• Umbes veerand Eesti 15-aastastest poistest leiab, et naised ei peaks poliitikas osalema, ning mõni naisõpetaja on noormeestelt kuulnud, et ta võiks klassi ees autoriteedi kehtestamise asemel kodu eest hoolitsemisele pühenduda. Samas on 85 protsenti Eesti kooliõpetajatest naised. Tänu sotsiaalmeediale noormeeste hulgas üha enam viljakat pinnast leidev radikaliseerumine on jõudnud kooliseinte vahele ning õpetajatel napib oskusi sellega toime tulla.

---

Kes on Andrew Tate?

Ameerika-Briti vastuoluline sotsiaalmeediatäht Andrew Tate sündis 1. detsembril 1986, on tulnud kikkpoksijana mitmel korral maailmameistriks ning kogunud suurt kuulsust sotsiaalmeedias. Ta näitab videotes luksuslikku elustiili ja autosid, propageerib tugevat ja domineerivat mehelikkust ja esitab naisi alandavaid ja seksistlikke seisukohti, nagu „Naised on olemuselt laisad. Iseseisvat naist pole olemas“ või „Naised on nagu autod. Sa võid saada uue millal iganes soovid“. 

Tate ja tema vend Tristan vahistati tänavu juulis USA-s Miamis Briti võimude väljastatud rahvusvahelise määruse alusel. Nende vastu on esitatud kokku 59 süüdistust vägistamises, inimkaubanduses, alaealiste sündsusetute piltide omamises ja levitamises, füüsilises vägivallas ja ähvardamises, rahapesus ning tunnistajate ähvardamises. Vennad on kõik süüdistused tagasi lükanud ja nimetanud neid poliitiliseks tellimustööks.

Muu hulgas on Andrew Tate käinud välja mõtte: „Kui sa paned end olukorda, kus sind vägistatakse, pead sa kandma mingit vastutust.“ See avaldus tõi 2017. aastal kaasa tema esimese Twitteri konto sulgemise. Nüüdseks on Tate blokeeritud peaaegu kõikidelt suurtootjate sotsiaalmeediaplatvormidelt vihakõne, naistevihkamise ning reeglite rikkumise tõttu, sest tema isik ja seisukohad olevat ohtlikud.

---

„Tulevikus kolin mõnda jumalakartlikkusse kohta, kus naised on ikka veel naised!“ lubab noor uljaspea video vahendusel. Kuidas naisi saada, on tal autoriteetide abiga teoorias juba selge: peamine on omada muskleid ja raha. Pealegi võib naise välja vahetada, kui too „käituda ei oska“.

BBC tehtud uuringu kohaselt raporteeris 38% Suurbritannia põhikooli- ja gümnaasiumiõpetajatest, et nad on viimase nädala jooksul puutunud klassis kokku poiste misogüünse käitumisega. Pea alati teatasid õpilaste lugupidamatusest, seksistlikest märkustest ja verbaalsest ahistamisest naissoost õpetajad.

“Kui ma oleksin kümneaastane poiss, jääksingi seda kõike uskuma ja läheksin hulluks.

Grete Maria Avent

President Kaljulaidi fond on äärmusluse vastu võitlemise võtnud oma südameasjaks ning korraldas hiljuti seminari õpetajatele, kes enda jaoks tundmatus ja ebameeldivas olukorras lahendusi leidma peavad. Sotsioloogiamagister Grete Maria Avent, kelle ülikooli lõputöö teema oli „Noorte meeste konservatiivsed soohoiakud Andrew Tate’i jälgijate näitel“, rääkis fondi „Punase pilli“ projekti raames enam kui tuhande koolinoorega. „Noormeestel on rollisegadus. Nad ei tea, milline on õige mees,“ võtab ta kogetu kokku. Oma eksperimendi käigus jõudis ta sotsiaalmeedias mürgist mehelikkust levitavate videoteni kolmveerand tunniga, näitamata selleks sealjuures üles erilist initsiatiivi. „Kui oleksin kümneaastane poiss, siis ma jääksingi seda kõike uskuma ja läheksin hulluks,“ ütleb ta.

Haamriga lõua kallale

Clavicular on 20-aastane ameeriklasest sisulooja, kes muu hulgas õhutab teismelisi poisse parema välimuse nimel ennast vigastama: haamri abil näojooni „mehelikumaks“ muutma, testosterooni süstima ning salenemiseks metamfetamiini tarbima. Ta on looksmaxxing’u nimelise nähtuse (oma välimuse, füüsilise atraktiivsuse ja stiili äärmusliku parandamise) reklaamnägu. „Tema eesmärk on õpetada, kuidas olla romantiliselt ja sotsiaalselt edukas. Ebaatraktiivsetel inimestel on elus palju raskem. See on naiste süü, et nad on seadnud nii kõrged standardid, et peame haamriga oma nägu taguma,“ tutvustab Tartu ülikooli nooremteadur Kaarel Lott põhimõtteid, mis TikToki vahendusel ka Eesti noormeeste hulgas kandepinda leiavad. „Need sõnumid on noorte poiste hulgas päris hinnas,“ kinnitab ta. „Klassiruumis väljenduvad need kommentaarides õpetaja välimuse kohta, üleolevas suhtumises ja solvangutes, mida esitatakse justkui läbi huumori. Õpetajad tajuvad klassiruumis sooliselt laetud õhkkonda, mis on nende jaoks ebameeldiv.“

“Õpetajad tajuvad klassiruumis sooliselt laetud õhkkonda, mis on nende jaoks ebameeldiv.

Kaarel Lott

Lott defineerib manosfääri kui veebikogukondade võrgustikku, mis asetab süü kõiges naistele. „See manipuleerib su tunnetega nii hästi, et jääd videot vaatama ka siis, kui seal näidatuga nõus pole,“ teab ta.

Tartu ülikooli meediapädevuse spetsialist Gretel Juhansoo nendib, et sugudevahelist viha õhutavate lühivideote otsa võib komistada ka täiesti pahaaimamatult. „Soovitusalgoritmid panevad kokku, milliseid videoid ja kui kaua sa vaatad, mida sa laigid. Nii tekib filtrimull: sulle näidatakse seda, mis näib sulle oluline tunduvat,“ selgitab ta. „Algoritmid ongi põhjus, miks noored TikToki nii väga armastavad.“

Et noored eelistavad sotsiaalmeediat uudistekanalina ka n-ö klassikalisele meediale, kujunevad nende hoiakud just selle kaudu. „Soovitusalgoritmid on inimaju järgi disainitud. TikToki algoritmid on eriti agressiivsed ja oskavad sisu soovitada erilise täpsusega,“ hoiatab ta. „Me otsime ja avastame infot, mis juba olemasolevat infot kinnitab.“ See annab rohelise tee vandenõuteooriatele, terviseteemalisele valeinfole ja miks mitte ka omakohtule – näiteid isehakanud pedofiiliküttidest, kes sotsiaalmeedias lõksu meelitatud kahtlusalust vaeseomaks peksta üritavad, on Eestiski.

Virtuaalvennaskond kui kuuluvuse näitaja

Juhansoo toob välja, et TikToki tähelend sai alguse just koroonapandeemia aastatel, mil noored end ühiskonnast äralõigatutena tundsid. „Meil on vajadus kuhugi kuuluda, eriti noorena. Sellised kogukonnad annavad lootust, et sa ei ole oma muredega üksi,“ põhjendab ta.

“Kui varem käisid videod üle inimmoderaatorid, siis nüüd teeb seda tehisaru, kes ei tunne paraku äärmuslikke videoid ära.

Gretel Juhansoo

Kõige keerulisem on sobimatut sisu vaidlustada TikTokis. „Sealset sisu seiratakse palju vähem kui muudel platvormidel. Palju harvemini vastatakse palvele mõni video maha võtta,“ täpsustab ta. „Kui varem käisid videod üle inimmoderaatorid, siis nüüd teeb seda tehisaru, kes paraku ei tunne äärmuslikke videoid ära.“ Sajast võltsitud videost on 96 loodud selles osaleja nõusolekuta. 99 protsenti neist kujutab just naisi. „Manosfäär mõjutab seda, milliseid valikuid noored teevad, kuidas ühiskonnas osalevad,“ toonitab Juhansoo.

Harno mobiilse noorsootöö peaspetsialist Marten Penu on oma töös näinud, et puntrasse sattunud noortele jääb mulje: keegi ei aita. „Kui sind saadetakse seitse korda järjest ühe spetsialisti juurest teise juurde, tekib lõpuks tunne, et tuleb asjad enda kätte võtta. Sealt tuleneb ka omakohus, mille käigus noored inimesi alandades neid enda meelest karistavad,“ leiab ta. „Asjad ei käi nii, et õpetaja peab tegema seda, riik teist või kolmandat ja igaüks lahendagu probleem oma valdkonnas. See on kogukondlik probleem, peame olema kõik suutelised märkama, et midagi on valesti, mitte nii, et ah, pole minu asi!“

Just märkamatuks jäämine on üks põhjus, miks radikaliseerutakse. „Kui selle asemel, et noort kuulata, lendame talle oma probleemidega peale, siis keerame noore lukku,“ väidab Penu. Tema hinnangul on kõige ohtlikumad nn hallid noored, kes ei torka silma riskikäitumisega ning käivad korralikult kooliski, ent kelle kohta ei tea keegi, mis nende sees toimub ja millal pomm lõhkeb. „Selle väljaselgitamine on detektiivitöö. Kas ta kavandab midagi? Kas ta kogub relvi? Kui Andrew Tate ütleb talle, et ta peab ennast kaitsma, siis ühel hetkel ta seda teebki.“

President Kaljulaidi fondi tiimis noori koolitav Greta Roosaar möönab oma tähelepanekute põhjal, et kui noore inimese vastu siirast huvi tunda, satub too täielikku hämmingusse. „Ta ei oska selles olukorras midagi peale hakata. Tunni lõppedes moodustub minu ümber tavaliselt pikk jäätisesaba – kõik tahavad järsku rääkida,“ lausub ta. Roosaar teab ka teistele õpetajatele sobivat nippi mõistlikuks aruteluks noorega: „Tuleb küsida ja lasta oma seisukohti selgitada. Kui noor peab neid iseendale põhjendama, hakkab ta mõtlema ja näeb vastuolusid kiiremini. Miks naised ei tohiks hääletada? Kas sinu ema või õde ka ei tohiks?“

Suudle või löö

Seksuaalkasvatuse õpetaja Angelika Maria Plooman on aeg-ajalt sattunud olukorda, kus testosterooni on tunda juba koolikoridori, klassiruumist rääkimata. Kord esitas üks õpilastest talle sotsiaalmeediast alguse saanud väljakutse kiss or slap – suudle või löö. Noormees soovis õpetajat suudelda, et näha, kuidas too reageerib. „Vastasin, et annan sulle sellise laksu, et lendad siit välja, ja küsisin, millisele meesõpetajale ta samasuguse ettepaneku tegi,“ meenutab Plooman naerdes. Ta on märganud, et nii mõnigi kord on näiteks homoviha põhjustatud vastuolulistest tunnetest. „Noormees, kes on olnud homoseksuaalsete inimeste suhtes väga agressiivselt meelestatud, tuleb aastaid hiljem ja teatab: õpetaja, ma leidsin endale kaaslase, ainult et ta on poiss!“ toob ta näite. 

“Kui tüdrukuid arvustatakse peamiselt välimuse põhjal, siis poiste puhul võib selleks kriteeriumiks olla raha.

Angelika Maria Plooman

Manosfäärile omase sõnavara ja liigutuse tunneb ta juba kaugelt ära. Mürgise mehelikkuse konksu otsa sattumisele võib viidata näiteks järku tekkinud huvi investeerimise ja krüptoraha vastu – just sel moel ärgitavad poisse rikkaks saama nende iidolid. „14-aastane poiss tuleb ja kurdab, et on bitcoin’i investeerimisega hiljaks jäänud!“ toob Plooman näite. „Poisid tunnevad, et peavad samuti kuhugi kasti mahtuma. Ainult et kui tüdrukuid arvustatakse peamiselt välimuse põhjal, siis poiste puhul võib selleks kriteeriumiks olla raha.“

Just sel põhjusel ongi teismelised poisid valmis oma eeskujude videote ja koolituste eest sadu eurosid välja käima. Neile lubatakse lihtsaid lahendusi. Spetsialistide sõnul tuleks poistele rõhutada, et nende täiskasvanud ja pealtnäha edukate meeste jaoks on nad kõigest sissetulekuallikas. „Rikkaks saamise unistus on see, mis poisse manosfääri poole tõmbab,“ nendib Grete Maria Avent. „Paraku ei tööta see, kui öelda, et sul hakkab parem, kui oma haisvad sokid toast kokku korjad ja pesukorvi viid. Kuigi tegelikult hakkab parem.“

Tume naisenergia korjab maast sokke

Manosfääri takerdunud noormeestele tundub pealegi, et nende sokkide kokku korjamine on sobiv ülesanne hoopis naistele. Seda suhtumist kultiveerib tütarlaste hulgas tasapisi maad võttev tradwife’i suundumus – naissoost sisuloojad kuulutavad, kui helge on nende elu oma meest teenides ja koduseid toimetusi tehes. Käsitsi lehma lüpsmises ja algusest peale ise leiva küpsetamises pole mõistagi midagi halba, kuid oluliste otsuste ja rahakoti jätmine vaid mehe hoolde võib lõppeda kurvalt naistele, kes manosfääri mõtteviisi jagavate meeste meelest on alati väljavahetatavad. Naised, kellest räägitakse mitmuses. Kaarel Loti hinnangul võiksid tradwife ja manfluencer pealtnäha tõepoolest ideaalse paari moodustada, kui nende omavahelistes suhetes ei peituks mitmeid vastuolusid. Ta lisab, et kui Ameerika Ühendriikides on tradwife’ide liikumine seotud religioosse tausta ja mõtteviisiga, siis Eestis torkavad silma pigem esoteerilised elemendid. „Tume naisenergeia, meesenergia, poolused, jõustavad väelaagrid,“ nimetab ta sõnavara, mis sellistest võrgustikest läbi käivad. „Isegi kui see tundub pealtnäha süütu, on praegusel poliitilisel ajastul selliseid ideid ohtlik levitada.“ Ta kinnitab, et paremäärmuslikud poliitilised jõud ongi asunud neid liikumisi oma agendaks pöörama. Debatt abordi keelustamise üle on selle üks näide. 

Lott märgib, et manosfäär sai hoo sisse #MeToo liikumise tuules, kui valgetele meestele hakkas tunduma, et neilt soovitakse nende õigusi ära võtta. Koolitajad tunnetavad sageli, et ainuüksi sootemaatika nimetamine on koolimajas punane lipp, nii et juba vestluse alguses kõlab teinekord provokatiivne küsimus: „Mitu sugu siis tegelikult on?“ 

Avent tunnistab, et mõnikord on noortega neil teemadel lihtsam rääkida siis, kui õpetaja juures ei viibi. „Pärast ühte loengut läks õpetaja poiste juurde ja kiitis, et vaat kui tore, nii ilusad noored tüdrukud tulid teiega rääkima ja teie olite tublid ja käitusite nii viisakalt. Halloo, kas sa ikka kuulsid, millest meil just juttu oli?!“ imestab ta ning toob näite, millega noormehi provotseeritakse naisõpetajatele mitte alluma: „Maatriks töötab sinu vastu ja õpetaja on osa sellest süsteemist, mis sind pidurdab.“ Kuna radikaliseerunud poisid näevad ühiskonda ja haridussüsteemi sageli meestevaenulikuna, käsitatakse naispedagoogi korralduste eiramist või talle vastu vaidlemist kangelasteona. 

Avent ütleb, et lubab noortel loengutes väljendada igasuguseid arvamusi eeldusel, et nad teevad seda viisakalt. „Sa võid klassis olla ka siis, kui oled Andrew Tate’i toetaja, aga kui teed üldistusi, pead suutma neid ka põhjendada,“ jääb ta endale kindlaks. Noortega vesteldes ei minda mööda ka misandriast – mehi ja poisse halvustavast mõtteviisist, mille kohaselt kõlbab mees üksnes arvete maksmiseks ja poekottide tassimiseks. Selleteemalisi küünilisi klippe leiab TikTokist samuti ning Avent viitab, et algoritmid on piisavalt nutikad, et neid manosfääri klannile ette sööta ja poisse-tüdrukuid üksteisele veel rohkem vastandada.

---

Kuidas käituda, kui märkad, et noor radikaliseerub?

Kuula ja küsi – ära kohe hinnanguid anna. Kui noor väljendab äärmuslikke mõtteid, võib instinktiivne reaktsioon olla need ümber lükata. Kuid see võib panna ta hoopis rohkem kaitsepositsioonile. Selle asemel esita avatud küsimusi: „Miks sa nii arvad?“, „Kus sa seda infot nägid?“, „Kuidas sa tead, et see on tõsi?“. See aitab tal oma mõtteid analüüsida.

Aita tal infot kontrollida. Noored satuvad sageli valeinfo lõksu, sest see on emotsionaalselt mõjuv ja pakub lihtsaid lahendusi. Näita, kuidas allikaid kontrollida, ja arutlege, miks teatud sõnumid võivad olla kallutatud.

Ole teadlik sotsiaalmeedia mõjust. Kui noor jälgib kanaleid, mis pidevalt võimendavad radikaalseid vaateid, võib see hakata kujundama tema maailmapilti. Mitte keelates, vaid arutledes tasub tutvustada talle usaldusväärseid allikaid ja eri vaatenurki.

Paku alternatiive. Noored, kes tunnevad, et nende hääl loeb ja nad saavad ühiskonnas midagi positiivset teha, ei otsi nii suure tõenäosusega radikaalseid ideoloogiaid. Kodanikualgatused, noorteprojektid, huvitegevus ja aktiivne osalus annavad neile võimaluse oma ideid turvaliselt väljendada.

Kaasa noorsootöötajaid ja spetsialiste. Kui kahtled, kuidas olukorda lahendada, ei tasu jääda üksi: õpetajad, mobiilsed noorsootöötajad ja noorte heaolu spetsialistid võivad aidata leida viise, kuidas noort toetada.

Allikas: Harno blogi

---

Noortel puudub koht, kus end teretulnuna tunda

• Peaasi.ee haridusvaldkonna juht Marit Kannelmäe-Geerts tunnistab, et lood noormeeste vaimse tervisega on Eestis viletsad, kuid kuna neid peetakse niigi privilegeeritud grupiks, ei leita ka raha olukorra leevendamiseks.

„Õpetajad paluvad gümnaasiumi suhteõpetust, aga siis on sellega ilmselgelt hiljaks jäädud. Alustama peaks juba lasteaias,“ leiab ta ja viitab ühele Harjumaal tehtud uuringule, mille kohaselt noored ei tunne end piisavana koolis, kodus ega ühiskonnas.

Ta toob välja, et teismelise aju eesosa pole veel piisavalt arenenud – gaas on n-ö põhjas, pidur veel ei tööta. „See seletab, miks eelistatakse keskkondi, kust saab kiire positiivse tagasiside. Soov, et sind aktsepteeritaks, on suur. Samas oleks parem, kui neid Tammsaare pargis poleks. Oleks parem, kui neid ka Kanuti pargis poleks. Me ei taha ka, et nad internetis oleksid,“ toob ta välja põhjused, miks noored end ülearustena tunnevad. „Noored mehed väljendavad distressi internetis, kus neile tehakse selgeks, et neid ei tohigi kamandada.“ 

Kuna naisi sellised mehehakatised ei usalda, ei pöördu nad naiste poole ka abi saamiseks – olgu siis tegu õpetaja, noorsootöötaja või tugispetsialistiga. Oma frustratsiooni maandatakse sageli riskikäitumises. „Poiste hulgas valitsegu hierarhia, teised mehed on nende jaoks konkurendid, poistel ei tohi olla armsaid sõpru, nad ei tohi kallistada,“ loetleb Kannelmäe-Geerts vääruskumusi, millele manosfäärist vaid kinnitust leiab. „Manosfääri sisu üksi ei tekita probleeme, kuid võimendab olemasolevat haavatavust.“

Ta julgustab õpetajaid noori tunnustama ja märkama igas päevas kas või pisiasja, mille nooruk hästi tegi. Olgu selleks või teretamine. „Ja olge tähelepanelikud noorte suhtes, kes jäid COVID-i keskele. Nende sotsiaalsed oskused ei arenenud välja vanuses, millal see kõige vajalikum oleks olnud,“ soovitab ta. „Palun rääkige ka rasketel teemadel. Kuulake ära. Ärge andke nõu või hinnanguid, kui neid päästa tahate.“

Kannelmäe-Geerts tõdeb, et noorte tõrjumine ja eiramine on viinud selleni, et nad kohkuvad ja satuvad ärevusse, kui keegi neid ära kuulama soostub. „See ei ole nende jaoks tavaline. Ja kui ei ole tavaline, siis ei tundu ka turvaline,“ räägib ta. „Ole õpetaja, kes märkab lastes ja noortes inimlikku. Inimeseks olemist saab õppida ainult inimese kaudu.“

Macho-iidolite tasakaalustamiseks on tema sõnul vaja teha nähtavaks mehed, kes esindavad ja rõhutavad teistsuguseid väärtusi, näiteks perekesksust ja isadust.

---

Kui naise koht on köögis, siis mida sina klassi ees teed?

Liisi Loime, Võnnu keskkooli bioloogia-, geograafia ja keemiaõpetaja

Ma ei saa öelda, et näen radikaliseerumist ja vastandumist oma töös üleliia palju, aga mingites vanuseastmetes seda kindlasti on. Näha on, et tüdrukud on palju tolerantsemad, poisid konservatiivsemad. Poiste ja tüdrukute vahelise lõhe tasandamisega peab tööd tegema. Provokatiivseid märkusi stiilis „ma tegin just nalja“ tuleb samuti ette. Nii mina kui ütlejad saavad samas aru, et öeldu ei ole ilmtingimata naljakas.

Mõni poiss on mõista andnud, et tema ema on kodune ja naise koht on eeskätt köögis. „Miks sina peaksid siin klassi ees usaldusväärse autoriteedina olema?“ küsib ta õpetajalt. Mul ei ole isiklikku konflikti tekkinud, võib-olla olen osanud nendel hetkedel kuidagi välja vingerdada.

Minu jaoks selgus seminaril mitu uut ja huvitavat asja: Eesti mõttes manosfääri seotus esoteerikaga, samuti tradnaised ja selle mentaliteedi müümine, et naise ja mehe suhe ongi sada protsenti harmooniline. Mees on see, kes toob raha sisse, naine on natuke alam.

Panin endale koolituselt kirja uued mõisted, nagu moggimine, showermaxxing, looksmaxxing, mida saan hakata koolis tähelepanelikult jälgima: kas, kui palju ja millises kontekstis neid kasutatakse. Tuttav oli algoritmide teema ja tõsiasi, et nende külge on nii lihtne kinni jääda.