Käibemaksuvaidlus tõi välja küsimuse: kes pääseb suvelaagrisse

Riik püüab noorte püsi- ja projektlaagrite käibemaksuprobleemi enne suve lahendada. Muudatus on jõudnud riigikogu menetlusse. Ent isegi kui maksuküsimus enne laagrihooaja algust lahenduse leiab, jääb õhku järgmine: kui laager on mitteformaalõppe osa, siis kui palju võib selle kättesaadavus sõltuda pere rahakotist?

Rakvere Vabaduse kooli direktorit tööle ei ennistata

Rakvere Vabaduse koolis kontrolliti õpilaste koolikottide sisu. Koolist lahkuvad nii direktor kui kaks sotsiaalpedagoogi. Kuigi kaebuse esitaja oli lapsevanem, leidub suurel hulgal ka neid emasid-isasid, kelle hinnangul tegutses linnavalitsus koolipidajana rutakalt, kogumata juhtunu kohta piisavalt infot.

HTM otsib reaalainete õpetajate puudusele lahendust MATIK-strateegiast

Haridus- ja teadusministeerium (HTM) koostab MATIK-strateegiat aastateks 2026–2035, et koondada reaalainete õpe, õpetajate järelkasv ja tööturu vajadused senisest ühtsemaks tervikuks.

Ministeeriumi andmetel vastab kvalifikatsiooninõuetele 76 protsenti Eesti matemaatika- ja loodusteaduste õpetajatest ning 70 protsenti tehnoloogiaõpetajatest. Huvi õpetajakoolituse vastu on kasvanud, kuid koolides on ikka õpetajatest puudus.

Koolid vajavad turvalisuse tagamiseks senisest suuremat õigust sekkuda

Riin Seema: „Kui ühiskond paneb koolile kohustuse lapsi õpetada ja kasvatada ning annab neile vastutuse laste turvalisuse eest, peab ta andma ka mõistlikud vahendid selle vastutuse kandmiseks. Haridusasutustes turvalisuse tagamise teema muutub veelgi olulisemaks seoses kohustusliku õpiaja pikendamisega. Vajadusel võiks teha pistelist kontrolli nagu poes, aga pisteliselt kõikidele. Noortele oleks see arusaadavam ja vähem traumeeriv, kui vaid mõne kahtlusaluse noore kontrollimine.“

Probleem on karjäärimudeli kõrgeim, varjatud aste

Martin Pent: „Kuulan suure huviga esmalt kunagiste õpetajate, nüüdsete ametnike ühehäälset koori kuulutamas, kui oluline on õpetajaameti puhul ennast akadeemiliselt täiendada – ja seejärel töötavaid õpetajakoolituse tudengeid, kel on villand pidevast koostöise õppimise pealesurumisest ja õpetatavast tarkusest, mis kehtib tingimustel, mida kooli argipäevas iialgi ei kohta. Kuulen hosiannat kaasavale haridusele ja selle vältimatusele uudisveergudelt ja telekast, seejärel aga kogen arenguvestlustel, kuidas sõna otseses mõttes mitte keegi ei näe, et asjaosalised säärasest süsteemist midagi võidaksid. Näiteid on loomulikult veel. Tekib küsimus, kas õpetaja karjäärimudeli viimane, n-ö varjatud aste ei vaja hoopis teatavat remonti.“

Kas vorm on Eesti hariduses tähtsam kui sisu?

Helmi Miido: „Ligikaudu 70% Eesti õpetajatest hindab administratiivset koormust suureks. Soomes on sama näitaja umbes 45, Rootsis ligikaudu 65 ning Taanis 40–45%. Süsteem, mis põhineb pideval kontrollil ja mõõtmisel, ei usalda piisavalt õpetajat ega õpilast. Ka rahvusvahelised uuringud toovad välja, et suurem administratiivne koormus ja kontroll on seotud tööstressi ja läbipõlemisriskiga ning madalama töörahuloluga. Samas usaldus ja autonoomia vähendavad nii läbipõlemisriski kui ka tööstressi.“

Ma ju ei mõelnud sellega midagi halba!

Sildistada võib kõiki: noori, vanu, naisi, mehi, väikelapsi ja teismelisi, LGBT inimesi, pikki ja lühikesi, prillikandjaid, tätoveeritud inimesi, punapäid, lokkis juustega, pika patsiga inimesi, mittevaktsineeritud inimesi – nimeta vaid! Kuidas stigmatiseerimine inimesele mõjub ja mida räägib see ütleja enese kohta, selgitab TAI terminoloog Ruth Erm.

Noor õpetaja Ida-Virumaal: eestikeelsele õppele üleminek läheb üle kivide ja kändude

Mullu sügisel pedagoogina tööle asunud Kohtla-Järve gümnaasiumi sotsiaalainete õpetaja Arno Värv leiab, et õpetajad on liiga ennastohverdavad. „Sa oled sõbra, vanema ja kaasana olulisem kui see töö, mida teed. See ei tähenda õpilastest mittehoolimist, vaid seda, et piirid on paigas ja töö jääb kooli.“ Intervjuus tuleb juttu veel eluolust Ida-Virumaal, eestikeelsele õppele üleminekust, noore õpetaja kooliga kohanemisest, integratsioonist, julgeolekuküsimustest jne.

Muuseumiharidus koolitööd rikastamas

Helene Uppini 25. mail TLÜ-s kaitstud doktoritöös analüüsitakse Eesti muuseumihariduse päevaprobleeme õpilaste, kooliõpetajate ja muuseumipedagoogidega tehtud intervjuude põhjal. Muu hulgas tõstatab autor koolide ja muuseumide koostöö ning muuseumihariduse võrdse kättesaadavuse küsimused.

Õpetajail võiks olla õpetajate majja asja ka pärast tunde

Tallinna õpetajate maja uus juht Hele Leek-Ambur soovib, et nende Raekoja platsi ääres asuvas väärikas hoones leiaks senisest enam aset kultuurisündmusi ja aineühenduste kooskäimised toimuksid õdusas klubi vormis.

Õpetaja eetikakoodeks sai uue kuue

Eesti õpetaja eetikakoodeksit hakati ajakohastama 2023. aastal haridusvaldkonna kutseliitude ja katusorganisatsioonide, ekspertide ja õpetajate osavõtul. Eesmärk oli käivitada arutelu õpetajaeetika väärtuste, tegevuspõhimõtete ja funktsioonide üle ning sõnastada seni kehtinud normid ühtseks eetikakoodeksiks. Pea kolm aastat hiljem on eetikakoodeks valmis ja mai lõpul esitleti seda haridusavalikkusele.

Eetikakoodeksist kirjutavad lähemalt Mari-Liis Nummert Tartu ülikooli eetikakeskusest ning Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumi eetikakoja liige Anna-Liisa Blaubrük.

Algklassilaps uuris Hispaania teetigusid

Õpilaste teadusfestivalil äratas suurt huvi Tartu Tamme kooli kolmanda klassi õpilase Roslin Tamme uurimistöö aiapidajate uuest nuhtlusest – Hispaania teeteost. Roslin tegi katseid, et lahendada elulist probleemi: kuidas koduste vahenditega teetigusid hävitada.

Waldorfi lasteaed 100: sajand usaldust lapse loomuliku arengu vastu

Tänavu möödub sada aastat esimese Waldorfi lasteaia asutamisest Saksamaal Stuttgartis. Eestiski ulatub Waldorfi lasteaedade ajalugu juba esimese iseseisvuse aega. Juubeli puhul käisid Eesti Waldorfi lasteaednikud Šveitsis Dornachis ülemaailmsel Waldorfi lasteadade konverentsil tuleviku jaoks seemneid kogumas.

Arvustamisel on VAT-teatri lavastus „Luukere Juhani juhtumised“.