• Haridus- ja teadusministeerium (HTM) koostab MATIK-strateegiat aastateks 2026–2035, et koondada reaalainete õpe, õpetajate järelkasv ja tööturu vajadused senisest ühtsemaks tervikuks.

Huvi õpetajakoolituse vastu on kasvanud, kuid koolides on ikka õpetajatest puudus.

Kuigi koolijuhid ja õpetajad näevad reaalainete õpetajate kooli toomise ja seal hoidmise ühe võimalusena töötasuerisust, ei kinnita HTM praegu, et koostatav MATIK-strateegia riikliku palgaerisuse kaasa tooks. Õpetajapoliitika ja haridusjuhtimise osakonna juhataja Haana Zuba-Reinsalu märgib, et koolidel on juba praegu võimalik kujundada oma palgasüsteem, sest õpetajate töötasu diferentseerimiseks on nende eelarves selleks raha olemas.

HTM-i rohepoliitika nõuniku Kai Treieri sõnul on MATIK STEAM-i eestikeelne vaste. See tähendab lõimitud õpikäsitust, mis ühendab matemaatika, loodusteadused, tehnoloogia, inseneeria ning kunsti ja disaini praktilise ning probleemilahendusele suunatud õppena.

“Vaja on haridussüsteemi läbivat muutust.

Kai Treier

Treieri sõnul ei piisa üksikutest projektidest, vaid vaja on haridussüsteemi läbivat muutust. Strateegia peaks kokku tooma selle, mis on praegu sageli eraldi: õpetajate toetamise, praktilise õppe, huvihariduse ning koolide, kutseõppeasutuste, kõrgkoolide, ettevõtete ja teaduskeskuste koostöö. Eesmärk on parandada olukorda, kus MATIK-õppe kvaliteet sõltub liiga palju õppija elukohast või koolipidaja võimalustest.

Strateegiat alles koostatakse. 27. mail vaadati partnerorganisatsioonidega arutelul Mustamäe riigigümnaasiumis üle strateegia aluseks olevad probleemid ja nende põhjused. Järgmine kohtumine on kavas augustis või septembris. Selleks ajaks soovib ministeerium lahendustes, meetmetes ning asjaosaliste rollis ja vastutuses kokkuleppele jõuda.

Iga neljas ei vasta kvalifikatsiooninõuetele

Ministeeriumi andmetel on Eestis 4214 matemaatika- ja loodusteaduste õpetajat, kellest vastab kvalifikatsiooninõuetele 76 protsenti. Tehnoloogiaõpetajate sama näitaja on 70.

Zuba-Reinsalu sõnul saab õpetajate puudusele viidata muu hulgas kvalifikatsiooninõuetele mittevastavate õpetajate arvu ja osakaalu kaudu. Kvalifikatsioonita õpetajaga saab seaduse järgi sõlmida vaid üheaastase töölepingu. See tähendab, et koolijuht peab õpetaja leidmiseks igal aastal uuesti konkursi korraldama.

Eestis tervikuna on kvalifikatsioonita õpetajaid 26 protsenti ehk 4484. Reaalainetes muudab probleemi teravamaks õpetajate kõrge vanus. Iga viies matemaatika-, keemia-, geograafia- ja bioloogiaõpetaja ning iga neljas füüsikaõpetaja on 60-aastane või vanem. Ministeeriumi hinnangul tähendab see lähiaastatel õpetajate olulist lahkumist koolist.

Eriti teravalt paistab probleem silma matemaatikaõpetajate seas. Kuni 39-aastastest matemaatikaõpetajatest on pooled kvalifikatsioonita. 52 protsenti töötavatest matemaatikaõpetajatest on 50-aastased või vanemad.

HTM on käivitanud mitu meedet, näiteks IT Akadeemia, Inseneriakadeemia ja Õpetajate Akadeemia, kuid nende mõju on ministeeriumi sõnul veel vara hinnata. Strateegia järgmistes aruteludes täpsustatakse rakendusmeetmed ja koostatakse tegevuskava.

Ülikool: huvi on kasvanud, vajadus on veel suurem

Tallinna ülikooli õppeprorektor Helen Joost ütleb, et matemaatika ning loodus- ja täppisteaduste õpetajakoolituse vastu on viimastel aastatel huvi kasvanud. Matemaatikaõpetaja magistriõppekavale on kahel viimasel aastal esitatud üle 40 avalduse ning õppima asunuid on ligikaudu 20. Varem oli avaldusi keskmiselt 25 ja õppima asujaid umbes 15.

“Probleem ei leia lähiajal lahendust.

Helen Joost

Sarnast kasvu näeb ülikool loodusteaduste õpetaja magistriõppes. Seal on avaldusi olnud paaril viimasel aastal samuti 40 ringis ning õppima asujaid umbes 25. Varem oli avaldusi keskmiselt 20 ja õppima asus umbes kümme inimest. Joosti sõnul suureneb ka üliõpilaste arv. Näiteks loodusteaduste õpetaja õppekaval on õppijaid kaks korda rohkem kui 2020.–2023. aastani.

Lisaks valivad matemaatika ning loodus- ja täppisteaduste kõrvaleriala mitme aine õpetaja magistriõppe ning klassiõpetaja integreeritud õppe üliõpilased. Nii valmistatakse neid ette õpetama seda ainet põhikooli lõpuni.

Avalduste ja õppijate arvu kasv ei tähenda Joosti sõnul siiski, et koolides võiks mure õpetajate nappuse pärast kiiresti kaduda. „Arvestades koolide vajadust LTT-õpetajate järele, ei saa öelda, et probleem lähiajal laheneb,“ märgib ta.

Loodusteaduste õpetaja magistriõppes jagunevad õppijad nelja suuna vahel: geograafia, füüsika, keemia ja bioloogia. Praeguste üliõpilaste valikute põhjal jagunevad need suunad Joosti sõnul üsna võrdselt. Tallinna ülikooli õppekavade põhjal on kõige suurem järelkasv matemaatikas.

Joosti sõnul ei ole õpetajate järelkasvu vähesusel ühte põhjust. Kuigi õpetajakoolitusse astujaid on viimastel aastatel üha enam, võimaldaks rohkem sisseastujaid suurendada ka õpetajate ettevalmistust.

Aineõpetajate koolituses lõpetab etteantud õppeajaga ligikaudu 60 protsenti õppijatest. Matemaatika ning loodus- ja täppisteaduste õpetajakoolituse õppekavadel on lõpetamise aktiivsus keskmisest madalam. Joost rõhutab samas, et mõlemad õppekavad on kohandatud töötavale õpetajale, mistõttu on õppeaeg tavapärasest pikem. Katkestanute arv on aastatega vähenenud.

Suur osa matemaatika- ja loodusteaduste õpetajaks õppijatest juba töötab õpetajana. Joosti sõnul motiveerib neid tasemeõppesse astuma õpetajakvalifikatsiooni ja -kutse saamine. Üha rohkem on õppima asujate seas ka karjääripöörajaid. Nende toetamiseks on ülikool loonud nõustamissüsteemi ning paindlikud õpiteed nii tasemeõppes kui ka täienduskoolituses.

Joost märgib, et õpetajaamet eeldab keerukaid oskusi ja isikuomadusi, mida saab edukalt rakendada ka muudes valdkondades. Muu tööturu pakkumised võivad tunduda reaalainete või tehnoloogiataustaga inimesele ahvatlevamad ja tulusamad ning pakkuda huvitavamaid karjäärivõimalusi. Samas on ka neid, kes pärast õpetajaametist pausi tegemist kooli tagasi pöörduvad.

Ülikool on püüdnud järelkasvu toetada mitme meetmega korraga. Joosti sõnul kasvas avalduste arv siis, kui õppekavadele tekkisid stipendiumid, kuid praegu ei saa veel hinnata, kas sellega kaasneb ka rohkem lõpetajaid ja tööturule jõudjaid. Ülikool on loonud paindlikke õpiteid, mis aitavad juba kõrghariduse omandanutel minna õpetajakoolitusse ilma uuesti bakalaureuseõppesse astumata. Oma teadmisi saab tasandada mikrokraadide või magistriõppe ainete kaudu.

Füüsikaõpetaja leidmiseks võib kuluda aastaid

Tallinna Pirita majandusgümnaasiumi direktor Toomas Pikhof ütleb, et kõige keerulisem on leida kvalifikatsioonile vastavaid füüsikaõpetajaid, kuid õpetajate puudus puudutab mitut reaalainet korraga. Informaatikas konkureerib kool tema sõnul tugevalt nii erasektori kui ka avaliku sektori ametikohtadega. Kui koolis on õpetaja töötasu alammäär 1970 eurot, siis IT-juhina võib sama inimene saada ligi 4000-eurose pakkumise.

“Füüsikaõpetaja leidmiseks võib kuluda aastaid.

Toomas Pikhof

Pikhofi sõnul ei tähenda reaalainete õpetajate puudus ainult täitmata ametikohta. Puudus mõjutab tunniplaani, olemasolevate õpetajate koormust, arendustegevust ja individuaalset juhendamist. Kui kvalifikatsiooniga õpetajat ei leita, tuleb koormus jagada olemasolevate õpetajate vahel, kasutada asendusõpetajaid, kaasata alles õppivaid õpetajaid või anda mõni aine ajutiselt õpetada õpetajale, kelle põhieriala see ei ole.

„Füüsikaõpetaja leidmiseks võib kuluda aastaid,“ ütleb Pikhof.

Tema hinnangul on reaalainete õpetajate puuduse peamine põhjus tugev konkurents tööturul. Matemaatika, füüsika, informaatika ja teiste reaalainete taustaga inimestel on väljaspool kooli võimalik teenida kõrgemat palka ja töötada paindlikumates tingimustes. Lisaks mõjutavad õpetajate koolis püsimist suur koormus ja vastutus, sagenenud lahkhelid vanematega ning kõrgenenud ootused õpetaja tööle.

Pikhof peab reaalainete õpetajatele suunatud töötasumeedet põhjendatuks, kuid hoiatab, et liiga suur palgaerinevus võib koolis tekitada pingeid. Seetõttu peaks lahendus olema tema sõnul läbimõeldud ja seotud õpetajatöö väärtustamisega.

Suur osa tööst jääb tunniplaanist välja

Pärnu Sütevaka gümnaasiumi füüsika- ja keemiaõpetaja Erkki Tempel ütleb, et reaalainete õpetaja üks suuremaid väljakutseid on väga erineva tasemega õppijate toetamine. Ühes klassis on tema sõnul nii õpilasi, kes vajavad baastasemel tuge, kui ka neid, kes liiguvad olümpiaadi kursil. See eeldab pidevat diferentseerimist ja individuaalset lähenemist.

“Kool konkureerib turul teiste tööandjatega.

Erkki Tempel

Tempeli sõnul töötab reaalainete õpetaja märkimisväärse osa oma ajast väljaspool tunde: korraldab konsultatsioone, aitab valmistuda olümpiaadideks ja juhendab ringe. See kõik ei mahu alati tööaega, kuid on vältimatu, kui õpetaja õppijaid päriselt toetab.

Ka tema hinnangul konkureerib kool reaalainete taustaga inimeste pärast erasektoriga. „Kool konkureerib tööandjana turuga, kus tingimused on sageli atraktiivsemad,“ ütleb Tempel. IT-, inseneeria- ja analüütikavaldkond pakuvad sageli paremat palka ning väiksemat vastutust. Seetõttu ei piisa Tempeli sõnul ühest meetmest. Vaja on konkurentsivõimelist palka, realistlikku töökoormust, tugevat mentorlust alustavale õpetajale ning kvaliteetseid õppematerjale ja valmis lahendusi.

Eraldi töötasumeedet peab Tempel teatud määral põhjendatuks, sest reaalainete õpetajate tööturg on tema hinnangul teistsugune. Samas rõhutab ta, et selline lahendus peab olema hästi põhjendatud ja läbipaistev, et vältida pingeid kooli sees.

Kõige olulisemaks peab Tempel õpetaja töökoormuse vähendamist, nii et õpetajal jääks aega õpilastega individuaalselt töötada. Tema sõnul tehakse seda tööd praegu sageli oma aja arvelt, kuigi just individuaalne tugi on õppimise kvaliteedi seisukohalt üks olulisemaid.

Reaalaines ei saa vundamendi puudumist peita

Kohtla-Järve gümnaasiumi reaal- ja loodusainete õppetooli juhataja Helika Toikka sõnul teevad matemaatika ja teiste reaalainete õpetamise praegu keeruliseks süvenevad probleemid: õpioskuste nappus, lugemisoskuse langus, sagedased puudumised ning oskamatus või tahtmatus luua seoseid. Tema sõnul õpitakse tihti n-ö sahtlisse: paari nädala või kuu pärast õpilased ei mäleta enam, et teemat üldse käsitleti.

“Õpetajale peab jääma rõõm oma tööst.

Helika Toikka

„Matemaatika ja teiste reaalainete õppimine on justkui pilvelõhkuja ehitamine – kui vundament on mäda, korruseid lisada ei saa,“ ütleb Toikka.

Tema hinnangul ei ole õpetaja kvalifikatsioon pelgalt formaalne nõue. Kui matemaatikat õpetab inimene, kellel puudub matemaatikaõpetaja kvalifikatsioon, ei pruugi õpilastel Toikka sõnul tekkida mõned olulised seosed, sest õpetaja ise aine tervikpilti ei näe. Erandeid on, kuid vähe.

Toikka sõnul on matemaatikaõpetajate koormus suur eriti siis, kui õpetaja teeb oma tööd südamega. „Kõigile hingab kuklasse teadmine, et ees ootab eksam,“ märgib ta. Eksamiks ei hakata valmistuma 9. ega 12. klassis, vaid palju varem.

Õpilaste taseme erinevus on tema sõnul valus teema kõigile õpetajatele. Palju tähelepanu kulub nõrgemate ja mahajäänute järeleaitamisele, kuid klassides on ka väga tublisid õpilasi, kelle jaoks ei jätku õpetajal alati aega ega jaksu.

Toikka hinnangul ei piisaks reaalainete õpetajate kooli toomiseks ja hoidmiseks ühestainsast meetmest. Vaja on nii head palka, mõistlikku koormust kui ka õpetaja töö väärtustamist ühiskonnas. Eraldi töötasumeede võiks tema hinnangul mõjuda, kuid enne seda peab kõigi õpetajate palk vastama kõrgharidusega tippspetsialisti tööle.

„Ida-Virumaal õpetavatele õpetajatele on ette nähtud lisatasu,“ lausub ta. „Pärast selle rakendamist on Ida-Virumaa saanud endale nii mõnegi suurepärase õpetaja, kuid kahjuks hulgaliselt ka palgaturiste, kes tulevad ja lähevad. Vabandust, kui olen mõne arvates liiga kriitiline, kuid kahjuks on see Ida- Virumaa argipäev.“

Toikka ütleb, et õpetajale peab jääma rõõm oma tööst. Tema sõnul tähendab see nii mõistlikku koormust kui ka tunnet, et teda spetsialistina väärtustatakse. Sellest sõltub, kas reaalainete õpetajaid õnnestub kooli juurde tuua ja seal hoida.