõpus toimus Tallinna Mustamäe Gümnaasiumis pidulik allkirjastamistseremoonia, kui Tallinna linn ning Hispaania Kuningriigi Haridus- ja Kutseharidusministeerium sõlmisid haridusalase vastastikuse mõistmise memorandumi. Dokumendile kirjutasid alla Tallinna abilinnapea Aleksei Jašin ja Hispaania Kuningriigi Haridus- ja Kutseharidusministeeriumi nõunik José Aurelio Llaneza Villanueva. 

Nõudlus ja pakkumine

Et saada aru, millega täpsemalt tegu on, tuleb minna tagasi 2023. aastasse. Siis tekkis koolidel kohustus pakkuda õpilastele valida vähemalt kahe B-võõrkeele vahel. Lisaks seni domineerinud vene ja saksa keelele sai hakata valima ka muid keeli. Üsna kiiresti sai selgeks, et kõige rohkem tahavad Eesti noored õppida hispaania keelt. Seda näitavad kõige ilmekamalt numbrid: kui õppeaastal 2022/2023 oli keskkoolides hispaania keele õppijaid 2108, siis nüüd on neid 5011. „Vene keele õppimise soov selgelt kahanes ja noored tahtsid asendada selle just hispaania keelega,“ räägib Haridus- ja Teadusministeeriumi üldhariduspoliitika osakonna juhataja Ülle Matsin. Kui keskkoolis on hispaania keele õppijate arv kasvanud umbes kaks ja pool korda, siis põhikoolis lausa üle kolme korra. Seda kõike kahe aastaga. 

Põhjuseid, miks just hispaania keel on nii populaarseks saanud, on mitmeid. Ilmselt on selleks oma panuse andnud ka mõni telesaade, kuid Matsini sõnul on oluline tõsiasi, et Hispaania noored on väga aktiivsed Erasmuse programmi vahetusõpilased ja Eesti noored on nendega palju kokku puutunud. „Siis on kogu see kultuuriline pool, nagu muusika ja toit. Noored on hästi emotsionaalsed ja see sobib hispaania kultuuriga kokku,“ arutleb Matsin. 

Lisaks on ka suurte Euroopa riikide enda huvides, et nende keelt võimalikult palju räägitaks. Väiksemate rahvaste jaoks on see väga tänuväärne olukord. „Meie jaoks on oluline osata võimalikult paljusid keeli. Tänapäeval võib juba öelda, et kahest keelest jääb väheks,“ ütleb Matsin. Igatahes on nõudlus hispaania keele õpingute järele suur ja koolide ülesanne sellest tulenevalt pakkumist suurendada. 

Koostöö tiheneb

Küsimus on, et kuidas aitab nimetatud memorandum seda teha. Matsini sõnul on meil nüüd võimalik Hispaania Kuningriigi toel pakkuda õpilastele senisest rohkem hispaania keele õppega seotud programme. Üks neist on vahetusõpilaste programm. „Õpilase jaoks on oluline minna keeleruumi, näha mis seal on, ja suhelda kohalikega. Seda kõike see partnerlus võimaldab,“ selgitab Matsin, lisades, et selliste võimaluste kättesaadavus on keele õppimisel õpilaste jaoks suurim motivatsiooniallikas. 

Teiseks aitab leping arendada hispaania keele õpetajate kogukonda. „Memorandum pöörab tähelepanu tõigale, et õpetajate täiendõppe kaudu toetatakse ka kogukonna teket. Samamoodi on Goethe instituut võtnud õpetajate professionaalse arendamise oma missiooniks. Siit võib kasvada välja samasugune algatus,“ räägib Matsin. 

Pikas perspektiivis liigutakse taoliste koostöölepingute sõlmimisega selles suunas, et noored oskaksid kooli lõpetades mõlemat õpitud võõrkeelt kõrgel tasemel. „HTM jälgib aktiivselt, kuidas keeleõpe ja see koostöö edeneb,“ lõpetab Matsin. 

---

Intervjuu Hispaania Kuningriigi suursaadikuga Eestis Guillermo Corral van Dammega

Millise mulje tänane hommik teile jättis?

Meil on väga hea meel, et meid siin niimoodi vastu võeti. Esitlused ja õpilaste video läksid meile väga korda. Me teadsime, et hispaania keelt õppijaid on siin väga palju, aga näha, kui suure pühendumusega seda kõike tehakse, tekitab meis suure tänutunde. 

Mis on lepingu peamine eesmärk?

Lepingu peamine eesmärk on avada uksi suuremaks ja läbimõeldumaks koostööks. Meil on väga palju tööriistu, mida saame pakkuda, et keeleõpe veel sujuvamalt ja mahukamalt õnnestuks. Lisaks projektidele on ka konkreetsemad tööriistad, nagu õppematerjalid ja külalisprofessorid. 

Eestis on see meil esimene taoline koostööleping ja Mustamäe gümnaasium, kus hispaania keele õpe on juba väga populaarne, on ideaalne koht, kus seda teha. Me saame jälgida, kas koostöö toimib ning on mõlema riigi jaoks kasulik. Arvestades, kui häid näiteid on meil teistest riikidest võtta, on lootused suured. 

Kas on üllatav, et hispaania keelt õppida tahtjaid on nii palju?

Hispaania keel on üle kogu Euroopa üha populaarsem, inglise keele järel on see õpilaste hulgas teine kõige nõutum keel. Eestiga ei ole me geograafiliselt ega ka ajalooliselt kuigi tihedalt seotud, aga eestlaste jaoks on Hispaania väga sage sihtkoht ja ka Eestis käib Hispaania turiste üsna palju. Mõeldes, kui palju üle maailma hispaania keelt räägitakse, on seda mõistlik õppida. 

Arvestades praegust geopoliitilist olukorda, siis kui oluline selline koostöö Euroopa Liidu riikide jaoks on?

Ma arvan, et kõik selline on võtmetähtsusega. Igasugune koostöö, nagu ka Erasmuse programm, tekitab eurooplastes kogukonnatunnet. Muidugi on meil rahvusest tulenevad erinevad iseloomujooned, aga päeva lõpuks on see, mis meid kõiki eurooplasteks teeb, ühine väärtus- ja kultuuriruum. Kõik, mis meid ühendab, on praegu hädavajalik.