Eddi Tomband.

40 + 40 – 5 = 90?

Eddi Tomband.
3 minutit
3014 vaatamist

See võrrand kehtib paaristundide kohta. Kahe tunni, 90 minuti asemel õpivad lapsed 75 minutit, vahepeal tuleb teha viis minutit liikumispausi või korraldada õppimine nii, et lapsed jalutaksid ühest klassinurgast teise. Koolipäev saab rutem läbi, vahetunnis ei ole vaja korda pidada ja tööpäev on lühem. Iga kahe „topelttunni“ kohta varastatakse terve tund koos õpetajaga õppimise aega. Õpetaja on ka rahul, saab rutem koju. Pealegi on asjal innovaatilisuse ja uuendusmeelsuse hõngu. Koolijuht on olnud tubli, haaranud kinni uutest suundadest ja hoiab silma peal pedagoogikateaduse saavutustel.

Mul on aga tunne, et lapse koolitunnist näpatakse õppimise ja arenemise aega. Vaatame lähemalt. Teadus ütleb, et mida noorem laps, seda lühemat aega suudab ta ühe asjaga tegeleda: nii umbes 20 minutit järjest. Ja hea on lasta tal vahepeal tegeleda muuga, näiteks muu õppeainega, ja siis koukida ajust õpitu uuesti esile, treenides meenutamise protsessi, kinnistades teadmist. Eriti väikestele on 80 minutit sama asja õppida raske. Kui on soovi midagi pikalt õppida, saab ju klassiõpetaja panna tunniplaani kas või kolm 45-minutilist matemaatikat järjest.

“Kui kahest 45-minutilisest tunnist saab üks 80-minutiline, siis esimestes klassides ei olegi muud, kui kahe ploki vahel söögivahetund ja koju.

Aga tundide vahel oleks vahetund, kus lapsed saavad joosta, suhelda, mängida, arendada sotsiaalseid oskusi. Kisa-kära ja sammude müdin koridoris ja kooli spordisaalis, pinksimäng ja hõiked ümber lauajalgpalli laudade … või siiski mitte. Satun tihti progümnaasiumisse, kus vahetunnis valitseb vaikus ja kord, kõik lösutavad rohketel diivanitel, mobla peos ja kapuuts peas. Uurisin, mida nad teevad: pooled skrollisid ja pooled mängisid mingit primitiivset mängu. Ei mingit suhtlemist ega liikumist. Aknast paistab tühi spordiväljak ja kutsuvad pallid … Sellisest vahetunnist pole tõesti kasu. 

Suvel sattusin ka teise, samuti tervist edendavasse ja liikuma kutsuvasse kooli. Direktori sõnul seatakse teisele korrusele sisse vahetundide ala, plaanis on osta sinna … diivanid. Kooli spordisaali lapsed vahetunnis ei pääse. Ei pääse paljudes koolides. Pole, kes valvaks, või ei kuulu saal juriidiliselt koolile. Või ei viitsi keegi sellega tegelda.

Kui kahest 45-minutilisest tunnist saab üks 80-minutiline, siis esimestes klassides ei olegi muud, kui kahe ploki vahel söögivahetund ja koju. Ei mingit suhtlemist isegi klassikaaslastega päeva jooksul. Kui veab, on vahel õuevahetund. Tavatundide puhul, mille vahel on normaalsed vahetunnid ja lastele loodud võimalus liikuda, koguneb nädalas lisaks lausa paar liikumistundi, sageli kõrgema pulsiga kui keskmises kekatunnis.

Kokkuvõtvalt: minu hinnangul kuni kuuenda klassini liittunnid ei sobi. Süvenemisvajadust saab lahendada tunniplaaniga. Võib-olla on ka vanemas kooliastmes vahetunnid liiga väärtuslikud, et neid kaotada. Ja tunniaeg ka. 40 + 40 – 5 = 75.

Kommentaarid

  1. Päris pentsik on see, et räägitakse kuidas tavapärane 45-minutiline tund on väga halb. Muidu ei saa õppetööd läbi viia kui ainult nii, et teeme pikad tunnid. Näiteks 80- minutilised. Aga see ilus jutt ei vea välja ja siis tehakse lisaks 80-minutilistele tundide kõrvale ka 40-minutilised tunnid.

    45-minutlised tunnid ei sobi ja hädasti on vaja 80 minutlisi, aga kui vaja siis võib ka lühemaid 40-minutilised. Natuke imelik on.

    On tekkinud ka üks küsimus, et kui õppetunni arvestuslik pikkus on 45 minutit, peab olema vahetund 10 minutit. Millise JOKK skeemiga saab olla ka pika tunni (näiteks 80 minutit) lõpus vahetund ainult 10 minutit?

    Koos selle fantastilise 80 minutilise tunniga käib kaasa ka hilisem koolipäeva algus. Suur soov on näidata, et hilisem koolipäeva algus ei tee päeva pikemaks. Päris pentsik on see kui tunniplaanis on enne ja pärast kehalist ainult 5-minutit vahetundi.

    Millise haridusinnovaatilise avastusega läheb kokku see, et pikad tunnid on ka algklassides?

    Martin

  2. Mina isiklikult väga pika ainetunni poolt. Nii endise õpilase vaatest kui ka praegu õpetaja vaatest ja õpilaste tagasisidest. Seda siis 1-12 klass.

    Eriti ideaalne tundub see 75 minutit. Enda koolis kahjuks see pikk ainetund pikem – see aasta 85 minutit.

    Tunnid peaksid olema üles ehitatud, et seda sotsiaalsust ja liikumist peaks tänapäeva pikas ainetunnis olema piisavalt. Pigem, et selle arvelt saaks õpilane varem koju ja kogeda koolivälist elu. Muidugi seal omad mured millega peab tegelema. Aga üks suurim asi mida ma näen, et õpilastel on puudu on see reaalse elu kogemus.

    Aga kiitusena Vääna-Jõesuu koolile siis mäletan, et äkki kuskil Liikuma kutsuva kooli seminaril mainisite, et teil on võimla kasutus vahetundides lahendatud nii, et seal valvavad õpetajad vist said nädalas mingi tunni juurde. See on üks kiiduväärt mõte, mis pikalt meeles püsinud ja rohkem kooli võiks selle üle võtta. Muidugi murekohad võimlatega on karm reaalsus. Tegelt väga paljudel koolidel on mingi jagatud võimla ja tõesti ei ole vahetundides sellist võimla kasutuse reeglit ja teine mure ongi, et keegi peab seal valvama.


  3. Kui teha väike rehkendus, siis jõuame tulemusele, et 9. klassi matemaatikatundidest läheb nende 80 minutiliste tundide tõttu raisku ca 20 tundi.

    Kas see ei ole osaliselt kehvade eksamitulemuste põhjus?


  4. Ka mina hetkel 1. klassi õpetajana väga pooldan paaristunde. Paaristund nõuab õpetajalt rohkem planeerimist ja eeldab kindlasti liikuvaid ülesandeid, kuid annab võimaluse teha erinevaid tegevusi ja veidi pikemalt. Tavatunnis peab laps kiirelt ühelt ülesandelt teisele hüppama, kui lisan liikumispausi ja ülesannete vahele, sissejuhatuse ning kokkuvõtte osa, jääb tunnist tegelikult väheks. Ma näen oma esimese klassi pealt praegu, et tavaline 45 minutit on raskem taluda kui liikumispausidega ja hästi planeeritud 80 minutit. Siin tulebki aru saada, et paaristundi ei planeerita nagu tavatundi. Tegin paaristunde ka 4. klassiga eelmisel aastal ja siis ka avatud tunde ning vaatamas käinud õpetajad olid just üllatunud, et lapsed suutsid nii hästi tegevuses püsida. Ka laste enda tagasiside oli väga positiivne. Seega pole küsimus lihtsalt tunni pikkuses, vaja on osata planeerida tund teisiti.


  5. Kordan meenutamisi koolis käimise juurde kuuluvaid mõningaid suurimaid väärtusi. Võiksin mõningaid ka õigetena tõestada (verification, nagu loodusteadustes) või tõendada (proof, nagu sotsiaalteadustes). Praegu vaid demonstreerin, isegi ei õigusta (justification, nagu õigus- ja vaimuteadustes).
    1. Koolitunni pikkus 45 min 2. Vahetund 10 min. 3. Söögivahetund. 4. Kehka tunnid, milleks rõivastu lühidressi. 5. Ühe aine paaristunde enne ülikooli ei peeta! 6. Ühe aine üks tund päevas. 7. Sama teadusaine tunnid päevase vahega (alates 5. klassist). 8. Ei valikaineid. 9. Ei rühmatöid teadusõppeainetes. 10. Koolitunnid kell 8-st suveaja järgi aasta ringi. 11. Tunnivälisel ajal kooli poolt kohustuslikult suusatunnid ja ujulatunnid.
    1., 7. ja 10 on kriitilise tähtsusega. Neis ei tohi olla mööndusi peale külmapühade ja taudipuhangute.
    Perioodõpe ehk block scheduleon asi, millel ei tohi Eesti koolis olla kohta enne 12. klassi. (Nii nagu ‘alpi maja’ Soome suusatamises leiutati veredopingu varjamiseks, nii on perioodõpe või tsükkelõpe või block schedule viis tugevatest koolidest nõrgemate õpilaste elimineerimiseks või siis kaasa lohistamiseks. Elimineerimine: nõrgem õpilane jääb põdema ja enamus poolaasta füüsikatunde või matemaatikatunde jäävad tegemata vms. Kaasa lohistamine: õpetaja võidakse survestada täitma tunnikobaraid rühmatöödega, et ei peaks välja arvama neid, kes tegelikult edasi ei jõua. Niisugust asja kurdavad mulle ametikoolis vv nõrgemas gümnaasiumis töötavad teaduserialade doktorikraadiga õpetajad.) Tegelikult peab iga õpetatav eriala ise oma ala filosoofilised ja moraali probleemid sõnastama. Kuid ka ideid peab olema.

    valdar parve

  6. Laps kui läks V-Jõesuu koolist Tabasallu siis ta ütles, et pikad tunnid on paremad, sest alustamine võtab palju aega. Ja kodust õppimist on ka vähem.
    Leian, et pikad liikumise vahetunnid sobivad pigem 4 klassini.


Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Millised kaheksa aasta eest kirja pandud hariduse visioonidest on realiseerunud?

Pea kümne aastaga pole Eesti hariduselus suurt midagi muutunud. Või ehk ikka…

6 minutit

Eesti hariduse lõputu päästmine

Iga valimistsükli eel ilmuvad välja poliitikud, kes teavad, kuidas Eesti haridust päästa. Lubatakse korrastada koolivõrku, kuulata koolijuhte ja väärtustada õpetajaid….

5 minutit

Noor õpetaja, tule tööle… aga lähtetoetusest pühi suu puhtaks!

„Oh, tule, noor ja tugev mees!“ anuvad laulusõnad noort möldrit, et too vanale veskile…

3 minutit
Õpetajate Leht