Kella üheksaks kooli. Mudilastele ja gümnasistidele ühe mõõdupuuga

Ehkki uuest õppeaastast kohustab määrus koole alustama päeva kella üheksast, ei plaani sugugi kõik õppeasutused tundide algust hilisemaks lükata. Kui hoolekogu ja koolipidaja on sama meelt, saabki kool selleks rohelise tule.

Loomaarstide põuda leevendamas

Nagu kõikjal Euroopas, on ka Eestis suur puudus veterinaariharidusega töötajatest. Eriala on õigupoolest noorte seas väga populaarne, kuid vastuvõtu suurendamine eeldab lisainvesteeringuid maaülikooli hoonetesse ja täiendavate õppejõudude palkamist.

Seetõttu on loomaarstide põua leevendamisel praegu keskne küsimus veterinaariatudengite väljalanguse vähendamine. Hiljem aga vilistlaste toetamine, et nad pühendumist nõudvas ja stressirohkes kutsetöös edukalt hakkama saaksid.

Põhikoolis tulevad esimesena e-eksamid kahes aines

Tänavuste e-katseeksamite, koolide tagasiside ja valmisoleku analüüsi põhjal on otsustatud, et 2026/2027. õppeaastal on põhikoolis elektroonilised inglise keele valikeksam ja eesti keele kui teise keele lõpueksam.

Katsetused näitasid haridus- ja noorteameti hinnangul, et keskne tehniline süsteem on selleks valmis, kuid koolide valmisolekut peab enne järgmisi samme veel lihvima.

Olgu lõbus meie kool, olgu huvitavad meie tunnid, olgu motiveerivad me õpetajad!

Triin Viiron: „Ma ei arva, et koolis peab valitsema igav ja tuim tuupimine nagu 19. sajandi talurahvakoolis. Lihtsalt tundub, et pendel läheb kohati liiga teise äärmusesse, kui räägitakse, et koolis peab olema huvitav. Kui oluline on saada elus hakkama asjadega, mis pole lõbusad, mille eest ei saa kommi, aga mis peab ära tegema, sest muidu ei saa? Muidugi, koolis olgu nalja ja naeru, huvi äratamist, mängulist õppimist. Aga pole võimalik, et kõigil on kogu aeg igas tunnis huvitav.“

Tehnoloogiaõpetuse tähtsus ja võimalused pole tasakaalus

Tehnoloogiaõpetus mängib huvihariduse edendamisel ja seeläbi Eesti majanduse arendamisel väga suurt rolli. Küll aga on tehnoloogiaõpetuse ruumid, võimalused ja vahendid suures osas Eesti koolidest kehvas seisus. Ühed usuvad, et lahendus peitub tehnoloogiakeskustes, kus õpilased saavad eri koolidest õppeained omandama sõita. Teised aga näevad, et kõikide õppeainete tunnid peaksid toimuma koolis.

Filosoofiaõpingute vajalikkusest Eesti koolides

Renee Meriste: „21. sajandil ei piisa ainult faktiteadmistest, vaja on ka oskust kriitiliselt mõelda, küsida, kahelda ja mõtestada. Ka õppekavade koostamine ja arendus saab alguse eelkõige haridusfilosoofiliste põhiküsimuste sõnastamisest. On viimane aeg jälle tõsiselt arutada küsimuste üle, kas ja miks peaks just filosoofia olema kohustuslik õppeaine mitte ainult igas Eesti keskkoolis, vaid ka ülikoolis.“

Eesti õpilased õpivad hinnete, mitte huvi pärast

Matthias Kalja: „Haridus- ja teadusministeerium peaks süsteemselt koguma ja analüüsima õpilaste tagasisidet. Õppijate sisemise motivatsiooni kujunemist toetab eelkõige tegelik kaasamine – mõistmine, et nende kogemused ja seisukohad omavad mõju. Nii saab luua tasakaalustatud õpikeskkonna, kus akadeemiline areng ja motivatsioon teineteist vastastikku toetavad.“

Iseõppijatest informaatikud

Eesti noored tulid hiljuti Soomes peetud Balti informaatikaolümpiaadilt tagasi kahe medaliga. Võimekaid programmeerimishuvilisi on meil veelgi, kuid nende ettevalmistamine, suunamine ja toetamine jääb suuresti perede õlgadele – vajalikul tasemel informaatikaharidust Eesti üldhariduskoolides ei pakuta.

Arvustamisel on kaks raamatut: Thomas Schlesseri „Mona silmad“ ja Elle McNicolli „Mingi säde“.

Madal kuuluvustunne ja vähene õpirõõm? Võta appi omakultuur

Meel Valk: „Paigaidentiteet on see nähtamatu niit, mis toob meid kodukohta tagasi ja annab sügavama mõtte just Eestis elamisele. Kevad on hea aeg alustamiseks – kutsu mõni vanaisa lasteaiarühma, jaga lastega midagi erilist, mille oled ise lapsepõlvest kaasa saanud, või minge kogukonnaliikmele külla. Väikesed rõõmsad tegevused muudavad õpiruumi nii õpetajale kui õpilasele soojemaks ja loomulikumaks – paigaks, kus igaüks saab olla koos oma kultuuriga ja tunda, et on oma.“