• Ülikoolid suurendavad vastuvõttu tehnika ja tehnoloogia õppekavadel.
• Riik ja kuus avalik-õiguslikku ülikooli on leppinud kokku, millistes valdkondades tuleb lähiaastatel vastuvõttu kasvatada. Suurem lisaõppekohtade plaan sõltub aga riigi 2027.–2030. a eelarvestrateegia läbirääkimistest, kuhu minister Kristina Kallas läheb lisaraha taotlusega.

Kõrghariduse lisaõppekohtade plaan jõudis riigi ja avalik-õiguslike ülikoolide halduslepingutesse, kuid selle maht sõltub rahastamisotsustest. Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ning kuue avalik-õigusliku ülikooli rektorid kirjutasid alla halduslepingutele aastateks 2026–2028. Lepingutes on üks keskseid ülesandeid suurendada vastuvõttu valdkondades, kus puudus kõrgharidusega spetsialistidest on tööturul kõige suurem. Kõige sagedamini nimetatakse inseneeriat, IT-d, õpetajakoolitust ja veterinaariat.

Kallas rõhutas Õpetajate Lehele, et halduslepingud ei tähenda veel kogu lisaõppekohtade plaanile raha eraldamist. Tema sõnul tutvustasid ministeerium, rektorite nõukogu ja rakenduskõrgkoolide rektorite nõukogu aprilli lõpus valitsuskabinetis vajadust luua lisaõppekohti keskhariduse suuremate aastakäikude lõpetajatele.

„Rääkisime vajadusest prioritiseerida suure tööjõuvajadusega valdkondi ja tuua kõrghariduse pakkumisse struktuurset muutust. Rääkisime ka sellega seotud rahavajadust,“ ütles Kallas.

“Ilma rahata muutusi teha ei saa.

Kristina Kallas

Ministri sõnul läheb ta 2027.–2030. a riigi eelarvestrateegia läbirääkimistele lootusega saada lisaraha. „Lähen riigi eelarvestrateegia läbirääkimistele lisaraha taotlusega ja kindlusega, et kõrgkoolid on valmis need täiendavad õppekohad looma,“ sõnas ta.

Halduslepingutes lepiti Kallase sõnul praegu kokku prioriteedid teadaoleva tegevustoetuse raames, sest ka praeguste õppemahtude juures tuleb tagada õppe kvaliteet ja õppejõudude palga konkurentsivõime. 

Allkirjastamise järel ütles Kallas sama mõtte otse välja: „Ilma rahata muutusi teha ei saa.“ Tema sõnul on riigil ja rektoritel nüüd olemas plaan, kuid raha eraldamine selleks selgub riigieelarve kokkupanekul.

Suuremad aastakäigud annavad võimaluse

Uued halduslepingud on seotud kõrghariduse pika plaaniga aastateks 2027–2035. Selle üks lähtekoht on demograafiline muutus: kui 2024. aastal omandas keskhariduse 10 100 noort, siis 2028. aastal võib lõpetada 12 500. Kõige tugevamalt jõuab suuremate aastakäikude mõju kõrgharidusse 2029. ja 2030. aastal.

„Järgmistel aastatel on Eesti kõrghariduses võtmetähtsusega üliõpilaste arvu kasvatamine eelkõige inseneeria- ja IT-alal ning õpetajakoolituses, kus tööturg vajab kõrgharidusega spetsialiste kõige rohkem,“ ütles Kallas.

“Ainulaadset ajaakent tuleb targalt kasutada.

Tiit Land

Rektorite nõukogu esimehe, Tallinna tehnikaülikooli rektori Tiit Landi sõnul on halduslepingute läbirääkimiste käigus laienenud ühine arusaam Eesti arenguvajadustest.

„Eesti arengu jaoks tuleb praegust ainulaadset ajaakent targalt kasutada,“ ütles Land. Tema sõnul on ülikoolidesse jõudnud varasemast arvukam põlvkond ning see annab Eestile võimaluse suurendada kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistide hulka. Samas näevad ülikoolid Landi sõnul vajadust pikaajalisema ja suurema mahuga riikliku investeeringu järele, kuid mõistavad keerulist julgeoleku- ja majandusolukorda.

Lisaraha vajadus ulatub 146 miljoni euroni

HTM-i arvestuse järgi tuleb kõrghariduse esimesel astmel luua aastatel 2027–2030 võrreldes 2024. aastaga üle 11 000 täiendava õppekoha. Jätkuõppeks magistrantuuris tuleb lisaks luua umbes 3500 õppekohta.

Lisaõppekohtade rahastamisvajadus on kokku 146 miljonit eurot. Sellest 106,4 miljonit kuluks esimese astme õppekohtadele ning 39,6 miljonit magistriõppele. Pikemas vaates tuleks aastatel 2027–2035 luua ja rahastada umbes 28 000 täiendavat õppekohta. Kuni 75% neist peaks loodama suurima tööjõuvajadusega valdkondades.

Land ütles, et tänavune olukord erineb eelmisest halduslepingute ringist. Kui eelmisel korral kaalusid ülikoolid sügava rahastuskriisi tõttu isegi lepingute allkirjastamata jätmist, siis seekord sellist ohtu tema sõnul ei olnud. Nüüd on riigi ja ülikoolide vahel põhimõtteline üksmeel; peamine küsimus on, kes katab tudengite arvu kasvatamisega kaasnevad lisakulud.

Halduslepingutes on ülikoolidele seatud eri prioriteedid: TalTechis on esil IT, tehnika, tootmine ja ehitus, Tallinna ülikoolis õpetajakoolitus ja IT ning Eesti maaülikoolis põllumajandus, metsandus, kalandus ja veterinaaria. Kõigil ülikoolidel tuleb õppe mahu ja õppekavade sisu kujundamisel lähtuda OSKA analüüsidest ja prognoosidest.

TalTech: rohkem tudengeid tähendab ka rohkem õppejõude

Inseneeria ja IT vastuvõtu kasvatamine puudutab eriti Tallinna tehnikaülikooli. Landi sõnul on tudengite arvu kasvatamine neis valdkondades realistlik juba seetõttu, et gümnaasiumilõpetajaid on lähiaastatel varasemast rohkem. Samas ei tähenda suurem vastuvõtt ainult seda, et ülikool avab rohkem õppekohti.

TalTechil on juba kasvukogemus. Land viitas, et inseneeria ja IT esimese astme vastuvõtt on ülikoolis kasvanud ligikaudu 30%. Edasise kasvu puhul on üks peamisi küsimusi, kas ülikool suudab piisavalt leida õppetööks õppejõude ja moodustada praktikagruppe.

„Vastuvõtu kasvatamine on reaalne, aga kui see tõus jätkub, pole õppejõude leida lihtne,“ ütles Land. Samuti nimetas ta väljakutsena raha ja väljalangust.

Riik võib soovida, et rohkem noori õpiks tööjõupuudusega erialasid, kuid ülikoolide jaoks tähendab see vajadust õppejõudude, õpperuumide, praktikavõimaluste ja õppijate toetamise järele. Vastasel juhul võib suurem vastuvõtt tähendada ka suuremat katkestajate arvu.

Land ütles siiski, et on kokkuvõttes optimistlik. Tema sõnul on TalTech viimastel aastatel suutnud väljalanguse negatiivset suundumust muuta ning liikuda nominaalajaga lõpetamise kasvu poole. 

Õpetajakoolituses tuleb hoida saavutatud kasvu

Tallinna ülikooli vaates ei tähenda haldusleping õpetajakoolituses eeskätt uut järsku hüpet vastuvõtus, vaid senise kõrge taseme hoidmist. Ülikooli rektori Priit Reiska sõnul on õpetajakoolituse vastuvõttu viimastel aastatel juba märgatavalt suurendatud.

„Halduslepinguga seoses on Tallinna ülikooli peamine kohustus hoida õpetajakoolituse vastuvõtt senisel kõrgel tasemel,“ ütles Reiska. Tema sõnul on riikliku sihttoetuse abil vastuvõttu suurendatud ligikaudu 60% ehk üle 500 täiendava üliõpilase võrra.

“Tuleb hoida nii vastuvõtumahtu kui ka õpetamise taset.

Priit Reiska

Reiska tõi esile ka lõpetamise näitajad. „Haridusvaldkonnas on lõpetajate osakaal samuti väga kõrge olnud: 70% õppijatest lõpetab nominaalajaga, Eesti keskmine on 62%,“ märkis ta. Tallinna ülikooli eesmärk on tema sõnul hoida nii vastuvõtumahtu kui ka õpetamise taset, et õpetajakoolitus annaks koolidele võimalikult stabiilse järelkasvu.

Õpetajate järelkasvu puhul ei piisa siiski ainult sellest, et ülikool võtab rohkem õppijaid vastu ja aitab neil lõpetada. Sama oluline on, et lõpetajad jõuaksid kooli tööle ning jääksid sinna pidama.

Reiska sõnul saab ülikool panustada eelkõige õppe kvaliteeti, õppijate toetamisse ja praktikakogemuse kaudu koolitööks ettevalmistamisse. Samas jääb osa õpetajate järelkasvu probleemist ülikooli otsesest mõjualast väljapoole. „Lõpetanute kooli tööle jõudmist ja ametis püsimist mõjutavad ka tegurid, mis jäävad ülikooli otsesest mõjualast väljapoole: töötingimused, töökoormus, palk ja laiem kutsekindlus,“ ütles Reiska.

Seega ei saa õpetajakoolituse puhul halduslepinguid vaadata ainult vastuvõtunumbrite kaudu. Ülikool saab hoida õpetajakoolituse mahtu ja kvaliteeti, kuid õpetajate puuduse leevendamine sõltub lõpuks ka sellest, kas noored õpetajad jõuavad kooli tööle ja jäävad sinna püsima.