• Haridus- ja noorteamet ning ülikoolide esindajad tõstsid tänavuse sisseastumise puhul esile kasvavat huvi haridusega seotud erialade vastu.

Sisseastumisstatistikat lähemalt uurides tuleb küll nentida, et mitte kõik haridusega seotud erialad pole veel menukad. Näiteks ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse ning muusikaõpetaja magistriõppesse kandideeris Tallinna ülikoolis tänavu sama palju inimesi, kui oli planeeritud õppekohti. Ent keskmine konkurss oli sealses haridusteaduse instituudis bakalaureuseõppes tõepoolest 6,9 ning magistrantuuris 3,1 inimest kohale. „Huvi õpetajaks saamise vastu on viie aastaga enam kui kahekordistunud,“ rõhutas Tallinna ülikool juulis pressiteate vahendusel. „Aineõpetajaks soovib saada kuni kolm ning matemaatika ja loodusainete õpetajaks keskmiselt kaks korda enam huvilisi kui varem.“

Ka Tartu ülikoolis kandideeris kooli ja õpetamisega seotud õppekavadel kohale tavaliselt kaks kuni seitse inimest. Eriti menukaks osutusid mõlemas ülikoolis alushariduse ja eripedagoogikaga seotud erialad.

Perspektiivikas töö, paranev maine

Millega seletada suurenevat huvi õpetajaks õppimise vastu? Tartu ülikooli õpetajahariduse professor Äli Leijen leiab, et põhjuseid on mitmeid. „Ühelt poolt näeme juba pikemat aega, et õpetajakoolituses õpivad inimesed, kes juba töötavad koolis ning soovivad omandada või laiendada oma kvalifikatsiooni,“ tõdeb ta.

“Nõrgeneva tööturu tingimustes muutub õpetajaamet atraktiivsemaks.

Äli Leijen, TÜ

Kvalifikatsioonita õpetajate osakaal on meil viimasel aastakümnel nimelt märgatavalt tõusnud, küündides üldhariduskoolides mullu Haridussilma andmete järgi koguni veerandini õpetajate üldarvust. Ja näiteks 2023/2024. õppeaastal moodustasid täiskoormusega koolis töötavad õpetajad tervelt 58% Tartu ülikooli õpetajakoolituse magistrantidest.

Ent teisalt on Leijen täheldanud viimastel aastatel heade õppetulemustega gümnaasiumilõpetajate kasvavat huvi õpetajaks õppimise vastu. See võib tema hinnangul olla seotud majandusliku ebakindlusega, mis mitme rahvusvahelise uuringu kohaselt suurendab huvi õpetajakutse omandamise vastu. „Üheks võimalikuks põhjuseks peetakse seda, et nõrgema tööturu tingimustes muutub õpetajaamet võrreldes alternatiivsete karjäärivalikutega atraktiivsemaks,“ selgitab Leijen. Ta lisab, et uuringute põhjal toovad just ebakindlad ajad õpetajaks õppima tugevaid kandidaate, kellest hiljem saavad silmapaistvad pedagoogid. Seda tõestavad nende hilisemate õpilaste õpitulemused.

Tallinna ülikooli haridusteaduste instituudi direktor Tiia Õun aga usub, et suureneva huvi taga on suuresti õpetajakutse maine paranemine. Nii riigi kui kohalikul tasandil tunnustatakse aasta õpetajaid. Päevakorral on õpetajate palga tõstmine ja töökoormuse vähendamine, õpetajaks õppijatele pakutakse riiklikke stipendiume. Meedias on olnud kõneaineks eestikeelsele õppele üleminekuga seotud suurenev nõudlus õpetajate järele ning selle elukutse olulisus ja järelkasvu tagamise vajadus.

“Kriitilistes valdkondades on veel enam õpetajaks õppijaid vaja.

Tiia Õun, TLÜ

Sisseastumise ajal oli Õuna sõnul märgata, et kõik see on avaldanud mõju: „Kandideerijad rõhutavad üha enam, et soovivad tähenduslikku ametit, elukutset, millel oleks mõju, ja näevad, et töö õpetajana pakub selleks võimaluse.“ Muu hulgas muutub õpetajaamet järjest populaarsemaks karjääripöörajate seas.

Lisaks on Õuna sõnul vilja kandnud tema ülikooli tehtud jõupingutused: „Oleme üha enam loonud paindlikke võimalusi õpetajahariduse omandamiseks nii tasemeõppes kui ka täiendusõppes mikrokraadide ja koolituste kaudu ning pidevalt tegelenud õpetajakutse mainega.“

Põud pole möödas

See kõik ei tähenda siiski, et tulevikus tingimata õpetajate põua leevendust loota on. „Kriitilisemates valdkondades nagu matemaatika ja loodusteadused on [veel] enam õppijaid vaja,“ tõdeb Tiia Õun. Selles osas loodab ta muu hulgas abi riigi toel käivitatud TLÜ õpetajate akadeemia programmist, mis võimaldab tegevõpetajatel oma kvalifikatsiooni tõsta tasemeõppesse astumata, näiteks mikrokraadide omandamise varal. Programmi fookusvaldkondadeks on loodusteaduste didaktika, matemaatika didaktika, eestikeelsele õppele üleminek ning kaasav haridus.

Teiseks ei tähenda suurenev huvi haridusõpingute vastu seda, et kutse omandanud noored õpetajad ka koolitööle truuks jääksid. 2020. aastal avaldatud TALIS-e raport näitas, et tervelt 41% alla 35-aastastest Eesti õpetajatest mõtles elukutse vahetamisele järgmise viie aasta jooksul. Sellega olime uuritud 41 riigi seas koguni esimesel kohal, põhjuseks suuresti vajakajäämised töötingimustes ja organisatsioonikultuuris. Tiia Õun rõhutab, et seetõttu on väga oluline pakkuda noortele pedagoogidele süsteemset tuge. Muuhulgas on ülikoolid selleks käivitanud „Alustava õpetaja“ tugiprogrammid.

---

Kirjutamisel on kasutatud järgnevat artiklit: Äli Leijen, Liina Lepp, Katrin Saks, Margus Pedaste & Katrin Poom-Valickis (2025). The shortage of teachers in Estonia: Causes and suggestions for additional measures from the perspective of different stakeholders, European Journal of Teacher Education, 48:1, 45–63