• Eelolevatel aastatel on kõrgkoolidesse sisseastujaid varasemast rohkem.
• Riik plaanib täiendavaid õppekohti avada eelkõige erialadel, kus valitseb tööjõupuudus.

2004. aastal kehtestati Eestis vanemahüvitis, mille järel tõusis sündimus lühikeseks ajaks sajandi kõige kõrgemale tasemele, kuni hakkas 2010. aastast taas langema. Selles ajavahemikus sündinud noored jõuavad just praegu keskkooli lõpetamise ikka, mistõttu on lähiaastatel oodata kõrgkoolidesse astujate arvu lühiajalist tõusu. „Kui loome neile kõrghariduses täiendavaid õppekohti, eriti suurima tööjõupuudusega valdkondades, saame tuua suhteliselt lühikese ajaga märgatava muutuse Eesti tööturule ja majandusarengusse,“ sõnas minister Kristina Kallas haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) kodulehe järgi. Ta lisas: „Kui riik ei taga piisavalt õppimisvõimalusi, kasvab erialase hariduseta tööturule suunduvate noorte arv, mis pidurdab majanduse konkurentsivõimet.“

“Kui loome täiendavaid õppekohti, saame tuua muutuse Eesti majandusarengusse.

Kristina Kallas

Vajalike ettevalmistuste tegemisega on väga kiire. Eeldatav sisseastujate arv on juba praegu tõusuteel. See peaks saavutama maksimumi aastatel 2029–2030 ning hakkama siis taas langema. Üliõpilaste arv püsib varasemast kõrgem aga pikema ajavahemiku vältel, sest keskmiselt vältavad õpingud 3–6 aastat.

Esmakordselt tuli ministeerium õppekohtade suurendamise plaanidega avalikkuse ette tänavu veebruaris. Siis mainiti ka erialasid, mida noori loodetakse õppima suunata: õpetajakoolitus ja kasvatusteadus; matemaatika ja statistika; IT ja IT-tehnoloogia; tehnika, tootmine ja tehnoloogia; ehitus; põllumajandus, metsandus ja kalandus; veterinaaria; meditsiin; tervishoid; transporditeenused; riigikaitse ja sisekaitse. Tööjõuvajaduse prognoosimisel tugineti OSKA raportitele.

Ühiskondlik vastukaja

Ülikoolide esindajad on ministeeriumi algatusse suhtunud hästi, ent rõhutavad, et selle ellurakendamine eeldab täiendavat rahastust. Teema on eriti südamelähedane olnud Tallinna ülikooli ametist lahkuvale rektorile Tõnu Viigile, kes on plaani propageerinud niihästi ajakirjanduses kui oma sotsiaalmeediakanalitel.

Laiemas avalikkuses pole õppekohtade arvu ajutise suurendamise plaanid seni suuremat vastukaja tekitanud ning ka poliitikud pole sel teemal eriti sõna võtnud. Tõsi, 9. märtsil arutati seda riigikogu kultuurikomisjoni istungil HTM-i, ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide esindajate osavõtul. Sel puhul väljastatud riigikogu pressiteatest võib järeldada, et põhimõttelist vastuseisu haridusministeeriumi initsiatiivile ei väljendatud. „Riigi ülesanne on reageerida, see ajalooline hetk ära kasutada ja koos ülikoolidega piisav arv õppekohti tagada,“ nentis tollal reformierakondlasest kultuurikomisjoni esimees Liina Kersna.

Plaanid tehtud

Nüüdseks on HTM koostanud kõrgharidusõppe arendamise strateegilise plaani aastateks 2027–2035, mis keskendub prioriteetsete valdkondade arendamisele, üliõpilaste arvu kasvatamisele, doktoriõppe mahu suurendamisele ja rahastussüsteemi strateegilisele uuendamisele.

Ka kõrgkoolidega on HTM juba jõudnud ühisele arusaamisele, kui palju ning millistel erialadel on täiendavaid õppekohti luua vaja. HTM-i kõrghariduse osakonna vanemnõuniku Margus Haidaku sõnul on 30% neist kavas luua inseneeria, tehnika ja tootmise valdkonnas, ülejäänud 70% aga jaguneb IT, meditsiini, tervishoiu, hariduse, transpordi, logistika, põllumajanduse, veterinaaria ning riigikaitse ja sisekaitse vahel.

Ühtekokku on aastatel 2027–2030 kavas luua üle 11 000 kõrghariduse esimese astme lisaõppekoha, jätkuõppeks magistrantuuris aga umbes 3500. Maksma läheb see kõik ministeeriumi hinnangul umbes 146 miljonit eurot.

“Vajaliku raha leidmine on riigieelarve läbirääkimiste küsimus.

Margus Haidak

Täiendavate õppekohtade loomisel arsti- ja õeõppes eeldatakse, et sotsiaalministeerium suurendab vastavalt vajadusele ka õeõppe praktikate rahastamist ning tagab arstiõppe lõpetajatele residentuurikoha.

30. aprillil tutvustas minister Kristina Kallas plaani valitsuses. See võeti teadmiseks, ent rahastamist veel otsustatud pole. „Lisaõppekohtade loomiseks vajaliku raha leidmine on riigieelarve läbirääkimiste küsimus. Enne seda oli vaja kokku leppida, mille jaoks täpsemalt läbirääkimistel üldse lisaraha küsida,“ selgitab Haidak.

Noorte valikud

Vähem on juttu olnud praktilistest üksikasjadest – näiteks sellest, kuidas motiveerida noori õppima riigi jaoks olulisi erialasid ning tagada, et nad õpingud ka edukalt lõpetada suudaksid.

Noori ei pruugi ju olla lihtne suunata erialale, mille vastu neil seni huvi on puudunud. Vaevalt on näiteks filoloogiahuviline noor valmis õppima inseneriks või agronoomiks, ehkki neid erialasid on õppekohtade arvu suurendamise tõttu lihtsam õppima pääseda.

Teiseks eeldavad mitmed ministeeriumi propageeritud erialadest head ettevalmistust matemaatikas ja teistes reaalainetes. Samas on pikemat aega räägitud matemaatikaõpetajate puudusest ning kurdetud, et laia matemaatika riigieksami tulemused jätavad soovida. Seetõttu võidakse teatud erialadele küll rohkem noori vastu võtta, kuid paljud neist ei suudaks puudulike eelteadmiste tõttu lõpetada.

Margus Haidak kinnitab, et ka nende probleemidega on planeerimisel arvestatud. Ta rõhutab, et lisaõppekohti pole planeeritud mitte üksnes suure tööjõuvajadusega valdkondadesse, vaid lähtutud on ka õppurite eeldatavatest huvidest. Samuti on märke sellest, et noorte õppimisvalikud muutuvad riigi seisukohast soodsas suunas. Juba mullu oli märgata sisseastujate suurenevat huvi tehnika, tootmise, tehnoloogia ning riigi- ja sisekaitse valdkonna vastu. Haidak loodab, et see muutus on vähemalt osaliselt mõjutatud Inseneriakadeemia tegevusest inseneeria valdkonna populariseerimisel, ettevalmistavate kursuste organiseerimisel ning tudengite toetamisel, et nad õpinguid katki ei jätaks.

Igatahes on abiturientide tänavustel erialavalikutel põhjust silma peal hoida. Ühtlasi ka sellel, kas HTM-i plaanide ellurakendamiseks eelseisvatel riigieelarve strateegia läbirääkimistel ka piisavalt raha eraldatakse.