• Eesti hariduse ekspordil on suur potentsiaal. Meil on haridus, mis on end maailmas heast küljest näidanud ja hakanud end osaliselt juba ise turundama. Samuti on meil inimesi, kes suudaksid meie haridust edukalt müüa, kuid pole seda veel võimalikul määral tegema hakanud.

„Me tahaks osta selle lahenduse, mis on aidanud teil Eestis saada Euroopa parimate PISA-tulemustega riigiks“. Sellise küsimuse esitamine pole fantaasia, vaid tegelikkus. Võibolla mitte just täpselt selliselt öelduna, kuid sarnase suunaga küsimusi esitavad Eestit külastavad haridusinimesed üsna sageli.  Mis on Eesti edu saladus, kuidas te olete oma hariduse kvaliteedis nii kaugele jõudnud, kas teil on mingid erilised tehnilised lahendused? Ja nii edasi.

Viimastel aastatel on Eestis palju arutletud haridusekspordi teemadel. Koos on käinud erineva kooslusega töötoad ja muud nõupidamised – eesmärgiga leida parimad moodused meie haridusedu rakendamiseks ekspordi ja majanduskasvu vankri ette.

Millest aga koosneb nn hariduseksport?

Eesti kuvand

Kõigepealt peame eristama seda, mida arvame oma haridusest ise ja teiselt seda, kuidas asi paistab väljastpoolt teiste riikidega võrreldes. Võibolla on see eestlase rahulolematust loomusest, kuid sageli tavatseme haridusest rääkides tuua esile selles peituvaid probleeme. Õpetajate palgad ja liigsuur koormus, bürokraatia, raske koolikott ja palju kodutöid, gümnaasiumisse edasipääs ja õpilaste vaimne tervis. Loetelu tuleb väga pikk ja teinekord kipub varjutama tõsiasja, et üldiselt saavad õpilased ühtlaselt hea hariduse, et laialdane autonoomia peaks soodustama õpetajate loomingulisust, et meie üldhariduse pinnalt pole raske saada sisse maailma parematesse ülikoolidesse jne.

Oleme harjunud end võrdlema Soomega ja tõesti – pikka aega on Soome püsinud mõõdetavate näitajate põhjal maailma hariduse tipus. Enda võrdlemine maailma parimatega ja soov neist mööda minna on tugev stiimul jõudagi ettepoole. Ja Soomest oleme vähemalt PISA-tulemustes mööda läinudki.  Eesti kuvand head haridust väärtustava ja edetabelites kõrgel kohal oleva riigina kinnistub. Targa rahva kuvand, mille heaks töötavad – teadlikult või teadvustamata – kõik, lasteaednikest kuni presidendini, omab suurt mõju kogu meie riigi käekäigule. Kes ei tahaks tegemist teha riigiga, kus elavad haridust kõrgelt hindavad ja edasipürgivad, nutikad ja teadmisjanulised, seega ka usaldusväärsed inimesed.

“Et targa ja innovaatilise rahva kuvand kinnistuks ja areneks, ei tasu seda teadmist endale hoida, vaid igal sobival juhul taas jutuks võtta.

Usaldusväärsus on üks mõjukamaid omadusi, mida me saame riigina kogu muu tegevuse kontekstis kasutada. Sellele omakorda lisandub Eesti puhul innovatiivsus ja julgus uusi lahendusi ka kiiresti kasutusele võtta. Eestit kui e-riiki teatakse juba mõnda aega, kuid igati loogiliselt mõjub väide, et uudsed ning nutikad e-lahendused saavad tekkida vaid nutikate inimeste peades, mille aluseks omakorda on haridus. Selle pinnalt too tarkus ongi võrsunud.

Et nimetatud kuvand kinnistuks ja areneks, ei tasu seda teadmist endale hoida, vaid igal sobival juhul taas jutuks võtta. Arvan, et ülekiitmise ohtu siin ei ole, sest esiteks pole eestlasele mõõdutundetu kiitmine omane ja kui jutule lisada paras annus kriitikat, näitab see vaid seda, et rahulolu pole toonud kaasa stagnatsiooni.

Eesti kooli mudel

Kas Eesti haridusedu oleks võimalik karpi panna, palega kokku siduda ja mujal maailmas müüki paisata? Ideaalis võiks see ju nii olla, paraku pole haridus aga kaup nagu iga teine. Tõsi, rahvusvaheliselt tunneme selliseid koolikette nagu Briti kool, Ameerika kool, Prantsuse kool jt – nii ühte, teist kui kolmandat võime kohata üle maailma paljudes pealinnades – kus õppetöö käib vastavas keeles, vastava ainekava  ja muude põhimõtete järgi ja õpilane peaks saama teatud kindla kvaliteediga hariduse. Reeglina on need koolid mõeldud rahvusvahelistele õppuritele, kes oma vanemate töörände tõttu või muudel põhjustel liiguvad riigist riiki ja kelle haridustaseme ühtluse huvides on kergem tagada õppekava järjepidevus.

Soome, kes alustas oma kooli eksportimisega aastaid tagasi, on jõudnud ühe akrediteeritud nn Soome koolini välismaal – täpsemalt Qataris. Tõsiseltvõetava Eesti kooli rajamine kusagil väljaspool Eesti piire (ja kui me ei pea silmas asukohariigis elavatele eestlastele mõeldud õppevariante) tähendaks kohalikku keelt valdavate Eesti õpetajate, õppematerjalide, õppekava ja ka hoiakute viimist konkreetsesse keele- ja kultuurikeskkonda, mis teadupärast keerukas. Kuid ka see ei pruugi anda selget tulemust, sest väga palju loeb kodustest hoiakutest, konkreetse riigi ajaloolistest ja kultuurilisest taustast ja meile omaste põhimõtete sobitumisest vastava riigi laiemasse haridussüsteemi. Eesti kooliedu põhjuseid on kaardistatud ja need ulatuvad kooliseinte vahelt välja. Kogu seda tausta suvalisse riiki üle viia näib väga raske kui mitte võimatu.

“Mõnes Kesk-Aasia riigis on loodud erakoole, mida reklaamitakse kui  Nordic School’i ning mille loojad on käinud eeskuju võtmas just Soomes ja Eestis.

Teine variant oleks soovitada üle võtta mingeid konkreetseid elemente, mis meil end hästi tõestanud, näiteks autonoomia põhimõte. Või pakkuda müüa neid teenused, milles oleme tugevad. Ekspertiis ja kogemused meil läbiproovitud kaasaegsete õppekavade koostamisel, õpetajahariduse ja järjepideva koolitamisega tegelemine või nõustamine mõnes kitsamas valdkonnas on meile ilmselt jõukohane, ja seda on tõestanud ka haridusvaldkonna inimeste kasvav huvi osalemiseks erinevates arengukoostöö programmides, peamiselt Taga-Kaukaasias ja erinevates Aafrika riikides. Teatud piirid seab paraku ka siin ekspertide nappus, kuigi ses osas on edasiminekuid. Ei tahaks meile päris sama soovitada, kuid näiteks Soomes olla olnud nii, et haridusekspordi tõusulainel vahetasid paljud koolijuhid ja õpetajad igapäevase koolitöö konsultatsioonitegevuse vastu.

Tundub ilmne, et Soome ja Eesti haridusedu kokku on tekitanud nii mõneski maailma piirkonnas arusaama, et siinkandi haridus on teatud määral kvaliteedimärgiks. Teadaolevalt on mõnes Kesk-Aasia riigis loodud erakoole, mida reklaamitakse kui  Nordic School’i ning mille loojad on käinud eeskuju võtmas just Soomes ja Eestis.

Haridustööstus

Mõistagi ei ole Eesti tingimustes haridusvaldkonnas tegu mingi omaette tööstusharuga. Küll aga on meil üle saja ettevõtte, kes tegutsevad haridustehnoloogia turul. Valdavalt on tegemist mikro- või väikeettevõtetega, kellest suurem osa on koondunud ka vastavasse katusorganisatsiooni. Selle sektori potentsiaali näitab asjaolu, et aasta tagasi näidati käibe 100-protsendilist kasvu ja kuigi viimase aasta numbrid pole veel avalikud, on tõenäoline uskuda samasuunalist edasiminekut. Valik, mida pakutakse, on avar ja Eestis loodud haridussuunalised digilahendused ulatuvad haridusasutuste haldussüsteemidest ja kõrgkoolide vastuvõtuplatvormidest keeleõppe ja lugemismängudeni – ammendavat loetelu pakkuda on võimatu.

“Eestis on üle saja ettevõtte, kes tegutsevad haridustehnoloogia turul.

Haridustehnoloogilisi lahendusi pakkuvate ettevõtete hulk on globaalselt tohutu. Pakutavate toodete hulk on mõistagi veel suurem. Juba ainuüksi Euroopa suurimal haridusmessil BETT on väljas rohkem eksponente kui paari päeva jooksul on võimalik külastada. Ja seda ainuüksi Euroopas. Seda enam on tunnustust väärt need Eesti ettevõtjad, kes on suutnud oma lahendusi teistesse riikidesse müüa. Meie ettevõtjate sõnul on vastavad tooted või lahendused üsna kergesti kohandatavad mistahes riigi vajadustega ja paindlikkus ning operatiivne tegutsemine on meie trumbid. Küll aga mängib siin ekspordivõimekusele kaasa asjaolu, kui üks või teine Eestis välja töötatud lahendus on kasutusel meie enda lasteaedades või koolides ning on tegelikus elus katsetatud. Usun, et Eesti haridusasutustel jätkub ettenägemisvõimet ja söakust kasutada eeskätt omamaiseid tooteid – see aitab pikemas perspektiivis ka meie majandust tervikuna.

Tudengid välismaalt

Paljud riigid tegutsevad selle nimel, et saada oma ülikoolidesse õppima parimaid tudengeid üle ilma ning on seejärel vägagi huvitatud, et parimad lõpetajad jääksid samasse riiki ka tööle. Arusaadav – andekaid, motiveeritud, ideerohkeid ja samas konkreetset riiki ja tavasid juba tundma õppinud  noori inimesi pole kunagi liiga palju.  Riigi majanduse kasvamise tarbeks on selline hoiak igati õigustatud. Lisaks arvestagem asjaolu, et välistudengid toovad juba õppimise ajal juurde välisraha. Me pole võibolla harjunud seda ekspordiks nimetama, kuid sisuliselt nii on. Laekuvad õppemaksud, lisanduvad välistudengi poolt siin tehtavad kulutused eluasemele, teenustele, ostudest rääkimata. Need tulud ulatuvad kümnetesse miljonitesse eurodesse aastas.

Samas, Eesti-suuruses riigis tuleb arvestada sobiva proportsiooni tagamist, et eestikeelne kõrgharidus oleks kestlik. Paratamatult on teadustegevus rahvusvaheline ja sellest tulenevalt ka teadusööd suurel määral ingliskeelsed. See ei peaks aga viima meid olukorda, kus teatud erialadel hakkabki domineerima inglise keel ning sellega koos kaotame eestikeelse terminoloogia ja järjepidevuse. Doktoriõpe on juba praegu suures mahus ingliskeelne ja kuuldavasti on erialasid, kus eesti emakeelega doktorandid on jäänud vähemusse. Sobiva tasakaalu leidmine on siin mõistagi keerukas, kuid vajalik.

“Paratamatult on teadustegevus rahvusvaheline ja sellest tulenevalt ka teadusööd suurel määral ingliskeelsed. See ei peaks aga viima meid olukorda, kus teatud erialadel hakkabki domineerima inglise keel.

Mis puudutab tudengite vastuvõttu välismaalt, siis siin teeb tugevat tööd HARNO koosseisus olev programm Study in Estonia, mis püüab erinevate messide ja kontaktürituste kaudu ning koostöös kõrgkoolidega tutvustada kraadiõppe võimalusi Eestis. Arusaadavalt on kõige suurem huvi Eestisse õppima tulemiseks meie naaberriikidest, kuid suurenemas on huvi kaugemalt – näiteks erinevatest Ladina-Ameerika riikidest. Oma rolli mängib siin ka asjaolu, kust ja kui kergesti on võimalik enne Eestisse tulemist taotleda sobiva kategooria viisat. Välisministeerium on teinud siin tublit tööd, et vastavate taotluste menetlemine teha samm-sammult hõlpsamaks.

Euroopa Liidu siseselt on teise riiki õppima minek ka Eesti noorele suhteliselt kerge ja laiema maailmapildi ning teadmiste-oskuste rikastamiseks ka vajalik. Siiski on pikemas perspektiivis meie jaoks oluline, et mujale õppima läinud noored naasevad lõpuks tagasi Eestisse ja rakendavad siin oma mujal omandatud teadmisi. Et tagasipöördumine oleks kergem ja noortel säiliks arusaam, et neid siin oodatakse, on sideme hoidmine mujale õppima läinutega samuti oluline.

Pöördudes tagasi loo alguse juurde – miks mulle tundub, et hariduse ekspordil on olemas väga suur potentsiaal? Esiteks on meil haridus, mis on end maailmas täiesti objektiivselt heast küljest näidanud ja hakanud end osaliselt juba ise turundama. Teiseks on meil – rohkem kui ühestki teises majandusharus – inimesi, kes suudaksid meie haridust edukalt müüa, kuid pole seda veel võimalikul määral tegema hakanud. Ainuüksi kooliõpetajaid on veidi alla 20 000, kellele lisanduvad lasteaiaõpetajad, ametikoolide õpetajad ja kõrgkoolide õppejõud – kellest igaühel on potentsiaali olla meie haridusedu erisaadikuks.