• Viiepäevane õppereis Islandile andis Tartu alushariduse juhtidele uusi teadmisi, inspiratsiooni ja kinnitust, et Eesti alusharidus on ka rahvusvahelises võrdluses väga heal tasemel.

Põhjamaine loodus, uuenduslik haridussüsteem ja tugev kogukonnatunnetus on märksõnad, mis saatsid Tartu alusharidusasutuste juhte, õppejuhte, linna haridusosakonna ja hariduse tugiteenuste keskuse töötajaid õppereisil Islandil. Saareriigis tutvuti kohalike lasteaedade töökorralduse, õpikäsituse ning laste ja töötajate heaolu toetavate tavadega. Reis pakkus osalejatele võimaluse vahetada kogemusi, koguda uusi ideid ja vaadata värske pilguga ka Eesti alushariduse tugevustele ja arenguvõimalustele.

Viie Islandil viibitud päeva jooksul saime osa islandlaste hoolivast ja avatud hoiakust ning sõbralikkusest. Külastasime kolmes eri piirkonnas asuvaid lasteaedu ja Reykjaviki haridusosakonda, kus võeti meid väga sõbralikult vastu. Käisime Reykjaviki Stakkaborgi lasteaias, pealinnast 100 km kaugusel asuvat Álfaborgi lasteaias ja Grundarfjörðuris asuvas lasteaeda-kooli Grunnskóli Grundarfjarðar, mis asub pealinnast umbes 180 km kaugusel.

Reisi esimesel päeval kohtusime Reykjavikis sealse haridusosakonna (Islandil haridus- ja noorteosakond) esindajatega, kes andsid ülevaate Islandi alushariduse korraldusest. Islandi haridussüsteemis osalemine on kohustuslik vanuses 6–16 eluaastat. Alusharidus (leikskóli) hõlmab lapsi vanuses 1–6 eluaastat. Sellel järgnevad põhikool (grunnskóli), gümnaasium (framhaldskóli) või kutseõppekool (iðnskóli) ja kõrgkool (háskóli).

Islandi oluline väärtus on  pere ja seda on riigi hariduspoliitikas ka tugevalt tunda. Lasteaed ei ole küll kohustuslik, kuid lasteaias käimise protsent on üks Euroopa kõrgemaid, ulatudes 97-ni.  Pärast lapse sündi saavad nii ema kui isa kasutada kuuekuust vanemapuhkust, mis toetab mõlema vanema aktiivset osalemist lapse kasvatamisel. Enamik lapsi alustab lasteaias 18–26 kuu vanuselt. Meie kohtusime lasteaias ka vaid aastase lapsega, kes veel ei kõndinud ning oma lõunaunedki magas sageli kärus. Kärusid oli selle rühma koridoris mitu.

Lasteaed ei ole Islandil küll kohustuslik, kuid lasteaias käimise protsent on üks Euroopa kõrgemaid, ulatudes 97-ni. 

Islandi alusharidust reguleerib alusharidusseadus ja sellest tulenev riiklik õppekava, mis määrab kindlaks õppe- ja kasvatustegevuse juhtivad põhimõtted, milleks on kirjaoskus, jätkusuutlikkus, tervis ja heaolu, demokraatia ja inimõigused, võrdsus ja loovus. Kõrgelt väärtustatakse mängu kaudu õppimist, lapse iseseisvuse ja eneseväljenduse arendamist, sotsiaalsete oskuste arendamist, loovust ja koostööd ning loodust ja keskkonda. Rõhku pannakse  ka tugevate tunnetega toimetuleku õppimisele.

Islandil saavad vanemad oma lapsele ise lasteaia valida, kuid enamasti eelistatakse kodulähedast. Lasteaias käib palju eri rahvusest ja keeletaustaga lapsi, mistõttu on need väga mitmekeelsed ja -kultuurilised. See on kujundanud islandlaste seas salliva suhtumise nii mitmekeelsusse kui ka kultuurilisse mitmekesisusse. Üle 30% lastest on muukeelse taustaga ja seetõttu pööratakse lasteaedades suurt tähelepanu keeleõppele. Islandi keelt peavad põhjalikult õppima ka kohalikud lapsed. Õpetajate sõnul puutuvad lapsed inglise keelega kokku juba väga varases eas ning sageli segavad seda islandi keelega. Kuna Islandi telekanalite vaatamine on tasuline ja valik piiratud, vaatavad lapsed peamiselt ingliskeelseid voogedastusplatvorme, nagu Netflix ja Disney+. Tasuta on võimalik vaadata vaid ühte avalik-õiguslikku telekanalit. Inglise keele laialdane kasutus oli märgatav kogu saarel.

Laste ja töötajate heaolu toetav hariduskorraldus

Lasteaedu külastades jäi meile mulje, et alushariduse süsteem on ehitatud üles nii laste kui ka töötajate heaolu silmas pidades. Lasteaiad on maapiirkonnas üldjuhul avatud kl 8–16 ja linnas 7.30–16.30. Lasteaedade ja rühmade suurus erines piirkonniti, ulatudes kaheksast lapsest maapiirkonnas 22 lapseni pealinnas. Ühtset rühmade moodustamise süsteemi Islandil ei ole. Lasteaedades olid nii ühevanuseste laste kui ka segarühmad.

Lasteaiad on Islandi maapiirkonnas üldjuhul avatud kl 8–16 ja linnas 7.30–16.30.

Reykjavíkis jõustus aprillis muudatus, mille kohaselt on kuni 36 tundi lasteaiaaega nädalas tasuta.  Vanemad tasuvad ainult lapse toiduraha, mis on umbes sada eurot kuus. Muudatuse eesmärk on toetada peresid, et leida parem tasakaal lasteaias veedetud aja, pereelu ja personali töötingimuste vahel. Kui lapsevanemal on vaja laps lasteaeda kauemaks jätta, tuleb tal selle eest juurde maksta kuni 260 eurot, tasu suurus sõltub lastevanemate sissetulekust. Täiendavaid soodustusi saavad näiteks tudengid, üksikvanemad ja lasteaiatöötajad. Arvestades islandlaste keskmist palka, mis on 5000–6000 eurot, on lasteaiatasu üsna väike. Kuna Islandi lasteaedu korraldavad omavalitsused, võivad tingimused piirkonniti erineda.

Erinevalt Eestist on Islandil tavaks sulgeda lasteaiad suvel neljaks nädalaks, et nii lastel kui ka personalil oleks võimalik pikalt puhata. Lisaks on lasteaiad suletud kuuel päeval aastas, mil õpetajad osalevad koolitustel ja täiendavad oma teadmisi. Näiteks külastasime lasteaeda, mille õpetajad olid tulnud just Hollandist, kus nad olid tutvunud kohaliku haridussüsteemiga. Võrreldes Eestiga on aga õpetajate puhkus lühem, puhata saab vaid 30 päeva. Lisaks toodi välja, et personali puudusel või keeruliste olukordade tekkides on juhatajal õigus paluda vanematel lapsed koju jätta, et tagada rühmas olijate turvalisus ja suhtarv.

Islandi lasteaedades õpitakse peamiselt mängu ja tegevuse kaudu. Oluliseks peetakse lapse aktiivset osalemist õppeprotsessis ning tema huvide ja arengutempoga arvestamist. Eesmärk on luua keskkond, kus iga laps saab kogeda eduelamust ja õppimisrõõmu. Reykjavikis külastatud lasteaias lähtub pedagoogiline tegevus suuresti Ameerika haridusfilosoofi John Dewey põhimõttest learning by doing ehk õppimine aktiivselt tegutsedes. Olulisel kohal on laste aktiivne osalemine ja kogemusõpe. Lastele luuakse võimalus avastada, uurida ja õppida praktilise tegevuse ning vahetute kogemuste kaudu.

Laste arv rühmas sõltub vanusest, erivajadustest ja rühmaruumide suurusest, kuid iga 4–5 lapse kohta on tööl üks täiskasvanu. Õpetajate sõnul tegutsetakse enamasti väikestes gruppides ning õpitakse ja mängitakse laste tasandil. Õpetajad tegutsevad koos lastega põrandal, osaledes aktiivselt nende tegevuses ja toetades õppimisprotsessi. Päevakavas on vaba mäng ja organiseeritud tegevus tasakaalus, kusjuures suurt rõhku pannakse õues viibimisele ja keskkonnateadlikkusele. Läbivalt rõhutati laste vajadustest ja võimalustest lähtumist päevakavas.

Ka Islandil ollakse laste puhkeaja suhtes paindlik. Lastel on võimalik nii magada kui ka vaikselt tegutseda. Lapsevanem saab lapse päevaplaani koostamisel aktiivselt kaasa rääkida, sealhulgas lõunaune võimaldamise ja pikkuse teemal. Samuti oli märgata, et laste igapäevaelus on tähtsal kohal liikumine ja veega seotud tegevus. Islandil on ujumisoskus väga oluline ning alates viiendast eluaastast on ujumisõpe lastele kohustuslik. Ujuma õpitakse välibasseinides.

Erilisel kohal Islandi alushariduses on õuesõpe

Õues ja looduses viibimist nähakse võimalusena toetada nii laste tervist, loovust kui ka sotsiaalset arengut. Igapäevased õuetegevused, jalutuskäigud ja looduse avastamine on õppimise loomulik osa, sõltumata ilmastikutingimustest. Ja tõesti, Islandi heitlik ilm annab sellele erilise tähenduse. Kohalikud õpetajad tõdesid aga, et laste jaoks ei ole olemas kehva ilma ja väljas käiakse mitu korda päevas, sõltumata vihmast või tuulest. Meie Islandil viibitud aja jooksul oli seal väga ilus ilm ja lapsi me siseruumides peaaegu ei kohanud. Kuna suurem osa päevast veedetakse väljas, on õpikeskkond pigem kompaktne ja ruumid väikesed, kuid läbimõeldult korraldatud ning hubased. Lasteaia õuealadel nägime ka peenraid ja kasvuhooneid, mida kasutatakse õppetegevusteks ning looduse ja taimede tundmaõppimiseks.

Kõigis külastatud lasteaedades pakkusid meile äratundmisrõõmu Eestiski kasutatavad lillad karud ja sellega seotud kiusamisest vabaks metoodika, mida kasutatakse Islandil laialdaselt ja aktiivselt. 

Keeleõpe on tähtis

Islandil pööratakse keeleõppele väga suurt tähelepanu. Seda mõjutab ühelt poolt muukeelsete laste suur osakaal,  mis piirkonniti märkimisväärselt varieerub, teisalt aga islandi keel ise, mille ülesehitust ja grammatikat peetakse üsna keerukaks. Kuigi Islandi lasteaedades ei õpetata otseselt lugema ega tähti, on seal oluline koht keele- ja kirjaoskuse eeloskuste arendamisel, eelkõige häälikute eristamise, häälimise ja foneemiteadlikkuse kujundamisel. Selleks kasutatakse Lubby metoodikat, mille keskmes on lambakoer Lubby, kes otsib „keelekonte“ ning kelle abil õpitakse mänguliselt häälikuid, riime, silpe ja sõnade moodustamist. Lubby metoodika õppematerjalid olid nähtaval igas rühmaruumis ning häälikusümbolitega pildimaterjalid saatsid igapäevatöös kõiki töötajaid.  Lubby metoodika tundus põnev ja tekitas meis uudishimu.

Kuna osas piirkondades on lapsi vähe, tuleb mõnikord lasteaedade töö ümber korraldada. Näiteks on ühes külastatud lasteaias plaanis suvel ruumid sulgeda ja liituda sügisest teise lähedal asuva lasteaiaga. See peegeldab hästi elu väikses kogukonnas, kus laste arvu muutus mõjutab otseselt haridusasutuste toimimist.

Haridusjuhid rõhutasid, et Islandil peetakse lasteaia ja kooli koostööd väga oluliseks.  Islandil käsitatakse lasteaeda olulise ettevalmistava etapina enne kooli. Sujuva ülemineku toetamiseks teevad lasteaiad ja koolid tihedat koostööd. Koolieelikud külastavad enne kooli algust korduvalt tulevast kooli, tutvuvad õpetajate ja õpikeskkonnaga ning osalevad ühistegevuses. Samuti annab lasteaed koolile ülevaate lapse arengust, õpikogemusest ja vajadustest. Selline koostöö aitab muuta ülemineku lasteaiast kooli lapse jaoks võimalikult sujuvaks ja stressivabaks.

Kaasav haridus Islandi moodi

Kaasav haridus on Islandi haridussüsteemi üks keskseid põhimõtteid. Selle eesmärk on tagada, et kõik lapsed, sõltumata nende võimetest, emakeelest, tervislikust seisundist või sotsiaalsest taustast, saaksid õppida koos ühes ning samas keskkonnas. Islandil viibides kogesime, et lasteaedades polnud erirühmi. Lapsed õpivad ja arenevad koos eakaaslastega ning iga päev kohandatakse õpikeskkonda ja tugiteenuseid vastavalt lapse individuaalsetele vajadustele.

Kaasava hariduse rakendamisel tehakse tihedat koostööd õpetajate, tugispetsialistide ja lapsevanematega. Enamasti ei tööta aga kõik tugispetsialistid haridusasutuses kohapeal, vaid kuuluvad omavalitsuse nõustamiskeskuste alla. Nõustamiskeskuste eesmärk on ühendada piirkonna haridus-, sotsiaal- ja heaoluteenused ühtseks tugivõrgustikuks. Reykjavíkis on neli piirkondlikku nõustamiskeskust. Keskused teevad koostööd lasteaedade, koolide, lapsevanemate ja teiste spetsialistidega, toetades lapse arengut, heaolu ja õppimist võimalikult varakult ning terviklikult, et laps saaks aktiivselt osaleda igapäevases tegevuses koos eakaaslastega. Suurt tähelepanu pööratakse lapse enesehinnangu, suhtlemisoskuste ja turvatunde toetamisele. Keskuste ülesanne on pakkuda piirkonna toevajadustega lastele ja peredele vajalikke teenuseid, lisaks pakuvad nad konsultatsioone ja tuge õpetajatele ning haridusasutuste meeskondadele. Omavalitsuseti võib süsteem erineda ja selle ülesehitus sõltub konkreetse lasteaia tugispetsialistide olemasolust.

Alushariduses napib õpetajaid

Islandi alushariduse üks suuremaid muresid on kvalifitseeritud õpetajate puudus. Kuigi ametlikult eeldatakse ja on seatud sihiks, et alushariduse õpetajal on magistrikraad, vastab sellele nõudele vaid ligikaudu 25% töötajatest. Paljudes asutustes on oluline roll  abiõpetajatel ja tugipersonalil, keda on vajaliku haridusega õpetajatest oluliselt rohkem ja kes töötavad juhtivõpetajate juhendamisel. Seetõttu rõhutatakse Islandil kvaliteetse alushariduse tagamiseks üha enam meeskonnatöö, täienduskoolituste ning tööjõu hoidmise olulisust.

Kuigi ametlikult eeldatakse ja on seatud sihiks, et alushariduse õpetajal on magistrikraad, vastab sellele nõudele vaid ligikaudu 25% töötajatest.

Probleemina toodi välja ka noorte õpetajate vähene juurdekasv, sest riigi ootused lasteaiaõpetaja tasemeharidusele on kõrged, kuid töötasu pigem madal. Kuigi nõutud haridusega lasteaiaõpetaja keskmine palk ulatub Islandil ligikaudu 4600 euroni kuus, on see alla riigi keskmise palga ega ole kõrget elukallidust arvestades sugugi märkimisväärselt suur sissetulek.

Õppereis Islandile kinnitas, et kvaliteetse alushariduse keskmes on lapse heaolu, mänguline õppimine ning tihe koostöö perede ja kogukonnaga. Kuigi Islandi ja Eesti haridussüsteemis leidub mõningaid erinevusi, ühendavad meid ühised väärtused, nagu õuesõppe tähtsustamine, kaasava hariduse põhimõtted, lapse individuaalsuse märkamine ning õpetaja professionaalse rolli väärtustamine. Samas pakkus Islandi kogemus mitmeid mõttekohti laste ja töötajate heaolu toetamise  ning õppimise igapäevase korraldamise teemal.

Viis päeva Islandil andsid meile uusi teadmisi, inspiratsiooni ja kinnitust, et Eesti alusharidus on ka rahvusvahelises võrdluses väga heal tasemel. Nähtu ja kogetu innustas mõtlema, kuidas saaksime veelgi teadlikumalt toetada laste ja õpetajate heaolu, luua rohkem võimalusi õues õppimiseks ning väärtustada väikestes gruppides tegutsemist.