Üheksanda juuni eel

9. juunil hakkavad keskkoolid põhikoolilõpetajatele saatma pakkumisi tulla nende kooli õppima. Kuna õpilased kandideerivad mitmesse kooli, tekib eeldatavasti olukord, kus kutsed saadetakse ühtedele ja samadele õpilastele, kellel on siis kolm päeva aega otsus vastu võtta. Pingereas madalamal olevad õpilased peavad oma korda ootama. Kuigi õppimiskohustus tagab selle, et ükski noor koolikohata ei jää, võib teadmatus osa õpilaste jaoks kesta kogu suve. Seda kõike pärast pingelist kevadet, mil nii lõpueksamid, õppetöö kui muu kooli lõpetamisega seotu leiavad aset ühel ajal.

Matemaatikaeksam tõi vanad lüngad nähtavale

Tänavune põhikooli matemaatikaeksam ei olnud õpetajate hinnangul ootamatult raske, kuid näitas taas, et matemaatikas on osa õpilaste põhiteadmised nõrgad.

Alla 50 protsendiline tulemus ei pane noore edasist õpiteed kinni, kuid võib valikuvariante piirata. Kutsekoolide kogemus näitab, et lüngad matemaatikas mõjutavad õppimist ka järgmises kooliastmes.

Miks koolid survestavad lapsevanemaid nutitelefone lubama?

Diana Poudel: „Koolides peaks tegema põhjaliku nutivabaduse auditi, et me ei paneks teistest kehvemasse olukorda neid noori, kellel nutitelefoni pole.“

Õpetajate mured ulatuvad palgaküsimusest palju kaugemale

Kaileen Geidik ja Keilit Adson: „Kui ühiskond näeb õpetajate rahulolematuse põhjusena ainult palka, jääb tähelepanuta probleemi tuum: ülekoormus ja ühiskonna pidev surve. Seetõttu ei saa õpetajate puudust lahendada ainult palganumbriga. Sama oluline on rääkida sellest, millist õpetajat ühiskond üldse ootab ning kui realistlikud need ootused on.“

Viimane aeg on tehisaru inimlikustamisest tingitud riske maandada

Andra Siibak: „Uuringutest nähtub, et just lapsed on varmad otsima tehisintellektist inimlikke sotsiaalemotsionaalseid jooni. Samas puudub neil täiskasvanutega võrreldes oskus eristada inimestega peetavaid vestlusi vestlustest tehisintellektiga. Tehisaru inimlikustamine võib kaasa tuua noorema põlvkonna liikmete kasvava võõrandumise ühiskonnast ja inimlikust suhtlemisest.“

EHL tahab, et õpetaja palga alammäär võrduks Eesti keskmise töötasuga

Ministeerium lubab seista palgakasvu eest, koolipidajad hoiatavad aga lasteaedade ja omavalitsuste palgasurve eest.

Õpetajate palga üle käib tänavu vaidlus korraga kahel rajal. Eesti haridustöötajate liit (EHL) loodab riikliku lepitaja abil saavutada õpetaja töötasu alammäära tõusu juba 2026. aastal, 3. juunil algavad aga läbirääkimised 2027. aasta õpetajate palga üle.

TLÜ uus rektor lubab seista inimsõbraliku ülikooli eest

14. mail inaugureeriti Tallinna ülikooli viiendaks rektoriks Priit Reiska. Enne seda Õpetajate Lehele antud intervjuus kinnitas vastne ülikoolijuht, et tema prioriteedid on hea tööõhkkonna loomine ja noorteadlastele karjäärivõimaluste pakkumine. Samuti tõstis ta esile TLÜ rolli haridustöötajate ettevalmistamisel ja ühiskondliku debati edendamisel.

Abiõpetaja on lasteaias õpetaja käepikendus

Eelmisest sügisest said lasteaedade ja -hoidude õpetajate abidest ja assistentidest abiõpetajad. Uue alusharidusseaduse järgi peavad nad toetama iga lapse arengut ja alushariduse omandamist ning abistama õpetajat. Kuid enamasti tuleb nagu varemgi, ka lapp ja mopp haarata ning vahel ei jää puhkepausikski aega.

Džäss on elu

Muusik ja MUBA õppejõud Ivi Rausi-Haavasalu ütleb intervjuus, et muusikakoolide võrgustik üle Eesti on võrreldes Lääne-Euroopa omaga väga tugev. Küll aga võiks tema sõnul Eesti muusikakoolide liit kui HTM-i partner senisest teadlikumalt rütmimuusikahariduse asja ajada. „Lastel üle Eesti peaksid olema võrdsed võimalused õppida rütmimuusikat.“

Ilmub ka mahukas kultuurisuve erileht.