Sada eurot palgavahet: kas riigikool hakkab õpetajaid endale tõmbama?
Riigikoolide õpetajate alampalk tõusis 1. septembrist 2070 euroni ning matemaatika- ja eesti keele õpetajate kontakttundide koormus on nüüd varasemast väiksem. Kõrval asuvas munitsipaalkoolis võivad tingimused olla teised. Seni pole õpetajate suuremat liikumist riigikoolidesse siiski märgata.
Septembris tekkis õpetajate tööturul uus olukord. Riigi üldhariduskoolides hakkas kehtima HTM-i ja EHL-i sõlmitud kollektiivleping, mis paneb senisest täpsemalt paika nii õpetaja palga kui ka töökoormuse.
Tudengid tugispetsialistide nappust leevendama?
Et koolipsühholooge, eripedagooge, logopeede ja sotsiaalpedagooge haridusasutustes napib ning abivajavaid lapsi üha lisandub, on olnud teada juba mõnda aega. Haridus- ja teadusministeerium alustas hiljuti vestlusi tugispetsialistide ühendustega, kaalumaks võimalust kutsuda kooli appi tudengid, kel kõrgharidus käeulatuses. Kui koolijuhid näevad selles plaanis kasvõi mõningat leevendust olukorrale, siis erialaühendused kardavad, et algavale spetsialistile võib sedavõrd keeruline töö käia üle jõu käia. Samuti ei jätku inimesi, kes võiksid neile mentoriteks olla.
Õppimiskohustus ei saa teha gümnaasiumist põhikooli parandustöökoda
Anna-Liisa Blaubrück: „Põhikoolis popitanud õpilane ei hakka gümnaasiumiastmes järsku koolis käima lihtsalt sellepärast, et tema nimi on nüüd õppimiskohustuse tõttu selle nimekirjas. Kui puudumise taga olnud probleem on alles, liigub see koos noorega järgmisesse kooliastmesse.“
Diagnoos on selgitus, mitte vabandus
Kätlin Hommik: „Vastutuse vältimine ei ole neuroerilisuse tunnusjoon. Terve maailm on täis nn Kareneid ja Kevineid, kellel puudub igasugune diagnoos, kuid kes sellegipoolest eeldavad, et ühiskond peab täpselt nende pilli järgi tantsima. Nõudlikkus, enesekesksus ja mugavus on isiksuseomadused, mitte diagnoosid. Kui me kleebime vastutustundetuse sildi külge tervele inimgrupile, kellel on nagunii iga päev raske, on see ebaõiglane ja ebaprofessionaalne.“
Õpilaste lugemisoskus on vabalanguses
Eesti PISA tulemused on jätkuvalt väga head, kuid sarnaselt muu maailmaga kahaneb ka meil funktionaalne lugemisoskus. Euroopa edetabeli juhina peame oma haridussüsteemi üle aga siiski uhked olema.
Koolivalik üle vallapiiri võib hakata sõltuma KOV-ide kokkuleppest
Kavandatav seadusemuudatus kaotaks koduomavalitsuse automaatse kohustuse maksta teise KOV-i koolile tegevuskulu eest. See võib muuta nii omavalitsuste rahavooge kui ka mugavust valida oma lapsele teise valla või linna põhikool.
Viimsist käib Tallinnas põhikoolis 489 last. Viimsi ei suudaks kõigile praegu mujal õppivatele Viimsi lastele oma koolides kohta pakkuda. Tallinn aga hoiatab, et automaatse maksekohustuse kadudes võivad teiste KOV-ide laste koolikohtade tegevuskulud jääda pealinna kanda.
Aasta kirjanik Piret Jaaks: hapnikumaski peab kõigepealt ette panema õpetajale
Piret Jaaks: „Intervjuudest õpetajatega tuli välja, kui ülekoormatud nad koolis on.„Sinisilmsetes“ loeb üks õpetaja ette kogu oma päevakava. Tal ei ole päevas ühtegi vaba hetke.
Hapnikumaski peakski kõigepealt ette panema õpetajale. Alles siis saab õpetaja panna selle lapsele. Kui õpetajad ägavad ülekoormuse all, neid ei ole piisavalt ja neid ei toetata nii palju, kui vaja, siis kuidas saavad nemad omakorda toetada lapsi? Õpetaja võtab praegu enda kanda ka väga palju sotsiaaltöötaja ülesandeid.“
Ülikooli astumine on iseseisva elu proovikivi
Ülikooli õppima asumine on paljude noorte jaoks stressirohke, sest tähendab suuri elumuutusi. Esmakursuslaste suurimad probleemid on õppekorralduses orienteerumine, sotsiaalsete sidemete loomine ja majanduslik toimetulek. Üliõpilasesindajad ja tudengitest vabatahtlikud nõustajad annavad ülevaate sellest, millist tuge pakuvad uutele tudengitele ülikoolid, ning jagavad näpunäiteid, kuidas juba gümnaasiumiajal ülikooliõpinguteks valmistuda.
Kes pääseb teatrisse?
Ugala teatris toimunud kultuurihäkatonil arutleti ja tegutseti üheskoos selle nimel, et muuta teatrietendused erivajadustega inimestele kaasavamaks ja ligipääsetavamaks. Häkatonil toimunust ja ligipääsetavusest räägivad loo autori, muusikateadlase ja kirjaniku Brigitta Davidjantsiga häkatonil osalenud teatrikülastaja ja tudeng Kristjan Vällmann ning projekti juhtinud kultuurikriitik Keiu Virro.
Arvustamisel on Südalinna teatri noortestuudio Okolo Teatra lavastus „Neverland“.
Lisa kommentaar