• Tänavune sisseastumisstatistika näitab, et tervishoiu, tehnika ja haridusvaldkonnaga seotud erialad on tudengikandidaatide seas üha populaarsemad.

Nende ridade kirjutamise ajal täpsustavad kõrgkoolid veel vastuvõetud tudengite nimekirju ja mõnel pool toimuvad täiendavad konkursid vabaks jäänud kohtadele. Ent juba juuli keskpaigaks sai üldjoontes selgeks, millised õppekavad osutusid tänavu sisseastujate seas populaarseimateks ja konkurentsitihedaimateks.

Sellekohased andmed on avalikult kättesaadavad sisseastumise infosüsteemi kodulehel sais.ee. Tasub meeles pidada, et esitatud avalduste arvu ja konkursi suurust mõjutavad olulisel määral erinevused sisseastumistingimustes, samuti konkreetsete kõrgkoolide tuntus, maine, õppe- ja olmetingimused jne. Ent laiemal avalikkusel võimaldab sisseastumisstatistika uurimine siiski üldjoontes aimu saada, milliseid erialasid peavad tänapäeva noored perspektiivikateks ja atraktiivseteks. Eriti pakuvad seejuures huvi bakalaureuseõppesse ja rakenduskõrghariduse õppekavadele sisseastujate eelistused.

Psühholoogia mitmekülgne võlu

Nõrgimad konkursid olid tänavu humanitaarteaduslikel bakalaureuseõppekavadel. Tallinna ülikoolis kandideeris neil ühele kohale keskmiselt 2,9, Tartu ülikoolis aga 2,7 sisseastujat. Eriti väärib tähelepanu vähene huvi eesti filoloogia vastu: Tallinnas esitati 40 õppekohale ainult 35 avaldust, Tartus aga 28 kohale 45. Ka magistrantuuris oli Tartu ülikoolis eesti ja soome-ugri keelte erialale alakonkurss (10 avaldust 12 kohale). Seevastu olid ootuspäraselt jätkuvalt populaarsed näiteks majandusteadus, ärindus ja õigusteadus – kutsealad, mis seostuvad kõrge sissetuleku ja sotsiaalse staatusega.

Kõige menukamaks osutus bakalaureuseõppes seekord psühholoogia. Tallinna ülikoolis esitati sellele ühtekokku 1182 sisseastumisavaldust, tasuta täiskoormusega õppes oli ühele kohale koguni 23,6 kandidaati. Ka Tartu ülikoolis jõudis eriala esikolmikusse nii avalduste üldarvu kui konkursi tiheduse poolest.

Tegemist pole üllatusega, sest psühholoogia on sisseastujate seas populaarne olnud juba pikemat aega ning seda ka rahvusvaheliselt. Tänavugi oli see üks suurima konkursiga erialasid teiste Baltimaade, aga ka Soome ja Poola ülikoolides.

Eesti psühholoogide liidu juhatuse liige ja TLÜ õppejõud Kadi Liik selgitab: „Psühholoogia populaarsust mõjutavad mitmed tegurid. Nende hulgas on soov paremini mõista iseennast, teisi inimesi ja inimese käitumist ning huvi vaimse tervise vastu.“ Ta oletab ka, et eriala atraktiivsust on mõjutanud hiljutine COVID-19 pandeemia ja teised sellele järgnenud kriisid.

Väga sarnaselt väljendub Tartu ülikooli psühholoogia instituudi juhataja professor Kairi Kreegipuu: „Otseselt me uurinud ei ole, mis selle suure huvi taga on, aga ilmselt on määravad soov mõista ja aidata inimesi, sealhulgas iseennast, ning ka ühiskonnas vastu peegelduv vajadus psühholoogide järele.“ Paljud tudengikandidaadid mainivat otsesõnu, et neile sobib töö, mis on seotud inimeste ärakuulamise ja toetamisega. Lisaks toob professor välja psühholoogide eneseteostusvõimalused sotsiaalsete süsteemide ülesehitamisel ja muutmisel. Rääkimata sellest, et inimese sisemaailma ja käitumise tundmaõppimine on iseenesest põnev.

Nii Tartus kui Tallinnas psühholoogiatudengeid õpetanud professor Jaanus Harro lisab, et pealegi on tegemist väga mitmekülgse teadusalaga. Eri riikides kuuluvad psühholoogiaosakonnad seetõttu sotsiaal-, loodus- või arstiteaduskondade koosseisu, ent psühholoogias leidub ka humanitaarteaduslikke lähenemisi. „Psühholoogiat saavad õppima minna inimesed, kes on küllalt võimekad, aga mitte tingimata huvitatud mingist kitsamast valdkonnast ja just selles eriti võimekad,“ resümeerib Harro. „Ning pealegi saavad nad valida, missuguse kallakuga ülikooli ja osakonda astuvad.“

Oma osa mängib tema sõnul seegi, et tegemist on perspektiivika elukutsega: „Täna räägitakse igal pool vaimse tervise kriisist – eriti palju läänelikes, kõrgesti haritud, tööstuslikes, rikastes demokraatlikes riikides –, nii et kindlasti jagub psühholoogidele ka töökohti.“ Psühholooge vajatakse tänapäeval kõikjal, kus inimesi elab. Pealekauba tegutsevat ka lemmikloomade psühholoogid, ehkki neid pole palju.

Ka Kreegipuu rõhutab psühholoogide karjäärivõimalusi. Lisaks headele erialateadmistele arendavad psühholoogiaõpingud tema sõnul mitmeid väärtuslikke ülekantavaid oskusi. Välismaal õpingute jätkamist või töö leidmist soodustab aga Euroopa psühholoogia kutsestandard, millega on vastavuses nii Tallinna kui Tartu ülikoolide õppekavad.

Tervishoiu ja tehnika perspektiivikus

Tervishoiuga seotud erialade populaarsus torkab tänavuses statistikas üldse silma. Ilmekas on suur tung Tallinna ja Tartu tervishoiu kõrgkoolidesse, eriti õe erialale. See võiks anda lootust tööjõupuuduse leevenemisele tervishoiuvaldkonnas. Ent teisalt pole seal juba varasemalt olnud probleemiks mitte eriala valinute vähesus, vaid pigem algajate tervishoiutöötajate töölt lahkumine, muu hulgas läbipõlemise tõttu. Sama kehtib veterinaarmeditsiini kohta, mis on tavapäraselt Eesti maaülikooli populaarseim eriala.

“Tänapäeva noored on empaatilised ja soovivad panustada teiste aitamisse.

Kadri Medijainen, TÜ

Tervishoiuga seotud õppekavad olid menukaimate seas ka Tartu ülikoolis. Arsti- ja hambaarstiteaduse kõrval pälvib erilist tähelepanu viimastel aastatel suurenenud huvi füsioterapeudi elukutse vastu. „Esiteks on see märk sellest, et tänapäeva noored on empaatilised ja osavõtlikud ning soovivad panustada teiste aitamisse,“ leiab TÜ füsioteraapia eriala programmijuht Kadri Medijainen. Ta oletab, et füsioteraapia on ahvatlev alternatiiv arstiõpingutele, mille pikkus noori heidutada võib. Teiseks on paljudel õppima tulijatel varasem hea kogemus kokkupuutest füsioterapeudiga, näiteks seoses oma spordivigastusega. Füsioterapeudil on tavaliselt rohkem aega abivajajaga tegelda kui arstil ning paranemisel on oluline koostöö patsiendiga. „Nii on kokkuvõttes mõlemal osapoolel tunne, et on saadud päriselt abi. See on väga võimestav,“ kinnitab Medijainen. Veel märgib ta ära eriala mitmekülgsuse: „Füsioterapeudi abi on vaja igal eluetapil, alates enneaegselt sündinutest kuni terminaalselt haigete patsientideni.“ Ent leiduvat ka kandideerijaid, keda tõmbab lihtsalt eriala populaarsus, ilma et nad seejuures teadvustaksid, mida füsioteraapia endast tegelikult kujutab.

Paistab, et vilja hakkavad kandma ka riigi jõupingutused tehniliste erialade propageerimisel. Muu hulgas teatas Tallinna tehnikaülikool tänavu rekordilisest sisseastujate arvust. Kokku esitati 13 858 avaldust, millest kvalifitseerus vastuvõtutingimuste alusel 9056. Kvalifitseeruvate avalduste arv kasvas võrreldes eelmise aastaga 17,1% ning õppima asuvate tudengite oma esialgsetel andmetel 22%. TalTechi pressiteates seostati seda varasemast suurema gümnaasiumilõpetajate arvu kõrval muu hulgas riigi algatuste toel kasvava tehnoloogia- ja insenerierialade populaarsusega, aga ka ülikooli enda jõupingutustega. Vastuvõtustatistikast selgub siiski, et sisseastumisavalduste arvult olid TalTechis insenerialade kõrval esirinnas ka majanduse, äri ja haldusega seotud õppekavad.

Samuti on tehnikaülikoolis laialdaselt kasutusel lävendipõhine sisseastumine, mis teeb võrdluse teiste kõrgkoolidega keeruliseks. Nii võis suur sisseastumisavalduste arv tuleneda ka selgetest sisseastumiskriteeriumitest ning mõnel erialal ehk ka lootusest hõlpsalt õppima saada. Et aga noored tehnilisi erialasid tõepoolest perspektiivikaks hindavad, näitavad võrdlemisi tihedad konkursid lennuakadeemias ja Tallinna tehnikakõrgkoolis. Viimasesse esitati tänavu kooli enda kinnitusel 4916 sisseastumisavaldust, mis on tervelt 40,8% enam kui mullu. Lisaks avaldas insenerialade populaarsuse tänavuse kasvu üle rõõmu ka maaülikooli õppeprorektor Endla Reintam.

Loomeharidus tõusuteel

Soome rahvusringhäälingu Yle veebileht tõi tänavu esile sisseastujate kasvavat huvi loominguliste ja kultuurierialade vastu. Võrreldes eelmise aastaga kasvas avalduste arv neile 6%. See olevat üllatav, arvestades Soome praeguse valitsuse kärpepoliitikat, mis on muu hulgas puudutanud valusalt ka kultuurivaldkonda. Mõned muusika ja filmikunsti õppekavad olid tänavu isegi üle riigi kõige populaarsemate seas.

“Häid kandidaate on rohkem, kui on võimalik vastu võtta.

Anne Pikkov, EKA

Hea aasta oli ka Eesti kunstiakadeemial, mille sisseastumisavalduste arv – 1150 – püstitas kõigi aegade rekordi. Keskmine konkurss oli 3,7 tahtjat kohale. „Kahju on ainult sellest, et tänavu on häid kandidaate palju rohkem, kui meil on võimalik vastu võtta,“ nentis õppeprorektor Anne Pikkov pressiteate vahendusel. Massilist tungi EKA-sse siiski polnud; populaarseimateks erialadeks osutusid bakalaureuseõppes moe-, tekstiili- ja aksessuaaridisain (85 avaldust) ning sisearhitektuur (80). Tartu kõrgemas kunstikoolis Pallas oli aga menukaim fotograafia, kümnele kohale esitati 42 sisseastumisavaldust.

Eesti muusika- ja teatriakadeemia 575 bakalaureuseõppe sisseastumisavaldusest oli tervelt 399 lavakunsti erialale. Suure konkursi poolest paistsid loometegevuse ja välissuhete prorektori Henri-David Varema sõnul silma veel muusikakultuur ning helirežii ja muusikaproduktsioon. Esile tõstmist väärib tema sõnul see, et klahvpillide ja laulu erialal olid kandidaadid tänavu väga tugevad. Mõnel erialal tuli aga vabadele kohtadele korraldada täiendav konkurss. „Näiteks ootame väga jazz-muusika erialale bassimängijat,“ täpsustas Varema 10. augustil – päeval, mil lõppes avalduste vastuvõtt.

Muusikaerialade puhul on EMTA-le iseloomulik rahvusvaheliste tudengite rohkus. Nende osakaal on prorektori kinnitusel stabiilne, jäädes tänavu 27% juurde. „Oluline on märkida, et välismaalasi võetakse EMTA-sse erialaeksamite põhjal, st iga kandidaadi taset hinnatakse individuaalselt,“ lisab ta. Tänavu alustab õpinguid välistudengeid tervelt 26 välisriigist.

Magistri- ja doktoriõppe suundumused

Magistriõppesse sisseastumine väärib omaette käsitlust. Siin on konkursid väiksemad ning sisseastujaid motiveerib enamasti soov oma kvalifikatsiooni tõsta. Võib aimata, et mitmedki sisseastujad on juba mõningase töö- ja elukogemusega ning kandideerimagi ajendasid neid kutsetööga seotud kaalutlused. Esile kerkisid juhtimise, hariduse ja tervishoiuga seotud erialad ning suurimate konkurssidega paistsid silma Tartu ülikool ja Tartu tervishoiu kõrgkool.

Doktoriõppesse kandideerijatest tuli suur osa traditsiooniliselt raja tagant. Tartu ülikoolis olid kõigist avaldustest 1017 välismaa ja 258 Eesti kandidaatide omad. Ent seejuures oli Eesti kandidaatide avaldusi veerandi võrra rohkem kui mullu.

Doktoriõpingud on viimastel aastatel varasemast märgatavalt populaarsemad, sest suure osa doktorantidest võtavad ülikoolid tööle nooremteaduritena. See aga tagab neljaks aastaks vähemalt Eesti keskmise palga. Siiski kandideeris tänavu Eesti kõrgkoolides doktoriõppesse harva rohkem kui kümme inimest ühele kohale. Ülisuure huvi poolest paistsid silma mõned Tartu ülikooli informaatika õppekavad (vastavalt 55 ja 28 kandidaati ühele kohale), samuti politoloogia (37) ning kosmoloogia (33) omad.

---

Populaarseimad erialad kõrghariduse 1. ja 2. astmele sisseastujate seas 2026. aastal

Allikas: SAIS (seisuga 12. august 2026)

Sisseastumisavalduste üldarv

Bakalaureuseõpe

1. TLÜ psühholoogia (tasuta, täiskoormus) 942

2. TÜ õigusteadus (Tallinn + Tartu) 775

3. TÜ arstiteadus 713

4. TalTech ehitiste projekteerimine ja ehitusjuhtimine 682

5. TÜ psühholoogia 647

6. TLÜ alushariduse pedagoog 615

7. TÜ füsioteraapia 598

8. TalTech ärindus 536

9. TÜ majandusteadus 518

10. TLÜ eripedagoogika, sessioonõpe 459

Rakenduskõrgharidusõpe

1. Tallinna tervishoiu kõrgkool, õeõpe (Tallinn + Kohtla-Järve) 1383

2. Tartu tervishoiu kõrgkool, õe põhiõpe 833

3. Sisekaitseakadeemia, politseiteenistus 643

4. Tartu tervishoiu kõrgkool, füsioterapeut 541

5. Tartu tervishoiu kõrgkool, radioloogiatehnik 430

6. Tallinna tehnikakõrgkool, sotsiaaltöö (Mõdrikul) 358

7. Sisekaitseakadeemia, toll ja maksundus 318

8. Tallinna tervishoiu kõrgkool, ämmaemand 313

9. Tallinna tehnikakõrgkool, äriarendus ja -juhtimine 302

10. Tallinna tehnikakõrgkool, hoonete ehitus 300

Magistriõpe

1. TÜ, analüütiline keemia (1. vastuvõtuperiood) 299

2. TÜ, keeleõpetaja mitmekeelses koolis 277

3. Tallinna tervishoiu kõrgkool, terviseteadus 239

4. TÜ, haridusinnovatsioon 186

5. TÜ, eripedagoogika 175

6. TÜ, logopeedia 161

7. TalTech, personalijuhtimine (sessioonõpe) 135

8. TLÜ, võõrkeeleõpetaja 133

9. TalTech, tehisintellekt äris (osakoormusega) 133

10. TalTech, avaliku sektori juhtimine ja innovatsioon 132

Konkursid (Kandidaatide arv õppekoha kohta)

Bakalaureuseõpe

1. TLÜ, psühholoogia (tasuta, täiskoormus) 23,6

2. TLÜ, eripedagoogika 13,9

3. TÜ, füsioteraapia 13,3

4. TLÜ, rekreatsioonikorraldus 12,1

5. TLÜ, psühholoogia (tasuline, osakoormus) 12,0

6.–7. TLÜ, alushariduse pedagoog 11,8

6.–7. TÜ, psühholoogia 11,8

8. EMÜ, veterinaarmeditsiin 11,0

9. TÜ, hambaarstiteadus 10,3

10. EMÜ, geodeesia, kinnisvara- ja maakorraldus 9,1

Rakenduskõrgharidusõpe

1. Tartu tervishoiu kõrgkool, ämmaemand 18,8

2. Tartu tervishoiu kõrgkool, füsioteraapia 16,9

3. Eesti lennundusakadeemia, lennunduskorraldus 16,6

4. Tallinna tervishoiu kõrgkool, ämmaemand 15,7

5. Tallinna tervishoiu kõrgkool, hambatehnik 13,0

6. Tartu tervishoiu kõrgkool, radioloogiatehnik 11,9

7. Tallinna tehnikakõrgkool, elektritehnika (päevane) 11,6

8. Tallinna tervishoiu kõrgkool, optometrist 11,6

9. Sisekaitseakadeemia, toll ja maksundus 10,6

10.–12. Tallinna tehnikakõrgkool, autotehnika 10,1

10.–12. Tallinna tehnikakõrgkool, äriarendus ja -juhtimine 10,1

10.-12. Tallinna tervishoiu kõrgkool, tervisedendus 10,1

Magistriõpe

1. TÜ, analüütiline keemia (1. vastuvõtuperiood) 12,0

2. Tartu tervishoiu kõrgkool, vaimse tervise õendus 10,0

3. TÜ, muutuste juhtimine ühiskonnas 9,4

4. Tartu tervishoiu kõrgkool, kliiniline õendus 8,8

5. TÜ, kogukondade arendamine ja sotsiaalne heaolu 7,5

6. TLÜ, hariduse juhtimine (sessioonõpe) 7,3

7. TÜ, eripedagoogika 7,0

8. TÜ, logopeedia 6,4

9. Eesti kunstiakadeemia, graafiline disain (ingliskeelne, tasuline) 6,4

10. TLÜ, nüüdismeedia (sessioonõpe) 6,1