Pille Vaiksaar.

Koolipäeva algus ja vaimne tervis

Pille Vaiksaar.
5 minutit
4044 vaatamist
  • Seni ettepanekut õigustanud ministeeriumitöötajad on ka ise mõistnud, et läks veidi viltu, sest on lubatud, et tundide algusaegasid kontrollima ei hakata.
  • Kas keegi on liitnud kokku koolipidajate töötunnid, mis on kulunud arvutamisele, milliseid täiendavaid kulutusi tekitaks transpordi ümberkorraldamine ja dubleerimine?

„Kui Arno isaga koolimajja jõudis, oli tundide alguseni veel kaks tundi aega.“ Nii kõlaks „Kevade“ tänapäevane versioon meie koolis, kui hoolekogu ei oleks otsustanud, et tunnid algavad 1. septembril samal ajal, nagu need on alanud juba aastaid: kell 8.35. 

Arvestama peab kohalike oludega

Mõned vanemad käivad tööl Eesti teises otsas ja toovad lapsed metsa tagant talust koolimajja juba kella seitsme paiku. Varased tulijad laseb majja kokatädi, kes ka hommikuputru pakub. Miks algavad meie koolis tunnid kell 8.35 ja mitte näiteks kaheksa või pool üheksa? Kella kaheksane aeg oleks kaugema nurga rahvale liig varane ja lapsed, kes mitme bussi ja ümberistumisega kooli sõidavad, hilineksid iga päev tundi, kui kool algaks kell 8.30. Viimasest tunnist lubatakse mõned lapsed kolm minutit enne lõppu ära, et nad jõuaksid joosta maaliinibussile, mis viib neid linna trenni või muusikakooli. Koolipäeva hilisema lõpuga jääks nii mõnelgi huviringi minemata. Nii on aastatega kooli päevakava maakonna ja valla mitmetahulise transpordilogistikaga paika loksunud. Tundide algus ei mõjuta ainult lapse, vaid kogu pere, kogukonna ja majanduse toimimist. Meie kool ei ole paljude maakoolide seas kindlasti erand. 

“Miks tehakse läbimõtlematuid ja suuremat pilti mitte nägevaid muudatusi ning tekitatakse asjatut segadust?

Et varahommikustele kooli saabujatele oleks tagatud järelevalve, tuleks sisse viia hommikune pikapäevarühm (suurendab personalikulu), planeerida konsultatsioone ja järelevastamisi, kuhu oodatakse neid, kellel õpingutes tuge tarvis ja kellel võiks just pikemast unest rohkem kasu olla.  

Millist probleemi me lahendame?

Mis on see probleem, mida me tundide alguse viimisega kella üheksaks lahendame? Uuringute põhjal peaks paranema laste vaimne tervis ja õpitulemused, kuna lapsed saavad hiljem ärgata. Jah, saavad ehk kodus, kus üks vanematest kodune, kus väikesi lapsi pole, või siis kodus, kus vanemad töötavad kodukontoris või mis on koolist jalutuskäigu või linnaliini peatuste kaugusel. Siiski elab peresid (õnneks!) ka väljaspool Tallinna ja Tartut ning paljud vanemad peavad varahommikul tööle ruttama.    

Mitme uuringu (2024. aastal Lõuna-Koreas läbi viidud uuringu kohta saab lähemalt lugeda siit ning New Yorgi osariigi keskkoolis 2016. aastal toimunud uuringu kohta siit) kokkuvõttes on toodud, et laste hilisemast ärkamisest loodetud kasu on mõõdukas ja enamasti lühiajaline. Pikaajalisi muutusi ei ole tõestatud ning need varieeruvad perede, koolide ja õpilaste lõikes. Õpilased kohanevad (magamaminek nihkub hilisemaks) ning keskkond (ekraanid, pere elurütm) mõjutab tulemust rohkem kui tundide algusaeg.

Muide, kas keegi on uurinud, kuidas meie laste õpitulemusi ja vaimset heaolu mõjutab talveaeg novembrist märtsini, mil lapsed saavad tund aega kauem magada? Kas meil on uuritud laste hommikuse unisuse ja „kooliärevuse“ seost sellega, millal nad panevad käest nutiseadme ja uinuvad? 

“Koolipäeva hilisema lõpuga jääks nii mõnelgi lapsel huviringi minemata.

Rahvusvahelised uuringud ning meie oma teadlasedki kinnitavad, et nutiseadmed röövivad meie noortelt aja, mis peaks kuluma vahetule suhtlusele, liikumisele ja kindlasti hädavajalikule unele. Ehk tegeleksime vaimse tervise parandamiseks Eestis just sellega, mis takistab olemast kehaliselt piisavalt aktiivne ja õigel ajal uinumast?

Läbimõtlemata muudatus

Eelmise määruse järgi oli koolidel (kelle autonoomsust me uhkusega välja toome!) võimalik koostöös koolipidaja ja hoolekoguga otsustada, kas tunnid algavad kell kaheksa või hiljem. Arvestades parimat võimalikku kohapealset kooslust – laste, perede, kogukonna huve ja transpordivõimalusi –, seda ka tehti. Seepärast algavad Eestis tunnid väga erineval ajal: vahemikus kl 8–9. 

Uus määrus kinnitab, et alates 1. septembrist algavad tunnid üldjuhul kell üheksa või hiljem ja ainult hoolekogu põhjendatud ettepanekul ning koolipidajaga kooskõlastatult võivad tunnid alata ka varem, kuid mitte enne kella kaheksat. 

Miks küll tehakse läbimõtlematuid ja suuremat pilti mitte nägevaid muudatusi ning tekitatakse asjatut segadust? Kas keegi on liitnud kokku koolipidajate töötunnid, mis on kulunud arvutamisele, milliseid täiendavaid kulutusi tekitakstundide algusaja nihutamine omavalitsuste eelarvele seoses transpordi ümberkorraldamise ja dubleerimisega, täiendava personali rakendamisega koolis või kuidas lööb see muudatus segamini perede igapäevaelu (kõigil pole võimalik töötada kodukontoris!). Lisaks laste ja lapsevanemate küsitlustele, hoolekogude aruteludele kulutatud tunnid …

“Keskkond – ekraanid, pere elurütm – mõjutavad õpitulemust rohkem kui tundide algusaeg.

Seni ettepanekut õigustanud ministeeriumitöötajad on praeguseks ise ka mõistnud, et läks veidi viltu, sest on lubatud, et tundide algusaegasid kontrollima ei hakata. 

Ma armastan meie väikest Eestimaad, kus mõistlikke otsuseid on võimalik mitu korda kiiremini ellu rakendada kui suurtes riikides. Samas eeldan, et kui on tõesti tehtud valearvestus, mida võib ka parima tahtmise juures ette tulla, siis on meie targal rahval sirgeselgsust tunnistada, et läks valesti. Nii on võimalik kehvasti välja kukkunud regulatsiooni ka muuta. 

„Erandkorras“ on määruses üleliigne

Teen ettepaneku teha olemasolevas määruses väike muudatus ning võtta sealt välja umbmäärane mõiste „erandkorras“.See annaks koolidele koos hoolekogude ja koolipidajatega võimaluse otsustada nagu varemgi, kas kohalikke olusid ja võimalusi arvestades alustada tundidega kell kaheksa või hoopis pärast üheksat, ja seda otsust ei peaks korduvalt põhjendama. Loodetavasti vaibuks sellega tundide algusaja ümber tekkinud ažiotaaž ning seadusandjal vabaneks olulist ressurssi, et lõpuks tegelda noorte vaimset ja füüsilist tervist tõsiselt kahjustava ning sõltuvust tekitava harjumusega: veeta suurem osa ööpäevast nutiseadmes. Kui me ei suuda seda piirata, siis laste uni ei pikene ja vaimne tervis ei parane, alaku kool kas või kell kümme.

Kommentaarid

  1. Aitäh väga sisuka ja argumenteeritud artikli eest! Kooli pidajad suudavad tõesti ise ka mõelda ja teha kogukonna vajadusest lähtuvaid otsuseid. Haridusministri eestvedamisel juhitud Vabariigi Valitsuse määrus on ülereguleerimine ja näitab selgelt, et praegune minister Kristina Kallas ei usalda koole ja koolipidajaid. Määruse mõjusid ei ole hinnatud. Muudatus toob kaasa õpilastranspordi kulude kasvu omavalitsusetele oludes, kui riik ise tunnistab, et ühistransporti korraldada isegi praeguses mahus ei ole enam võimalik. On kahetsusväärne, et valitsus küll otsustab aga ei vastuta.

    Piret Sapp

  2. Väga õige ja aus jutt.Aitäh!

    Elle Karrik

  3. Tänan südamest! Nagu minu väited oleks kirja pandud.
    Lisaksin veel asjaolu mis ka ühes AK uudiste saates seoses hilisema koolipäeva algusega välja toodi, et isegi kui oleks raha lisabusside jaoks siis pole selleks kahjuks ei busse ega bussijuhte.
    Laste heaolu teemal mainiksin ära, et pigem jagunevad inimesed “lõokese” ja “öökulli” tüüpideks kellest ühel on alati hommikul kergem ärgata kui teisel. Kindlast sõltub hommikuks välja puhkamine õhtusest magamamineku ajast mitte sellest mis kell tunnid algavad.

    Merilin Meius metsatalu elanik

  4. “Huvitavaks” kujuneb ka linnas!
    Vanemad lähevad endiselt kella kaheksaks tööle.
    Nutiseadmetest väsinud peake vajub aga tagasi padjale …

    Eva Ereline

  5. Kõige murettekitavam selle teema juures ei ole isegi uus koolipäeva alguse määrus ise, vaid suhtumine, millega seda ellu viiakse. Tekib tunne, et kohapeal ei julgeta enam oma peaga mõelda ega päris elu arvesse võtta. Kui kuskilt tuleb uus korraldus, siis tuleb see lihtsalt ära teha — sõltumata sellest, kuidas see mõjutab lapsi, peresid või kohalikke olusid.

    Maakoolide ja väiksemate piirkondade elu ei ole võrreldav suurte linnadega. Siin ei tule laps alati kõrvalmajast ega jaluta viie minutiga kooli. Paljud pered on aastaid tagasi maale kolides planeerinud kogu oma elu vastavalt olemasolevale kooli- ja transpordikorraldusele. Vanemate tööajad, bussigraafikud, huviringid ja laste koolitee on olnud osa sellest igapäevasest logistilisest tasakaalust.

    Praegu jääb aga mulje, et kogu vastutus lükatakse vaikselt lapsevanemate õlgadele.

    On olukordi, kus lapsed sõidavad kooli pikkade vahemaade tagant ning jõuavad kohale oluliselt enne tundide algust. Mõnes piirkonnas tähendab see, et lapsed peavad igal hommikul koolimajas väga pikalt lihtsalt ootama, sest ühistransport ja koolikorraldus ei käi omavahel kokku.

    Samal ajal on mitmel pool nihkunud hilisemaks ka hommikusöögi ajad. Kui lapsevanemad on küsinud, kas varakult saabuvatele lastele võiks pakkuda võimalust varem süüa, siis on vastatud, et seda ei saa teha, sest tunni ajaga jahtub puder maha ning enamusele sobib uus kellaaeg paremini. Täiesti uskumatu olukord — vanemad peavad kogu oma senise elu, tööajad ja logistika ümber korraldama, aga äge direktor ei suuda isegi seda lahendada, et varem saabunud lapsed ei peaks poolteist tundi tühjas koolimajas istuma ja ootama, kuni kõrvaltmajast ja lähiümbrusest tulnud lapsed sööma tulevad.

    Selline suhtumine jätab paratamatult mulje, et täiesti normaalseks peetakse olukorda, kus osa lapsi peab poolteist tundi koolis ootama, mõni neist isegi tühja kõhuga, sest süsteemi mugavus kaalub üles üksikute laste tegelikud vajadused.

    Paraku peegeldab see väga hästi kogu probleemi olemust. Räägitakse küll laste heaolust ja võrdsest kohtlemisest, kuid tegelikult arvestatakse eelkõige nende lastega, kelle elu uus korraldus eriti ei mõjuta. Need lapsed ja pered, kes elavad kaugemal, jäävad lihtsalt tahaplaanile.

    Veelgi murettekitavam on see, et vanemad tunnevad end otsustusprotsessist kõrvale jäetuna. Kaasamisest räägitakse palju, kuid päriselus tehakse otsused sageli enne ära ning alles siis hakatakse selgitusi jagama.

    Miks on üldse vaja lõhkuda süsteemi, mis on aastaid toiminud ja millega inimesed on rahul olnud? Koolid, huvikoolid, muusikakoolid, trennid ja transpordikorraldus on paljudes kohtades omavahel koostöös üles ehitatud just selleks, et lastel oleks võimalik normaalselt õppida ja huvitegevuses osaleda. Ja siis tuleb kuskilt järjekordne “tark” ühtlustamise idee, nagu elaks kõik Eesti lapsed ühesugust elu.

    Kõige absurdsem on see, et ühe mõõdupuuga püütakse paika panna nii 1.–3. klassi laste kui ka 7.–9. klassi noorte päevakava, kuigi nende elurütm, areng ja vajadused on täiesti erinevad. Väikese lapse jaoks tähendab varahommikune buss ja pikk ootamine lihtsalt väsimust ja stressi ning ka nende vanemad on päriselt mures, vanematel õpilastel on jälle hoopis teised vajadused ja koormused. Aga selle asemel, et usaldada koole ja kogukondi ise oma elu korraldama, vehitakse jälle ülevalt kuldse vitsaga ja püütakse kogu riiki ühetaoliseks painutada.

    Enne suurte muudatuste tegemist võiks vähemalt olla tagatud see, et kõik lapsed pääseksid turvaliselt kooli, ei peaks tundide algust näljasena ootama ning et perede tegelikke võimalusi ja muresid ka päriselt kuulda võetaks, mitte et jälle tuleks kuskilt järjekordne „keelan, poon ja lasen“ stiilis otsus, mis päris elu ei arvesta.

    Kaugeltnurga lapsevanem

  6. Me lahendame seda probleemi, millega peaks kodus vanemad tegelema, paremal juhul kogu ühiskond: lapsed ei maga ennast välja, sest elavad elu ekraanides. Selles on kurja juur.
    Kuigi tegelikult on kell 8:30-9:00 õigem aeg alustada koolipäeva.


Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Kooli ei saa juhtida hirmu tundes

Kooliaasta on lõpusirgel, kuid pidulikku meeleolu rikuvad viimaste nädalate keerulised ja valusad juhtumid hariduselus. Rakveres, Elvas ja Vastseliinas toimunu on…

4 minutit

Palk on oluline, kuid ei kaitse õpetajat kiusliku lapsevanema eest

Inimesed lahkuvad töölt siis, kui nad ei tunne, et nende töö on mõistlikult korraldatud….

6 minutit

Kes mõtleb, kui masin vastab?

Kõige ohtlikum pole see, kui TI tudengi eest kirjutab, vaid kui inimene ei saa enam aru, kus lõpeb tema mõte…

4 minutit
Õpetajate Leht