• Osa lasteaedade abiõpetajaid uskus pimesi, et eesti keele B2-taseme nõude rakendamine venib. Kuid 301 Tallinna abiõpetajat said suvel ametist priiks ja lasteaiad värbavad uusi töötajaid.

Tallinna Südamekese lasteaias puudutas keelenõue viit abiõpetajat, ütleb direktor Margit Hiiet. Kõnekeelt oskasid nad hästi, aga kaks õpetajat ei läinudki eksamile, üks proovis, aga ei sooritanud seda ning jäi pensionile. Viiest kaks õpetajat tegid eksami ära ja saavad edasi töötada.

Kokku tuli Hiietil värvata seitse uut abiõpetajat, sest oli ka muid liikumisi, näiteks asus kaks inimest õpetajaks õppima. Uued töötajad on nüüd leitud ja riburada suve jooksul ametisse asunud. 

Annely Block otsustas teha karjääripöörde ja omandas kevadel lapsehoidja 5. kutsetaseme. Juulikuust on ta Südamekeses tööl.

„Südameke on mitmekultuuriline lasteaed, kus minnakse üle eesti õppekeelele. Alguses muutis see mind ärevaks, kuid juba esimesel kohtumisel oma rühma õpetajate ja lastega rahunesin,“ räägib Block. „Kõik suhtlesid omavahel eesti keeles ja see tekitas minus tahtmise õppesse panustada. Teadsin, et abiõpetaja ülesanne on lapsi igakülgselt arendada, õpetajat toetada, tagada turvaline ja puhas keskkond, aga ma ei teadnud, et saan osaleda ka lasteaia arengukava koostamisel ja astuda töörühma liikmeks. Tööpäevad mööduvad kiiresti. Minu soov oli leida tähendusega töö ja tunnen, et olen selle leidnud.“ 

“Abiõpetaja võiks olla noore esimene amet, et ta saaks aru, kas temast võib kunagi õpetaja saada.

Margit Hiieti sõnul saab tööle kandideerija keeleoskusest kõige parema pildi temaga vesteldes. Tunnistus ei tähenda alati, et inimene valdaks kõnekeelt ladusalt.

Üha rohkem tuleb abiõpetajaks noori otse keskkoolist, et võtta enne õppima asumist vaheaasta. 

Lapsehoidja paberit ilmtingimata ei nõuta, pigem hinnatakse pedagoogilisi pädevusi. „Arendame neid kohapeal, suuname tööle tulnuid koolitustele,“ räägib Hiiet. Valgamaa kutseõppekeskusega koostöös on tehtud töökohapõhist väljaõpet ja lasteaed on seni väga rahul olnud.

Mentorprogramm toetab

Abiõpetaja roll on Hiieti sõnul muutunud. See võiks olla noore esimene amet, et ta saaks aru, kas temast võib kunagi õpetaja saada. Ei peagi olema mitukümmend aastat ametis, nagu varasematel aegadel, vaid töötad aasta-paar ja liigud edasi.

Südamekese lasteaias aitab mentorprogramm nii uusi töötajaid kui ka neid, kes pärast lapsepuhkust ja mõneaastast eemalolekut tööle tagasi tulevad. Uue töötajaga räägitakse ka muudest asjadest kui dokumentatsioon. Näiteks kust kohvi saab, kuidas sünnipäevi tähistatakse. Sageli saabki määravaks, kuidas inimene sisse elab. Mõni saab juba esimese nädalaga aru, et see pole tema amet.

„Eeldame, et abiõpetaja toetab õpetajat ja aitab tegevusi läbi viia, aga reaalsuses pole ära kadunud ka laste toitlustamise ja koristamise pool,“ ütleb Hiiet. „Natuke Hunt Kriimsilma töö. Näen, et abiõpetaja peaks tõesti olema õpetajale abiks, mitte kulutama aega koristustöödele. Proovime oma lasteaias seda muuta, aga küsimus on eelarves. Kuskilt ei tule raha juurde, et teenust osta.“

Südamekese lasteaias on mindud aastate jooksul eesti keelele üle sujuvalt, alustati osalisest keelekümblusest.

„Sellegipoolest on üleminek kulgenud üsna valusalt,“ nendib Hiiet. „Inimesed, kes on professionaalid, ei saa enam edasi töötada, ehkki linn oli loonud väga palju võimalusi nii tööajal kui pärast tööd, kohapeal ja ekraani vahendusel õppimiseks.“

Õpetajaile, kes C1-taseme eksamit tehtud ei saanud, anti võimalus asuda abiõpetajaks. Rühmale on see rikkus, aga inimestele endale raske, sest abiõpetaja ja õpetaja positsioon erinevad. Üks endine õpetaja ongi abiõpetaja ja õpib eesti keelt edasi.

Usuti müüte

„Inimesed teadsid juba mitu aastat, mis ajast ei saa nad enam ilma nõutud keeletasemeta töötada, aga ikkagi jagus viimase hetkeni lootjaid, et tähtaeg jälle nihkub,“ lausub Lea Maiberg, kes on kogemustega eesti keele kui teise keele õpetaja ja Tallinna Rukkilille lasteaia õppejuht. Eestikeelsele õppele üle minev Rukkilille lasteaed viidi kahe aasta eest Meelespea lasteaiaga ühise juhtimise alla ja tänavu septembrist kannavad lasteaiad ka ühist nime Meelespea. 

Maiberg osutab pealinnas levinud müütidele: õpetajad uskusid, et kuni nad keelekursusel käivad, neid ei puudutata, ehkki lasteaedade juhid on kogu aeg väitnud vastupidist ja teinud kirjalikke hoiatusi. Mõnigi abiõpetaja imestas suvel, et tõesti tuleb lahkuda. 

Rukkililles kaotasidki töö peaaegu kõik abiõpetajad, sest ei suutnud eesti keele B2-taset omandada. Mõnigi käis eksamil mitu korda. Eesti keele omandamiseks toimus eesti keele instituudiga koostöös üle 3000 tunni. Oli neidki õpetajaid, kes polnud C1-taseme eksamit ära teinud, olid asunud tööle õpetaja assistentidena ning üritasid uuesti eksami sooritada, aga taas edutult. 

Mõne punktiga põrusid eksamil paraku ka Ukrainast pärit õpetajad, kes eesti keelt õppinud alles lühikest aega, võrreldes nendega, kes elanud Eestimaal aastakümneid. Nad on olnud ääretult püüdlikud ja rõõmsameelsed, kõnekeele hästi omandanud, kuid kirjutamine ja kuulamine oli nende jaoks eksamil raske. Nad on õpetajaharidusega ja olid Meelespea lasteaias ametis abiõpetajatena. 

Et lasteaedade ühendamisel kahanes rühmade arv, polnudki uusi abiõpetajaid vaja otsida, hakkama saadi oma jõududega. 

„Saime valida välja tublimad inimesed, kes jätkavad abiõpetajatena, kuid väiksema palgaga. Kui nad saavad C1-taseme eksami tehtud, võivad nad õpetajana jätkata,“ räägib Meelespea lasteaia direktor Kristina Märks. „Uusi meeskondi moodustades jälgisime, et igas rühmas oleks olemas nii keeleline kui ka pedagoogiline kompetentsus.“

“Inimesed teadsid juba mitu aastat, mis ajast ei saa nad enam ilma nõutud keeletasemeta töötada, aga ikkagi jagus viimase hetkeni lootjaid, et tähtaeg jälle nihkub.

Meelespea uus ja värvirõõmus maja, kus on isegi bassein, soolakamber ja keraamikaahi, avati aasta tagasi. Uue hoone saab ka kõrvalkrundil asuv Rukkilille lasteaed, mille rühmad on praegu asenduspinnal. 

„Liigume hariduslinnaku suunas,“ sõnab Märks.

Abiõpetaja Natalja Stepanova, kes töötab lasteaias seitsmendat aastat, tegi B2-taseme eksami ära juba kahe aasta eest. 

„Õppisin kodus ja kursusel, minu jaoks polnud see probleem,“ sõnab Stepanova ning soovitab eksamil läbikukkunutel hoolega edasi õppida ja uuesti proovida.

Aga miks siis paljud ikkagi eksamil põruvad?

„Olen inimesi eksamiks ette valmistanud ja kogenud, et kõnekeel on paljudel väga hea, pigem jäävad nad hätta teemadega,“ vastab Lea Maiberg. „Inimesed pole rumalad, kui lähevad C1-eksamile. Kuid nad ei tea kõigest kõike ega ole kursis geodeesia, maalikunsti, muusika suundadega. Eksam on liiga laiapinnaline.“

---

KÜSIMUS JA VASTUS

Kuidas on õnnestunud üleminekulasteaedadesse abiõpetajaid leida?

Kaarel Rundu, Tallinna haridusameti juhataja

Personal liigub ja töötajaid värvatakse septembri esimeste nädalateni mistõttu ei ole andmed veel lõplikud. 1. augustil rakendatud B2-keelenõude tõttu on Tallinna lasteaedadest lahkunud 301 abiõpetajat. Ligikaudu sada abiõpetajat on lahkunud muudel põhjustel, sealhulgas läinud tööle teise Tallinna lasteaeda või vahetanud ametit. Kõige suurem liikumine on sel suvel olnud seotud keelenõude rakendamisega, eeskätt üleminekulasteaedades, kuid töötajad on vaheldunud ka eestikeelsetes lasteaedades. Uusi abiõpetajaid on praeguseks värvatud ligikaudu 160 ning värvatakse edasi. Praegu on Tallinna lasteaedades avalikult avatud konkurss veel 32 abiõpetaja ametikohale.

Abiõpetajaid ei pea leidma ainult üleminekulasteaedadesse. Kuigi suurimad personali muutused on olnud seotud eestikeelsele õppele üleminekuga, liigutakse palju ka lasteaedade vahel ning uusi töötajaid otsivad nii ülemineku- kui ka eestikeelsed lasteaiad.

Paljud alustavad abiõpetaja rollis esimest korda, mistõttu on väga oluline neid nende töös toetada. Tallinna haridusamet pakub koostöös Tallinna ülikooliga abiõpetajatele täiendkoolitusi. Käesoleva aasta kevadel läbis koolituse 23 abiõpetajat ning sügisel jätkub programm uue lennuga. Koolitus keskendub abiõpetaja rollile lasteaia õppe- ja kasvatustegevuses ning tööle mitmekultuurilises õpikeskkonnas. Septembris avatakse registreerimine järgmisele koolitusele, mis algab oktoobris ning on suunatud eelkõige alustavatele abiõpetajatele.

Larissa Degel, Narva linnavalitsuse kultuuriosakonna juhataja

Narvas on kümme lasteaeda. Kõigi lasteaedade õppekeel on eesti keel. Lõppeval õppeaastal töötas 106 rühma. Septembrist on oodata, et rühmade arv väheneb umbes kümne võrra.

3. augustil lõpetati 108 töölepingut abiõpetajatega, kes ei osanud eesti keelt nõutud B2-tasemel. Sama kuupäeva seisuga teatasid lasteaiajuhid 91 uuest töölepingust – töötajatega, kes vastavad nõuetele. Praegu on jäänud ainult üks koht täitmata.

Kõigil (v.a üksikutel) tööle võetud abiõpetajatel on olemas pedagoogiline pädevus. Samas on lasteaeda tööle tulnute seas ka neid, kel pole lasteaias töötamise kogemust. Direktorid on neile ette näinud täiendõppe: Narvas aitab meid suuresti kevadel kokkulepitud koostöö Tartu tervishoiu kõrgkooliga – septembrist avab kõrgkool Narvas lapsehoidjakoolituse – ning Narva kolledži juures loodud ja tänavu aprillis avatud metoodikakeskus.