• Vaid esindusliku valimi põhjal usaldusväärselt kogutud andmed võimaldavad näha, millised probleemid on üldised ja süsteemsed ning millised seotud konkreetsete koolide või olukordadega.

Õpetaja tööülesannetest ja -koormusest räägitakse palju nii meedias kui ka sotsiaalmeedias. Ka ministeeriumini jõuab regulaarselt õpetajate pöördumisi. Sageli jõuab arutelu küsimuseni, kas ja kuidas õpetaja töö seadusega ette nähtud tööaja sisse mahub.

Me võime vastust oletada ja meil on palju kogemusi, kuid nende põhjal ei saa teha järeldusi kogu õpetajaskonna kohta. Ka avalikus arutelus kõlavad hääled ei pruugi kirjeldada enamiku õpetajate olukorda. Esindusliku valimiga tehtud uuringu tulemusel on võimalik suunata lahendused sinna, kus neist on kõige rohkem kasu ja kus vajadus on kõige suurem.

“Eesti viimane põhjalik õpetajate tööaja uuring pärineb 2016. aastast. Vahepeal on muutunud nii koolide töökorraldus kui ka õpetaja töö sisu.

PGS-i järgi jaguneb õpetaja tööaeg vahetu õppekasvatustöö ning teiste tööülesannete vahel, mis tulenevad töölepingust, ametijuhendist, töökorralduse reeglitest või tööandja antud ülesannetest. Õpetaja tööst rääkides keskendutakse sageli kontakttundidele. Nende kohta kogutakse andmeid ka Eesti hariduse infosüsteemis ning neid on suhteliselt lihtne mõõta. Õpetaja töö hõlmab aga palju enamat: tundide ettevalmistamist, õpilaste tööde hindamist ja tagasisidestamist jne.

Mida me veel ei tea?

Rahvusvahelise õpetamise ja õppimise uuringu TALIS tulemused on näidanud, et õpetajad hindavad oma töökoormust sageli suuremaks, kui nende ametlik tööaeg on. TALIS ei hõlma aga kõiki kooliastmeid. Eesti enda viimane põhjalik õpetajate tööaja uuring pärineb 2016. aastast. Vahepeal on muutunud nii koolide töökorraldus kui ka õpetaja töö sisu – üks näide on tehisintellekti jõudmine õpetajate igapäevatöösse.

Teame vähe sellest, millised seosed on õpetajate tööülesannetel ja tööaja kasutusel kooli töökorraldusega – näiteks tööaja arvestamise, ülesannete jaotuse, koostöökultuuri ning juhtimispraktikatega. Nende seoste parem mõistmine aitab näha, miks võivad õpetajate tööülesanded ja töökoormus sõltuvalt koolist ja olukorrast kujuneda erinevalt. 

Hariduspoliitika peab olema tõenduspõhine – otsused peavad toetuma süsteemselt kogutud ajakohastele andmetele. Seepärast plaanib HTM tellida õpetajate tööaja ja tööülesannete uuringu, mis annaks ajakohase ja tervikliku ülevaate üld- ja kutsehariduskoolides töötavate õpetajate tööülesannetest, tööaja jagunemisest ning nendega seotud teguritest. Uuringu tulemused annavad tõenduspõhise aluse õpetajate töökorraldust puudutavate edasiste otsuste tegemiseks.

Millistele küsimustele uuring vastuseid otsib? 

Õpetajate töökoormus kujuneb paljude tegurite koosmõjus ning võib õpetajati ja kooliti märkimisväärselt erineda. Töökoormusega võivad olla seotud näiteks kontakttundide arv, töötamine mitmel ametikohal või mitmes koolis, õpetatav aine ja kooliaste, õpilaste vanus, klasside suurus ja koosseis ning toevajadusega õpilaste osakaal. Samuti mängivad rolli suhtlus lapsevanematega, tugispetsialistide ja abiõpetajate olemasolu ning kooli töökorraldus ja ülesannete jaotus. Õpetajad kirjeldavad ka ülesandeid, mille puhul tekib küsimus, kas need peaksid üldse kuuluma õpetajale. Seetõttu on oluline välja selgitada, millistest ülesannetest õpetaja töö koosneb ning kuidas tööaeg nende vahel jaguneb.

“Õpetajate töökoormus võib õpetajati ja kooliti märkimisväärselt erineda.

Õpetaja töö iseloom ja intensiivsus varieeruvad ka õppeaasta jooksul. Üldhariduskoolis on õpilastel õppeaastas 35 õppenädalat, kutseõppes 40 nädalat õppetööd. Õpetaja tööaastasse jäävad seega ka perioodid, mil tavapärast kontaktõpet ei toimu ning kuhu sageli planeeritakse näiteks arendustegevust, täienduskoolitusi ja koostööaega. Seetõttu on õpetaja töökoormusest tervikliku pildi saamiseks oluline vaadata tööülesandeid nii õppetööga nädalatel kui ka perioodidel, mil õppetööd ei toimu.

Eraldi tähelepanu soovime pöörata juhtimisele ja töökorraldusele, näiteks tööaja arvestamise korrale, palgasüsteemile, õppekorraldusele ning juhtimistavadele. Samuti soovime teada, milliseid lahendusi kasutavad koolid ja õpetajad juba praegu õpetajate töö paremaks korraldamiseks, et neid laiemalt levitada.

Mida uuringu tulemustelt ootame? 

Meie siht on liikuda selles suunas, et õpetajate tööülesanded mahuksid seadusega ette nähtud 35-tunnise töönädala sisse. Soovime saada objektiivsema pildi sellest, kus koormusega seotud probleemid tekivad. Mida parermini teame, kuidas õpetajate töö korraldatud on, seda täpsemalt saame kavandada lahendusi, mis toetavad õpetajate professionaalset arengut ja heaolu ning aitavad tagada kvaliteetse hariduse kõikidele õppijatele. 

Uuringu täpse metoodika töötab välja riigihankes valitav uuringupartner. Hankes osalejad peavad põhjendama, milliseid meetodeid nad kasutavad, kuidas moodustatakse valim ning mil moel kogutud andmeid analüüsitakse. Metoodika on ka üks olulisemaid hindamiskriteeriume. Uuringu lähteülesande koostamisel konsulteerisime nii Eesti haridustöötajate liidu, Eesti koolijuhtide ühenduse kui ka Eesti linnade ja valdade liidu esindajatega.