• 21.–23. oktoobrini toimunud Tartu haridusfestivali läbiv teema oli „Targad ühendused“. Enam kui sajas õpitoas-ettekandes arutleti, kuidas tehisaru saab õppimist ja õpetamist toetada ning mil moel säilitada tehnoloogiliste uuenduste tormis inimlikke sidemeid ja suhtlemistarkust.

Hoolimata varasest kellaajast ja koolivaheajast oli festivali avaesinejat, kriisinõustajat ja õpetajat Tiina Naarits-Linna Karlova kooli saalis kuulamas sadakond õpetajat. Tiina Naarits-Linn pani mõtisklema õpetaja rolli üle ajal, mil suur osa suhtlusest on kolinud virtuaalmaailma.

„Õpetaja roll on küll teha lapsi akadeemiliselt targaks, aga veel tähtsam on hoida suhtlemistarkust,“ rääkis ta. Suhtlemistark inimene arvestab teistega, ka endast täiesti erinevatega. Suhtlemistarkuse arendamiseks on vaja etaloni ehk eeskuju. Etalonilt eeldatakse, et ta on kindlalt paigas. 

Lapsed kipuvadki õpetajat proovile panema ja kontrollima, kas etalon kehtib. Õpetajal peab olema, kellega suhelda, kui on raske. 

„Õpetajal on õigus väljaelamisvestlusteks, et homme jälle raamis olla,“ lausus Naarits-Linn ja soovitas igaühel leida endale keegi, kellega tandem moodustada.

Ekraanid võtavad kogu lapse aja. Me ei saa enam ekraanide vastu, aga laps peab saama piisavalt magada ja liikuda, aktiivselt mängida, suhelda.

„Võime nihutada koolipäeva alguse ükskõik kui hiliseks, aga piisava uneta pole sellest kasu,“ lausus Naarits-Linn. „Kas suudame lapsevanemana oma suhtlemistarkust rakendada ja selle lapsele selgeks teha?“ 

Vaimse tervise häirete sagenemine on saanud teadusliku tõestuse. Lapsed ei saa enam aru, mis on päriselt. Hiljuti lõi laps oma kaaslasele viis korda järjest kiviga pähe – just nagu videomängus. Naarits-Linn tõi hoiatava näite Ameerikast, kus vestlusrobotiga 213 korda enesetapu teemat arutlenud teismeline tegi kavatsuse teoks. Eelnevalt aitas robot hinnata elust lahkumise mooduseid ja koostas hüvastijätukirja mustandi.

„Roboti protokoll lakkas töötamast, kuigi oli sisestatud, et ta peaks pidurdama ennastkahjustavaid mõtteid,“ märkis Naarits-Linn. Mitmed riigid ongi püüdnud piiranguid seada. Näiteks Taanis keelustatakse alla 15-aastastel sotsiaalmeedia kasutamine. Eestiski tuleks midagi ette võtta.

Sotsiaalmeedia turundaja ja netiturvalisuse ekspert Brit Mesipuu rääkis, kuidas tehisaru areng on loonud nutikaid koolikiusamise vorme. Küberkiusamine on tabanud ka õpetajaid. Näiteks filmis ühe kooli uus õpilane õpetajaid ja tegi seksistliku sisuga meeme, et kaaslastele muljet avaldada. Kuid internetis filmitu levitamine võib tuua kaasa kriminaalmenetluse, nagu on juhtunud mõnegi õpilasega, kes on vägivalda jäädvustanud.

Mesipuu näitas õpetajaile, kuidas tehisaru abil saab lühikese ajaga teha ja levitada alandavat või hirmutavat sisu, luua karaktereid. Kvaliteetsete võltsingute tegemiseks tööriistu jagub. Isegi ekspertidel läheb üha raskemaks eristada, mis on tehisaru ja mis inimese loodud. Seda enam langevad lõksu lapsed, kes pigem usuvad, kui kahtlustavad.

AI loodud videos heidab kuningakrooniga Trump hävituslennukilt protestijate peale pruuni ollust. „Selliseid asju nähes arvab laps, et temagi võib teisi kiusata,“ märkis Mesipuu.

Tartu Ülikooli tehisintellekti professor Meelis Kull selgitas tehisaru toimimist ja eksimiste tagamaid ning tõi palju põnevaid näiteid. Näiteks andis ChatGPT uusim versioon Lutsu „Kevade“ alguseks: „Arno Tali oli koolimaja trepil ja mõtles.“ Kui Kull palus joonistada Eesti kontuurkaardi viie suurema linnaga, oli riigi kontuur paigas, aga linnade paigutusega pani tehisaru täiesti puusse.

„Suured keelemudelid nagu ChatGPT töötavad tekstiosade ehk tokenite kaupa ja mudel ennustab, mis on kõige tõenäolisem järgmine token,“ selgitas Kull. Kui ahelas on vale ennustus, läheb kõik rappa. Tehisnärvivõrk ennustab alguses täiesti juhuslikult ja siis hakatakse seda treenima. Järk-järgult õpib mudel keerulisemaid mustreid. Et see hästi toimiks, on vaja nagu helipuldis nuppe keerata. Seda tehakse ülikaua ja ülisuures mahus, kuni mudel hakkab hästi tööle.

Eksimise põhjus võib olla ka see, et info on väga värske või on mudel ehitatud nii, et ta ei käigi internetist järele küsimas. 

“Õpetaja tähtsaim roll on hoida suhtlemistarkust.

Kull soovitas anda tehisarule lisainfot, laadides üles faile, või siis info otse prompti kopeerida. Võime robotile ka öelda, et too enne vastamist põhjalikult arutleks.

ChatGPT-laadsed mudelid mõtlevad eelkõige tekstiliselt ja jäävad hätta pilditöötlusega, sest seal on vaja ette kujutada. Hiir suudab ette kujutada, kuhu kass liigub, kuid tehisaru mitte. Ja pärast treenimist mudel enam juurde ei õpi.

„Kui need probleemid ära lahendatakse, oleme väga lähedal üldise tehisintellekti tasemele, see võib sündida juba 5–10 aastaga,“ sõnas Kull. Viie aasta eest arvati, et sinna jõutakse aastal 2050. Edasi liigume superintellekti suunas, kes suudab rohkem kui inimene.

„Võime inimkonnana selle arengu ka peatada, need on keerulised otsused,“ lausus Kull. Kui otsustame peatada, siis Euroopas ja Ameerikas saame selles ehk kokku leppida, aga Hiinas?

„Kui tehisaru ongi aastal X inimesest targem, on meil vaja tagada, et igas valdkonnas jaguks ka inimeksperte. Muidu kaotame oma sõltumatuse. Vaja on õpilasi suunata, et nad saaks hakkama nii tehnoloogiaga kui ilma,“ sõnas Kull.

Haridusfestivali sünnist saati üheteistkümne aasta eest on selle sihiks olnud pakkuda kolme päeva jooksul eeskätt õpetajaile võimalust jagada kogemusi ja nippe. Töötube korraldatakse nii koolides kui lasteaedades. Osalejate seas on igal aastal palju alustavaid õpetajaid ja menukad töötoad täituvad ruttu. Samal kellaajal on eri kohtades mitu sündmust ja on kahju, et igale poole ei jõua.

Tänavu jagati näiteks kogemusi tehisaru tööriistadest võõrkeeleõppes, VR-prillidega ajalootunnist, arenguvestluste pidamisest, koostöisest õpetamisest, digivahendite kasutamisest kirjandiõpetuses, peregeneetikast, makrameeinglite ja pärlikaartide valmistamisest, kalesteenikaharjutustest ja paljust muust.

„Tänavu oli juba 108 õpituba, rohkem kui kunagi varem,“ sõnas festivali eestvedaja, Tartu Kivilinna Kooli direktor Karin Lukk. „Läbiviijatena on lisandunud ülikoolid, muuseumid, erasektori esindajad ja õpetajad teistest linnadest. Varem käidi mujalt vaid vaatamas. Õpitubade tegijad on mõtestanud teemasid lahti nii tehnoloogia kui inimestega seoses. Meil on hea meel, et teema on nii laialt kõnetanud.“

Festivalil on oma koht ka meelelahutusel: kinoseansid, Karlova kooli koorikooli kontsert Pauluse kirikus, Annelinna gümnaasiumi laulufestival ja Õ-klubi.