Tartu on viimase aasta jooksul tuntust kogunud siilide heaolule tähelepanu pööramisega. Kampaania „Siilisõbralik Tartu linn“ sai alguse Tartu ülikooli bakalaureusetöö uurimisprojektist, mille üliõpilane Katariina Kuusaru kaitses eelmisel kevadel. Eelmisel suvel kutsuti tartlasi üles võimaldama siilikestel aedade vahel liikuda, tehes piirdeaia sisse väikse augu. Kui loomad saavad aiast aeda vabalt liikuda, väheneb oht sattuda autoteele. Siilide eest hoolitsetakse ka sel aastal, kuid veidi teises võtmes.
Mathieseni pargi aladel asuva Maarjamõisa lasteaia lapsed tegid oskuslikul juhendamisel siilile ilusa pesa. Ehitusmeistrid leidsid, et pesa sai mõnus ja soe, aga kas ka siil sellega nõustub? Seda veel ei tea. Loodame siiski, et lasteaia läheduses mitu kordi nähtud siil leiab meie laste ehitatud pesa üles ja poeb sinna talveunne.
Siinmail elab kaks siillaste sugukonda kuuluvat looma: siil ehk harilik siil, kelle asuala on üle kogu Eesti, sh saartel, ning kaelussiil, keda on võimalik kohata riigi lõunaosas. Siil ehitab ise endale okstest, samblast, lehtedest ja kõrtest pesa. Inimestel on võimalik aga teda aidata. Inimese ehitatud pesa on siilil võimalik oma äranägemise järgi täiendada ja korrastada sinna meelepärast materjali lisades.
Pesa väikese mägimänni harude vahel
Life Tartu ROHEringi projektis käis meie lastele siilipesa tegemist juhendamas TÜ looodusmuuseumi ja botaanikaaia projektijuht Kaarin Hein. ROHEringi projekt hõlmab loodust toetavaid tegevusi üle kogu Tartu. Esmalt pidasime nõu, millised on siilile sobivaimad tingimused: tema talveuni peab mööduma segamatult, mistõttu peab koht olema vaikne – eemal nii tänavamürast kui ka laste mängukohtadest. Arutelu tulemusena jäi sõelale kohake eeshoovis väikese mägimänni harude vahel.
Spetsialisti juhendamisel vedasid lapsed algul kokku suuremaid ja jämedamaid oksi, mis toetusid männi hargnevale tüvele. Saime teada, et puuoksi ei tohi lohku panna, et pessa ei koguneks vihmade või lume sulamise ajal liigvett. Jämedamate okste peale ja vahele panime peenemaid. Lapsed said kanda okstele pärna-, vahtra- ja kaselehti.
Parimaks kattematerjaliks on suurte ja väikeste puulehtede segu, mis aitab pesa tihendada. Tänu sellele ei tilgu sealt vihma läbi ega tuiska lund sisse. Niiskus, vähene materjal pesa ehitamiseks ja tuuletõmbus võivad siilile talvel saatuslikuks saada, kuna nad kaotavad nii palju energiat ja võivad hukkuda. Meie laste ehitatud ja spetsialisti valvsa pilgu all valminud pesa vastab loodetavasti hästi siili vajadustele.
Lapsed said küsida neid huvitavaid küsimusi, millele Kaarin Hein lastele arusaadavalt vastas. Nad said teada, et siili talveuni kestab novembrist aprillini. Sel ajal ei leiaks siil loodusest toitu. Suvel sööb siil nälkjaid, vihmausse, konni ja tigusid. Siil elab kolm kuni kümme aastat. Lisaks õppisime, et ehitatud pesa ei pruugi lõplikult valmis olla, sest oksahunnik vajub ajaga natuke kokku, mistõttu võib tekkida vajadus sinna lehti lisada.
Keskkond on inimese kolmas õpetaja
Siilile meeldib aias tegutseda, tihti teeb ta sinna endale pesa. Kel selline koduõu olemas, saab teha siilile vaiksesse aianurka kodukese talveune mõnusaks veetmiseks. Pesa ehitamiseks saab kasutada suuremaid ja väiksemaid oksi ning lehti, mida koduaias leidub. Väga hästi sobib pesa aluseks euroalus, millele natuke oksi ja palju lehti kuhjata. Kui siil sellise pesa üles leiab, kontrollib ta selle kõigepealt üle ja toob sinna vajadusel heina ja sammalt juurde, et pesa saaks soe ja hea – ehituskvaliteet peab olema tasemel! Talvel inimesed ega teised loomad siili pesa puutuda ei tohi, sest siil võib seal juba magada ja siis segame tema und. Suvel aga võib siili pesa lahti võtta, saamaks teada, kas talvel on siil seal maganud.
Reggio Emilia pedagoogika järgi on keskkond kolmas õpetaja. Ühise eesmärgi nimel koos tegutsemine õpetab lapsi koostööd tegema ja suhtlema ning arendab motivatsiooni ja empaatiat. Lapsed saavad juurde julgust ja kogemuse, et nende töö kannab vilja. Tulemuseks on teadmine vastutuse jagamisest ja eriarvamuste lahendamisest.
Väljas mängides saavad lapsed aru, et igal pool nende ümber on loodus, ka lasteaia õues. Sellega peab arvestama. Nii õpivadki lapsed keskkonnaga suhtlema, ise loodushoidlikult käituma ja loomadesse hoolivalt suhtuma. Ning miks mitte teha algust siilidest!
Lisa kommentaar