Poolas Poronini mägikülas toimunud Erasmus+ noortevahetus CyberBalance tõi kokku noored Euroopa eri riikidest, et arutleda tänapäeval üha olulisemaks muutuvatel teemadel: küberturvalisus, internetimanipulatsioon, kriitiline mõtlemine, sotsiaalmeedia sõltuvus, tehisintellekti mõju ühiskonnale, tervise- ja keskkonnateadlikkus ning küberhügieen.

Eestist osales 10.–15. maini toimunud projektis kümme noort koos kahe tiimijuhiga, kelle roll oli toetada osalevate noorte arengut ning suunata õppeprotsessi kogu projekti vältel. Noortevahetuse keskmes ei olnud pelgalt teadmiste omandamine, vaid kogemustest õppimine, kus iga osaleja sai olla nii õppija, arutleja kui ka teadmiste edasiandja.

Erilise väärtuse andis projektile asjaolu, et õpitu ei jäänud vaid seminariruumi seinte vahele. Kogu projekti vältel lõime ise lühivideoid ja sotsiaalmeedia sisu, mille eesmärk oli jagada omandatud teadmisi ka laiemale publikule. Nende materjalidega on võimalik tutvuda Yellow Sheep Foundationi ametlikel kanalitel.

Olen varem osalenud mitmes Erasmus+ projektis, aga CyberBalance eristus varasematest noortevahetustest eelkõige tugeva kaasatuse ja noortekeskse lähenemise poolest. Kõiki töötube viisid läbi noored ise ja kogu projekt oli üles ehitatud aktiivõppe põhimõttel. Traditsiooniliste loengute asemel kasutati mitmekesiseid ja kaasavaid õppemeetodeid: harivaid mänge, rühmatöid, plakatite loomist, aruteluringe, refleksiooni ja muid praktilisi tegevusi. Selline lähenemine võimaldas noortel õppida jagatud kogemuse kaudu ja arendada oskusi, mida klassikaline koolitund iga päevi ei võimalda.

Projektis osalemine toetas mitmete oluliste õpitulemuste kujunemist. Esiteks arenes noorte kriitilise mõtlemise oskus – võime analüüsida veebis levivat infot, märgata manipulatsiooni ning hinnata allikate usaldusväärsust. Digiajastul on see üks oluliseim pädevus, mis aitab meil kujuneda teadlikuks ja vastutustundlikuks info tarbijaks. Teiseks õppisime, kuidas kaitsta oma andmeid, kasutada turvaliselt sotsiaalmeediat ning mõista tehisintellekti võimalusi ja riske. Need teadmised on tänapäeva haridusruumis järjest olulisemad, sest noorte igapäevane elu toimub üha suuremal määral digikeskkonnas.

Projektis olid olulisel kohal suhtlus- ja koostööoskused. Rahvusvahelises meeskonnas töötamine nõudis igaühelt aktiivset suhtlemist inglise keeles. Erinevate arvamuste kuulamine ja enda väljendamine võõrkeeles arendab noore enesekindlust ja valmisolekut töötada tulevikus rahvusvahelises keskkonnas. Noortevahetuse oluline osa oli loomulikult ka refleksioon – iga päeva lõpus analüüsisime ühiselt päeva jooksul õpitut, jagasime mure- ja arengukohti ning saadud kogemusi. Taoline igapäevane tehtu analüüsimine aitab igal noorel mõista oma õppimisprotsessi ning toetab elukestva õppe hoiakute kujunemist.

Eesti trump on mitteformaalne õpe

Projekt tõi esile Eesti haridussüsteemi suure väärtuse – mitteformaalse õppe. Kogemuste, praktilise tegevuse ja aktiivse osaluse kaudu aitab see muuta õppimist tähenduslikumaks. Erasmus+ projektid toetavad samu üldpädevusi, mida rõhutab Eesti riiklik õppekava: enesemääratluspädevus, suhtluspädevus, digipädevus, ettevõtlikkus ja kultuuriline teadlikkus.

Rahvusvahelises projektis osalemine nõuab julgust astuda välja oma tavapärasest keskkonnast ja mugavustsoonist. Just sellistes olukordades õpitakse sageli kõige sügavamalt. Areneb iseseisvus, vastutustunne, kohanemisvõime ja julgus oma arvamust väljendada. Nende oskuste mõju ulatub kaugele väljapoole ühest projektist. Saadud kogemused ja kontaktid saadavad noort tema edasises haridus- ja tööelus.