• Ehkki uuest õppeaastast kohustab määrus koole alustama päeva kella üheksast, ei plaani sugugi kõik õppeasutused tundide algust hilisemaks lükata. Kui hoolekogu ja koolipidaja on sama meelt, saabki kool rohelise tule otsustada ise.

Tartu Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumis on kahel õppeaastal küsitud õpilastelt, mis kellast võiks õppetöö hommikul alata. Esimeses küsitluses 2024. aastal arvas 66% õpilastest, et jätkuvalt kell kaheksa. Nüüdseks on kella kaheksast alustada soovijate hulk kasvanud juba 90%-le.

„Paljud noored käivad trennis. Kui koolipäev nihkub hilisemaks, võivad viimased tunnid kattuda trenni või huviringi algusajaga. Ka õppimis- ja vaba aega jääb liiga väheks,“ põhjendab oma arvamust 10. klassi õpilane Kristofer Karis, kes mängib Tammekas jalgpalli ja käib iga päev treenimas. Praegu lõpevad tal tunnid päevil, mil on ka valikained, poole viie paiku. Kui tunnid algaksid kell üheksa, saaks koju alles poole kuuest ja oleks raske trenni jõuda.

11. klassi õpilane, kooli õpilasesinduse president Saara Podekrat käib tantsutrennis, praegu on tal käsil ka autokool. 

„Olen nõus kella kaheksaks kooli tulema, mul pole probleemi üles tõusmisega,“ räägib ta. „Kui ärkan hiljem, tunnen end rohkem väsinuna.“

Haridus- ja teadusministeerium põhjendas vajadust alustada koolipäeva hiljem noorte vaimse tervise ja unerütmiga. Podekrat, kes on koolikaaslastega teemat arutanud ka õpilasesinduses, on aga pigem seda meelt, et hommikune väsimus sõltub eeskätt sellest, mis kell sa magama lähed ja millega enne und oma aega sisustad.

„Siin on palju psühholoogilisi faktoreid. Oma emotsioonidega tuleb õppida toime tulema,“ lisab ta.

Vaid kümnendik Petersoni gümnaasiumi õpilastest avaldas soovi tulla kooli kella üheksaks või hiljem. Üks neist on 11. klassi õpilane Kevin, kes rääkis, et tema trenn algab üsna hilja ja koju jõuab ta alles päris õhtul. 

„Kui elad üksi, pead ise ka koristama ja süüa tegema. Lõpuks jõuad hilja magama. Õhtul ei jää puhkeaega, et päevastest tegevustest maha rahuneda. Kaheksa tundi tahaks vähemalt magada,“ lausub Kevin.

Lisaund ei teki

Petersoni gümnaasiumi õppekvaliteedi juhi Anna-Liisa Blaubrüki sõnul on gümnasistid vägagi teadlikud oma vabast ajast ja ehitanud elu üles koolijärgsele tegevusele. Õpilased märkisid küsitluses, et koolipäeva hiline algus ei võimalda kauem magada, sest magama minnakse siis hiljem. 

“Määrused tulevad jätkuvalt nii, et mudilased ja gümnasistid, kes pole enam lapsed, on samas kastis.

Anna-Liisa Blaubrük

Veerand Petersoni õpilastest tuleb kooli väljastpoolt Tartut. Kümmekond õpilast ootab igal hommikul juba kell seitse koolimajas, sest kaheksaks tööle tulevad vanemad toovad nad autoga linna või jõuab buss vara. 

„Kell pool kaheksa on majas veel rohkem õpilasi. Maakonnaliinide liiklus on plaanitud arvestusega, et tööpäev algab kell 8,“ ütleb Blaubrük. „Kui koolipäev algaks kell üheksa, siis peaksid paljud noored ootama poolteist või kaks tundi. Ka kojuminekut peavad nad ootama. Kui päev algab pärast kaheksat, on tühja aega veel rohkem. Mida noored sel ajal teevad? Istuvad telefonis. Põhikoolid, kus päev algabki kell üheksa, korraldavad kell kaheksa konsultatsioone. Seega ei likvideeri määrus probleemi, mida üritati lahendada.“

Petersoni gümnaasiumi mõlemas küsitluses eelistas kümmekond protsenti vastanuist, et päev algaks juba enne kella kaheksat. Soomes alustataksegi mõnes kohas koolipäeva nii vara.

„Õpilased ütlevad ka, et söögivahetund võiks kesta vähem kui pool tundi, et päev saaks rutem läbi. Gümnasistid ei mängi ega jookse vahetunnis, nad käivad küll õues värsket õhku hingamas, aga ei taha niisama aega kulutada,“ sõnab Blaubrük. „Koolireformiga lahutati gümnaasiumid ja põhikoolid juba ammu, aga määrused tulevad jätkuvalt nii, et mudilased ja gümnasistid, kes pole enam lapsed, on samas kastis. Toitlustuse nõuded on samad. Kujundame toitumist 18-aastasel, kes läheb õhtul ööklubisse! Gümnaasiumi- ja põhikooliõpilastesse peab suhtuma erinevalt, ja ka progümnaasiumi õpilastesse tuleks suhtuda teistmoodi kui päris väikestesse. Kõik pole nii üheülbaline. Kas ühtlustamine ja samad nõuded jõuavad lõpuks ka ülikooli? Hariduselu suur probleem on, et me ei küsi õpilaste arvamust neid puudutavates küsimustes, vaid sõidame neist üle. Väidame, et kaasame, aga tegelikult ei tee seda.“ 

Et täituks noorte soov alustada koolipäeva endiselt kell kaheksa, peab kooli hoolekogu tegema koolipidajale ettepaneku. Kristofer Karis ja Saara Podekrat loodavad, et saavad nii vanematelt kui linnavalitsuselt selleks rohelise tule. „Koolis on enamuses ju õpilased. Oleks ebaõiglane, kui otsustatakse meie eest, eriti veel, kui otsused mõjutavad meie päevarutiini,“ arvavad noored.

Tartu linnavalitsuse haridusosakonna juhataja Riho Raave kummutab noorte kartused: koolidele on teada antud, et kui hoolekogud teevad põhjendatud ettepaneku, ei takista koolipidaja alustada koolipäeva varem. 

“Oleme kogu aeg olnud seisukohal, et koolipäeva algus on iga kooli ja hoolekogu otsustada. Linnas on isegi mõistlik, et koolipäeva algus on hajutatud.

Riho Raave

„Oleme kogu aeg olnud seisukohal, et koolipäeva algus on kooli ja hoolekogu otsustada. On isegi mõistlik, et koolipäeva algus on linnas mõneti hajutatud,“ märgib Raave. Koolides sel teemal alles arutletakse, seni pole uueks õppeaastaks veel ühtegi taotlust tulnud. 

Sel õppeaastal algab koolipäev kell 9 Tartu munitsipaalkoolidest Forseliuse, Hansa, Kivilinna, Tamme, Variku, Veeriku põhikoolis ja täiskasvanute gümnaasiumis. „Osal neist on olnud probleeme päevakava koostamisega, et koolipäev liiga õhtusse ei veniks,“ sõnab Raave. 

Riigikoolidel pole pääsu

Kui Tartu koolidele on koolipidaja lubanud, et nende arvamusest üle ei sõideta, siis Saue riigigümnaasiumi õpilased kogesid vastupidist. Kuigi paar kuud tagasi tehtud küsitluses avaldas 79% lapsevanematest, 74% õpilastest ja 60% koolitöötajatest soovi jääda senise päevaplaani juurde ja alustada ka uuel õppeaastal tundidega kell pool üheksa, teatati õpilastele, et haridusministeerium seda ei luba.

„See on tekitanud vanemate, õpilaste ja töötajate seas rahulolematust,“ kirjutasid nördinud õpilased Õpetajate Lehele. „Kõrval on Laagri kool, millest sõltub ka bussigraafik. Laagri kool alustab ka järgmisel aastal kell pool üheksa. See tähendab, et kõik bussid jõuavad ikka kella 8.30-ks kooli juurde. Rongidega on üsna sarnane lugu. Õpilastel, kes elavad Turbas või Paldiskis, sõidab rong tavaliselt üks kord tunnis. Ka nemad jõuavad tulevikuski kooli samal ajal kui praegu. Kui kool algaks kell üheksa, lõppeks viies tund kell 16.20. Niimoodi jäävad õpilased nii Paldiski kui ka Turba rongist maha. Ainus võimalus on oodata tund aega järgmist rongi või küsida iga päev tunnist kümme minutit varem ära, mis pole realistlik. Ka bussidest jäävad nad maha. Kui kool lõpeb nii hilja, hilinevad paljud õpilased trenni ja huviringi. Selgituseks ütleb haridusministeerium, et see annab õpilastele võimaluse välja puhata. Tegelikkuses jõuab suur osa õpilasi ikka samaks ajaks kooli nagu praegu. Tallinnas asuvates koolides see graafik sobib, kuna ühistransport liigub tihedamini, aga äärelinnas mitte. See on lihtsalt ebaaus meie suhtes. Kool edastas küsimustiku tulemused ka haridusministeeriumile, aga nad ei arvesta õpilastega üldse.“

Direktor Taavi Vilba selgitas, et veebruaris lepiti hoolekogu koosolekul kokku, et huvigruppide seas korraldatakse küsitlus. Kuid küsitluse tulemustest ja hoolekogu ettepanekust hoolimata oli ministeeriumi seisukoht, et riigikoolid alustavad määruses ette nähtud ajal ehk kell üheksa. 

„Et meile tehtaks erand, oleksime pidanud esitama sisulise põhjenduse koos plaaniga, kuidas kavatseme liikuda kella üheksase algusaja suunas. Meie omakorda ei näinud mõtet seda muutust järk-järgult teha,“ lausus Vilba. „HTM põhjendas oma otsust tõenduspõhiste argumentidega. 13–19-aastaste noorte loomulik unerütm nihkub hilisemaks, mistõttu lähevad nad õhtul hiljem magama ega saa varase koolialguse tõttu piisavalt und. Uuringud on näidanud, et koolipäeva hilisem algus parandab teismeliste une kestust ning nende päevast toimetulekut ja õpivõimet koolis.“

Ka Kohtla-Järve Järve kool on direktor Madli Sarve sõnul riigikoolina kohustatud muutma koolipäeva alguse hilisemaks. Seni on õppetöö alanud seal kell 8.30. Eelmise õppeaasta kevadel tehtud küsitluse põhjal oli vaid 30% kooliperest nõus päeva hiljem alustama.

„Oleme kavandatavast muudatusest teavitanud nii Ida-Viru ühistranspordikeskust kui ka Kohtla-Järve linnavalitsust, et tagada võimalikult sujuv üleminek ja arvestada õpilaste liikumisvõimalustega,“ lausus Sarv. „Teadvustame, et koolipäeva hilisem algus võib olla katsumus eelkõige nendele õpilastele, kes tulevad kooli linna ümbruse väiksematest asulatest, nagu Saka ja Peeri küla. Loodame koostöös leida sobivad lahendused.“

„Kahju, et sääraseid muudatusi üldse jõuga peale surutakse, selle asemel et lasta koolidel otsustada,“ kahetseb Lähte ühisgümnaasiumi direktor Martin Pent. Lähtel alustatakse ka järgmisel õppeaastal koolipäeva nii nagu seni ehk veerand üheksast. 

„Ei koolipidajat ega hoolekogu tulnud selleks veenda, mõlemad olid ise soosival seisukohal,“ lausub Pent. „Kuna mitu Tartu valla kooli on bussimarsruutide kaudu seotud ja need lähtuvad ennekõike tööinimestest, mitte õpilastest, siis ei ole võimalik kaugemal elavatele peredele nõnda vastu tulla, et kõik õigel ajal sihtkohta jõuaksid.“ 

Kagu-Eesti ja Saaremaa jätkavad vanaviisi

Hoolekogu palvet võttis kuulda ka Põlva vald. Kagu-Eesti suurimas põhikoolis, Põlva koolis, kus seitsmes õppekohas (Põlva kesklinnas, Ähniorus, Ahjal, Moostes, Mammastes, Vastse-Kuustes, Tilsis) õpib üle 800 lapse, algavad uuel õppeaastal tunnid kell pool üheksa.

„Hoolekogu leidis, et Põlva oludes ei ole põhjendatud alustada koolipäeva kell üheksa, see ei toeta tegelikult lapsi,“ ütleb direktor Janek Riives. Hilisem tundide algus nihutab kogu koolipäeva hiljemaks ning piirab õpilaste võimalust osaleda huviringis ja trennis, mis toimuvad kaugemal, ka teises linnas. Samuti ei saavutata hoolekogu hinnangul hajaasustuse tingimustes määruse eesmärki, mille kohaselt peaks kooli hilisem algus võimaldama lastel iseseisvalt ja turvaliselt kooli tulla. Lapsed lahkuvad kodust koos vanematega, turvalisuse kaalutlustel, ja jõuavad kooli vara. Nad peaksid ootama tundide algust kuni poolteist tundi, kui kool veel hiljem algaks.

„Minu kui koolijuhi hinnangul on need põhjendused piisavad, et õppetunni algus oleks määruse regulatsioonist erinev,“ lausus Riives. Kuigi ühe õppekoha soov oli alustada kaheksast, nagu varasemalt, ei leidnud see hoolekogus toetust ja kõigis majades alustatakse kell pool üheksa.

Setomaa ühendkooli direktori Pille Libliku sõnul on arutatud koolipäeva alguse teemat hoolekogu ja koolipidajaga seni mitteametlikult ja maikuus vormistatakse asi ametlikult ära.

„Seisukoht on, et muudatust pole vaja: Värska ja Mikitamäe õppekohas algab koolipäev pool üheksa, Meremäel ja Obinitsas juba ammu kell üheksa,“ vahendab Liblik. „Praegune olukord on hajaasustuses kooskõlas õpilaste vajadustega, arvestab laste jõudmist huvitegevusse ning ühistranspordi aegu.“

Rõuge põhikoolis, mis paikneb samuti mööda valda neljas õppekohas, kogunes hoolekogu eile, 27. aprillil, et kujundada oma seisukoht koolipäeva alguse kohta.

„Ei taha ette rutata,“ ütles direktori kt ja Rõuge õppekoha õppejuht Ere Käis. „Oleme korraldanud vanemate, õpetajate ja 4.–9. klassi õpilaste hulgas küsitluse, kus enamik kõigist huvigruppidest on selle poolt, et koolipäeva alustataks samal ajal nagu sellel õppeaastal: Mõnistes kell 8.15, Rõuges ja Haanjas 8.30 ning Varstus 8.35. Koolipäeva algus sõltub maakonna bussiliinidest.“

Saaremaa vallas on koolide hoolekogude ettepanekul ja koolipidaja nõusolekul uueks õppeaastaks kokku lepitud, et kool algab samal ajal nagu käesoleval õppeaastal, see tähendab kl 8.15–9, sõltuvalt piirkonnast. Valla haridus- ja noorsootööosakonna juhataja Kaire Kiili sõnul on algusajad kujunenud pika aja jooksul, lähtudes eelkõige liinibusside graafikust.

„Kuna valla territoorium on suur, on ühistransporti ja koolipäeva algusaega keeruline ühitada. Nõuab väga täpset tasakaalu, et kõik õpilased jõuaksid kooli, huvitegevusse ning õhtuks koju,“ lausub Kiil. Ta rõhutab, et see on kogu vallale keeruline ülesanne, kuna sama transpordisüsteemi kasutavad täiskasvanud tööle ja töölt koju liikumiseks. Suur osa lapsevanematest alustab tööpäeva vahemikus kell 8–8.30 ning nad toovad lapsed kooli enne tööle minekut. 

„Vallal ei ole võimalik asutuste töökorraldust selliselt ümber korraldada, et tööpäev algaks kell üheksa,“ sõnab Kiil.

Pealinnas veel kaalutakse

Eesti suurima linna Tallinna koolide hoolekogudes arutelud veel käivad. Tallinna haridusamet teavitab koole lähiajal, mis ajaks ja kellele tuleb taotlus koolipäeva seadusest sätestatud erineva algusaja asjus esitada. 

„Linnavalitsus kehtestab esimesel võimalusel ka korra, kuidas koolide ettepanekuid ja taotlusi menetletakse ning milline on otsustusprotsess,“ teatab haridusameti kommunikatsioonijuht Sille Tiitsmaa. „Linna eesmärk on tagada, et otsused oleksid kaalutletud, lähtuksid koolipere vajadustest ning arvestaksid nii õpilaste heaolu kui ka linna kui terviku toimimist, sealhulgas ühistranspordi korraldust. Praegu on seetõttu vara koolide otsuseid esile tuua.“

Tallinna Läänemere gümnaasiumis, kus 56 klassikomplektis õpib 1335 õpilast, algab koolipäev kell 8.15, kuid õpetajate, õpilaste ja lapsevanemate seas käib küsitlus, et selgitada välja kogukonna ootused.

„Suures koolis on ühtne rütm äärmiselt oluline,“ ütleb direktor Deniss Presnetsov. „Kui nooremad õpilased sõltuvad paljuski vanemate töögraafikust, siis vanemate klasside õpilaste jaoks on määrav tundide arv ja soov jõuda õigeks ajaks trenni või huviringi. Praegu algab koolis õppepäev erandina teistest hiljem eriklassidel, mis võimaldab neil õppida rahulikumas keskkonnas ajal, mil teistel klassidel on tunnid juba lõppemas.“

Eesti suurimas maakonnas Harjumaal on palju koole ja ka päeva algusaegu. On koole, kus juba praegu alustatakse kella üheksast, näiteks Kolga, Ardu, Viimsi, Haabneeme, Vihasoo lasteaed-algkoolis, Neeme koolis koguni kell 9.20. Aga jagub ka koole, kus minnakse sügisel üle praegusest hilisemale algusajale. Ka uus ja alustav Tiskre kool võtab kohe sihi kella üheksa peale.   

„Eks uute koolide puhul ongi muudatusi oluliselt lihtsam rakendada,“ vahendab Harjumaa omavalitsuste liidu haridusnõunik Maria Mägar koolipidaja Harku valla arvamust. 

Erinevalt maakonna teistest koolidest tuleb Prangli koolis arvestada laevaliiklusega ja tunnid algavad seal kella poole üheksast.

Kuid eriti keeruline on olukord üha kasvavas Kiili gümnaasiumis, kus õpilaste hajutamiseks algavad sügisest tunnid kl 8–11 ja osa õpilasi viiakse teise vahetusse.

Kuidas teha muutust mõistlikult?

Kambja valla Ülenurme gümnaasiumis on lõppemas esimene õppeaasta hilisema tundide algusega. Kui varasematel aastatel alustati kell kaheksa, siis nüüd tund aega hiljem. Kuid koolimaja uksed on avatud juba kella poole kaheksast, sest on peresid, kus lapsevanemad peavad oma töö tõttu või mingil muul põhjusel lapse varem kooli saatma.

„Võimaldame õpilastele kl 8.10–8.50 niinimetatud nulltunni ehk kasulikku aega,“ räägib direktor Tõnu Tender. Huvilistele on avatud kooli raamatukogu, tegutseb mitu huviringi, õpilased saavad õues liikuda, aga toimuvad ka konsultatsioonid ning pakutakse järelevastamise võimalust.

“Pooldan paindlikku lahendust, kus võimalikud on eri variandid.

Tõnu Tender

Tundide võimaliku hilisema algusaja üle hakati koolis aru pidama eelmisel õppeaastal, esmalt juhtkonnas ning seejärel huvirühmadega. Vanematekogu akadeemia korraldas koolis seminari teemal „Mis kell ärkab aju ehk Kuidas kujundada koolipäeva lapse unevajadusi arvestades?“. Kuulati teaduslikku loengut ning toimus suur arutelu päevakava muudatuste võlu ja valu üle. Teiste koolide esindajad jagasid kogemusi tundide alguse hilisemaks muutmisest ja sellest, kuidas nad küsimust õpilaste, õpetajate ja lapsevanematega arutasid, milliseid raskusi ning eriarvamusi tekkis. Mõistagi kuulati seminaril ka õpilaste arvamusi kooli alguskellaaja kohta. 

„Kõlama jäi muutuse läbi teinud koolide, samuti psühholoogide ja uneuurijate seisukoht: eelkõige peab arvestama õpilaste, mitte vanemate huvidega,“ lausus Tender.

Ülenurme gümnaasiumis on enam kui 1100 õpilast ja vanemaid kaks korda enam. Oli ette teada, et nii arvukas kogukond ei ole asjas ühel nõul. Aruteludel ilmneski, et seisukohad on erinevad ning hääletamine võinuks kogukonna omavahel tülli ajada. 

„Seepärast hakkasime kaaluma võimalusi, kuidas lahendada nende perede mure ja võimalik vastuseis, kui laps jõuab vanemate töö tõttu varem kooli,“ rääkis Tender. Probleemi arutati mitmel korral õpilasesinduse ja hoolekoguga ning esialgu peeti kõigile parimaks lahenduseks alustada tunde kell pool üheksa. Eelmisel kevadel sai aga teatavaks riigi suunis alustada päeva kell üheksa ja kuna koolipidaja hinnangul oli argumente tundide varasema alguse poolt vähe, jäädi kella üheksa juurde. 

„Eesti eri paigus leidub väga erinevaid koole, mille algusaeg sõltub asukohast, bussigraafikust ja muust. Seepärast pooldan paindlikku lahendust, kus võimalikud on eri variandid,“ täheldab Tender.

---

KÜSIMUS JA VASTUS

Kuidas mõjutab riigi otsus alustada koolipäeva varasemast hiljem ühistranspordi korraldajate tööd?

Kagu ühistranspordikeskuse tegevjuht Sander Saar:

„Koolipäeva algusajad erinevad kooliti juba praegu ning ühistranspordi liinivõrku on kohandatud seal, kus see on olnud võimalik, arvestades kõigi liinide kasutajate vajadusi.

Koolid on ise samuti eri algusaegadega kohanenud. Näiteks on kaugemalt tulevate õpilaste varasema saabumisega arvestatud ning sisustatud päeva alguses õpilaste aega, et vältida tühja ootamist enne tundide algust.

Üldisemalt loob sõiduvajaduse hajutamine eeldused uute ühenduste tekkeks. Samas tähendab hajutatud ühenduste loomine suuremat kulu, kuid ei garanteeri täiendavaid reisijaid. Lisaks tuleb arvestada, et tegemist on tipptunniga, mil olemasolev bussipark on juba maksimaalselt hõivatud.

Koolipäeva alguse edasilükkamine võib suurendada rahulolematust ühistranspordi korraldusega, kuna see ei pruugi vastata teiste reisijate liikumisvajadustele.

Kui arutada olemasolevate liinide muutmist või võimalikke lahendusi, peab meil olema täpne info õpilaste liikumise kohta – näiteks millisest piirkonnast või peatusest kooli tullakse, millises klassis õpilane õpib ning kas ja kui regulaarselt osaleb huviringis. Need tegurid mõjutavad otseselt graafikute tegemist.

Oleme korraldanud enda partneriteks oleva kaheksa omavalitsuse seas küsitluse, et mõista, millised on kavatsused uueks õppeaastaks. Paljudes koolides jääb algusaeg samaks. Mõned ei ole teada andnud. Mõnes juba minnakse kooli kella üheksaks.“

---

INTERVJUU

HTM: koolipäeva alguse otsust ei saa teha ainult ühe huvirühma eelistuste põhjal

Räägitakse kaasamisest, aga kui õpilased avaldavad soovi – nagu Sauel –, et päev algaks endiselt varem, ei võeta seda arvesse. Miks ei arvestata õpilaste arvamusega?

HTM-i alus- ja põhihariduse osakonna peaekspert Hele Liiv-Tellmann:

Õpilaste arvamus on koolikorralduse kujundamisel oluline ning seda ka küsitakse ja arvestatakse. Sealhulgas saadeti määrus, millega koolipäeva algust nüüd reguleeritakse, juba enne vastu võtmist kooskõlastamiseks ka õpilasesinduste liidule. Samas ei saa koolipäeva alguse otsust teha ainult ühe huvirühma eelistuste põhjal. Haridus- ja teadusministeerium lähtub siin eelkõige teaduspõhisest teadmisest laste ja noorte unevajaduse ning õpivõime kohta.

“Haridus- ja teadusministeerium lähtub eelkõige teaduspõhisest teadmisest laste ja noorte unevajaduse ning õpivõime kohta.

Hele Liiv-Tellmann

Uuringud näitavad, et eriti teismeeas nihkub noorte loomulik unerütm hilisemaks ning koolipäeva liiga varajane algus võib mõjutada nii õpitulemusi, vaimset tervist kui ka üldist heaolu. Seetõttu on soovituslik nihutada koolipäeva algust hilisemaks, et toetada paremini õpilaste arengut ja tervist. Eestis on noorte vaimse tervise probleeme varasest oluliselt rohkem ja ühiskonnana peame rakendama teaduspõhiseid võimalusi, et seda kasvu oleks võimalik pidurdada.

Kaasamine tähendabki eri osapoolte – õpilaste, õpetajate, lapsevanemate ja teadlaste – seisukohtade arvestamist tervikuna. Lõplikud otsused peavad tasakaalustama huvide erinevust ning lähtuma sellest, mis on noorte arengule ja tervisele pikemas vaates kõige kasulikum.

Miks on määruste nõuded ühesugused nii põhikoolile kui gümnaasiumile? Gümnasistidest on suur osa juba täisealised ja võivad minna õhtul ööklubisse ning varsti ka tööle, kus tööpäev võib alata kell kaheksa.

Koolipäeva korralduse aluseks olevad põhimõtted lähtuvad eelkõige õppijate arenguvajadustest, mitte ainult nende juriidilisest vanusest. Kuigi osa gümnaasiumiõpilasi on täisealised, on nad haridussüsteemis õppijad, kelle igapäevane rütm ja koormus erinevad täiskasvanute omast.

Teadusuuringud näitavad, et noorte – sealhulgas gümnasistide – bioloogiline unerütm erineb täiskasvanute omast ning nende unevajadus püsib kõrge. Seetõttu on ka gümnaasiumiastmes põhjendatud sarnased põhimõtted koolipäeva alguse kujundamisel.

Samas on koolidel Eestis arvestatav autonoomia oma päevakava kujundamisel. See võimaldab arvestada kohalikke olusid, õpilaste liikumisvõimalusi, huvitegevust ja muid praktilisi tegureid. Nii saavad koolid leida paindlikke lahendusi, mis sobivad nende kogukonnale kõige paremini.