Tudengite toimetulekuprobleemidele pole lihtsaid lahendusi

Umbes 70% Eesti üliõpilastest käib õpingute kõrvalt tööl. Eurostudenti uuringu põhjal tehakse seda sageli elamiskulude katmiseks ning töötavad tudengid kulutavad õppimiseks teistega võrreldes märksa vähem aega.

Tudengite toimetulekuprobleeme ja nende võimalikke lahendusi lahkasid Õpetajate Lehe palvel nii eksperdid kui üliõpilaste enda esindajad. Muu hulgas on kõne all hiljutisel hea elu rahvakogul tehtud teemakohased ettepanekud ning riigikogus menetlemisel olev õppelaenureform.

Üleriigilise karjäärimudeli toetuseks – häbenemata

Martin Saar: „Minu karjäärimudelit toetavat seisukohta mõjutavad kaks kümnendit tööd koolis: nooremõpetaja, õpetaja, vanemõpetaja, meisterõpetaja ja nüüd taas õpetajana. Kõlab ju nagu muusikapala „Circle of Life“ „Lõvikuningast“, ainult taustal marsivad sebrade, elevantide ja antiloopide asemel muutuvad väärtused ja mudelid. Olen kogenud vanemõpetajaks atesteerimise positiivset mõju. Ja olen kogenud heitumust, et professionaalsus, panus ning kompetentsid ei loe midagi.“

Koolipäeva algus ja vaimne tervis

Pille Vaiksaar: „Miks küll tehakse läbimõtlematuid ja suuremat pilti mitte nägevaid muudatusi ning tekitatakse asjatut segadust? Kas keegi on liitnud kokku koolipidajate töötunnid, mis on kulunud arvutamisele, milliseid täiendavaid kulutusi tekitakstundide algusaja nihutamine omavalitsuste eelarvele seoses transpordi ümberkorraldamise ja dubleerimisega, täiendava personali rakendamisega koolis või kuidas lööb see muudatus segamini perede igapäevaelu. Seni ettepanekut õigustanud ministeeriumitöötajad on praeguseks ise ka mõistnud, et läks veidi viltu, sest on lubatud, et tundide algusaegasid kontrollima ei hakata.“

Jalgpallist, vaenutegudest ja julgeolekust

Mart Rannut: „Venekeelse huvihariduse normaliseerimine on vaid üks tegemata töö lõimumistegevuste pikas reas. Eesti keele staatust ja kasutusvajadust tuleb tõsta laiemalt. Maksumaksja ei peaks maksma kinni venekeelseid teenuseid ega ka vene keelde tõlkimist, välja arvatud põhiõigustega tagatud aresti ja kohtuistungi juhtudel.“

Kõrgharidus olgu kättesaadav

Nädalakommentaaris nenditakse, et ühiskonna sidusust ja majanduse arengut silmas pidades oleks soovitav, et kõigist ühiskonnakihtidest pärit noortel oleks võimalik kõrgharidust omandada. Ent ühiskonnas on vähenenud solidaarsustunne kehvemas olukorras olevate kaaskodanikega ning seetõttu napib riigil ka raha halvema stardipositsiooniga tudengite toimetuleku toetamiseks.

Kolmeks kuuks piirilinna hariduselu häälestama

Enne kui hakkad midagi lammutama või üles ehitama, vaata ringi ja kuula inimesi, ütleb kogenud haridusjuht Marjeta Venno, kes kutsuti kolmeks kuuks nõustama ja arendama Valga põhikooli juhtimist. Juba esimesel kuul sai Venno suure üllatuse osaliseks.

Õppeaasta pikendamine näib olevat vaid aja küsimus

Kuigi ühtegi eelnõu veel ei ole, tõdeb riik, et suvevaheaja pikkuse küsimus on taas teravalt esil. Esmajoones räägitakse sellest seoses kutsekeskharidusega, kuid põhjuseid ka üldhariduses suvepuhkust lühendada paistab leiduvat. On õpetajaid, kes ei ütleks mõnest lisanädalast õppetööks ära, et õppekava rahulikumas tempos läbida, kuid enamik õpetajatest on suvepuhkuse lühendamisele eeldatavasti vastu.

Noore õpetaja esimene aasta

Maire Aunaste intervjueerib noort Pääsküla kooli õpetajat Melany Kuldsaart. „Esimese õppeaastaga on mul õpilastega usalduslik suhe tekkinud – selleta ei saagi hea õpetaja olla. Mul on klassis üks ukraina tüdruk. Septembris oli tal motivatsioon eesti keelt õppida ja üldse koolis käia null. Praeguseks on üht-teist tüdrukus juba muutunud. Silmad säravad ja ta tahab näidata, mida oskab.“

Kas ja kuidas 60 000 lasteaialast liiguvad ja spordivad?

Äsja valmis Eesti esimene lasteaedade liikumis- ja sporditingimuste uuring, mis näitas, et ehkki liikumist peetakse kõikjal tähtsaks, sõltuvad lapse liikumisvõimalused liiga palju sellest, millisesse lasteaeda ta satub.

Kes armastavad kirjandustunde? 

Pirgita-Maarja Hallas 2026. aasta kevadel korraldatud üleminekukoolide 5. klassi kirjandusõpetajate küsitluse tulemustest: „Õpetajad tunnevad puudust õpilastele jõukohasest õpikust ja sellest tulenevalt kulub tunniks valmistumiseks väga palju aega. Sobivama puudumisel kasutatakse emakeelega õpilastele mõeldud õpikuid, kuid paljud sõnad on seal õpetajate sõnul keerulised ja mõnda tänapäeva tavakeeles ei kasutatagi. Õpetajad mainisid ka, et muukeelsetel õpilastel on keeruline lugeda teoste katkendeid, sest need ei moodusta tervikut.“

Halduslepingud on sõlmitud. Ülikoolid suurendavad vastuvõttu tehnika ja tehnoloogia õppekavadel

Riik ja kuus avalik-õiguslikku ülikooli on leppinud kokku, millistes valdkondades tuleb lähiaastatel vastuvõttu suurendada. Suurem lisaõppekohtade plaan sõltub aga riigi 2027.–2030. a eelarvestrateegia läbirääkimistest, kuhu minister Kristina Kallas läheb lisaraha taotlema.

Kallas rõhutas Õpetajate Lehele, et halduslepingud ei tähenda veel kogu lisaõppekohtade plaanile raha eraldamist.

Presidendi haridushäkatonil otsiti rohtu kolmele koolimurele
Esimesel presidendi haridushäkatonil Tallinnas ei otsitud lihtsalt uusi äppe ega järjekordseid nutikaid õppevahendeid. Vastus taheti leida palju maisemale küsimusele „Kuidas panna tehisaru Eesti koolis kasulikku tööd tegema“.

Kahe päeva jooksul töötas 135 õpetajat, õpilast, arendajat ja haridusuuendajat selle nimel, et luua koolihariduse jaoks uusi tehisarupõhiseid lahendusi. Häkatoni fookus oli õppijal ja õppimisel, õpetajal ja õpetamisel ning koolikeskkonnal, erilise tähelepanuga matemaatikale.

Aasta koolist on kahju lahkuda

Pärnu Koidula gümnaasium pälvis hiljuti aasta kooli tiitli. Uuendusmeelsuse eest tunnustatud kooli tuntakse samas ka aastakümneid püsinud ja eri ajastud üle elanud traditsioonide järgi. Ilmselt mitte juhuslikult toob saatus oma vilistlased sageli kooli tagasi: õpetajate või lausa direktorina.

Arvustamisel on Jelena Skulskaja teatristuudio Poeesia Sõpruskonna lavakava „Lõpu poeem. Luuletaja inimeste maailmas“.