- Täna on ülemaailmne õpetajate päev. Sel puhul on kohane nii hästi õpetajaid tunnustada kui arutleda selle elukutse probleemide ja tulevikuväljavaadete üle.



Ülemaailmset õpetajate päeva tähistatakse UNESCO eestvõttel alates 1994. aastast, et meenutada ühinenud rahvaste hariduse, teaduse ja kultuuri organisatsiooni (UNESCO) ja rahvusvahelise tööorganisatsiooni (ILO) ühisdokumendi „Soovitused õpetaja staatuse kohta“ allkirjastamist 5. oktoobril 1966. aastal.
Selle päeva eesmärk on UNESCO kodulehe järgi tõsta esile õpetajate panust hariduse ümberkujundamisel, ent ka arutleda selle üle, millist toetust nad vajavad, et oma andeid ja kutsumust täielikult välja arendada. Samuti on 5. oktoobril põhjust mõelda õpetajate rolli üle tuleviku maailmas.
Tänavuse rahvusvahelise õpetajate päeva muudab eriliseks asjaolu, et tähistatakse 60 aasta möödumist õpetaja staatust määratleva dokumendi allkirjastamisest. Selles kirjeldatud õpetaja kutsetöö standardeid, tema ühiskondlikku rolli ja sotsiaalseid garantiisid kirjeldavad ideaalid ootavad suurel määral alles teostamist isegi sellistes arenenud riikides nagu Eesti. Muu hulgas rõhutatakse sissejuhatuses õigust haridusele kui üht põhilist inimõigust, õpetaja suurt panust inimese ja tänapäevase ühiskonna arengusse ning vajadust tagada, et õpetaja staatus vastaks tema rollile (vt eestikeelset tõlget UNESCO rahvusliku komisjoni kodulehel: tinyurl.com/yhdaa228).
UNESCO hakkas mullu aga kõnealust dokumenti nüüdisajastama, et seal kajastuksid tänapäeva ühiskonna probleemid, nagu tehisaru esiletõus, vajadus käsitleda säästvat arengut õppekavades, muutuvad ühiskondlikud ootused ja õpetajate nappus, kliimamuutused, rändeküsimused, kasvav ebavõrdsus, diskrimineerimine ja nii edasi.
Oodatud tähtpäev
5. oktoobrit tähistatakse suuremas osas maailma riikidest. Mõnel pool on siiski jätkuvalt tähtsam pikema traditsiooniga kohalik õpetajate päev. Näiteks Ungaris on selleks juuni esimene pühapäev, Poolas 14. oktoober ning Tšehhis ja Slovakkias 28. märts.
Eestis on õpetajate päeva tähistatud alates 1965. aastast, esialgu Nõukogude Liidus kehtinud tava kohaselt oktoobri esimesel pühapäeval. Seetõttu ei tähendanud üleminek rahvusvahelise õpetajate päeva tähistamisele meil suurt muutust. Ka on õpetajate päeva sisu jäänud endiseks. Õpetajate ühiskondliku rolli ja elukutse tuleviku üle sel puhul eriti avalikult ei arutleta ja ka päeva meediakajastus jääb tagasihoidlikuks. Enim tähelepanu pälvib tavaliselt haridus-ja teadusministeeriumi korraldatav õpetajate gala. Kohalikul tasandil tähistatakse tähtpäeva meeleolukate ürituste ja õpetajate tunnustamisega.
Näiteks Tallinna lähedase Kiili gümnaasiumi kodulehelt võib lugeda, et seal tähistati õpetajate päeva 2. oktoobril. Toimusid ainult esimesed viis tundi ning alates kolmandast tunnist võtsid õpetamise üle gümnasistid. 7.–9. klassidel oli aga iseseisva õppe päev. „Õpetajate päev on igal aastal oodatud sündmus nii õpetajatele kui ka gümnasistidele, kes saavad siis ise tunda, mis tähendab olla õpetaja,“ vahendab gümnaasiumi staažikas emakeeleõpetaja Tiina Niinre. „Nemad annavad tunde, valmistavad ette piduliku aktuse. Õhtul korraldab Kiili vallavalitsus Tallinna kruiisisadamas meie valla õpetajatele vastuvõtu.“ Ta soovis kõigile oma kolleegidele üle Eesti ilusat kuldset õpetajate päeva.
Ebatüüpilise õpetajaskonnaga maa
Eesti õpetajate kohta pakub ülevaadet haridusandmete portaal Haridussilm. Selle järgi töötas meil mullu 10. novembril üldhariduskoolides 17 534, alushariduses 6830 ja kutsehariduses 2066 õpetajat. Kõikidest üldhariduskoolides töötavatest õpetajatest 40% olid keeleõpetajad.
Rahvusvahelisi võrdlusi võimaldavad TALIS-e uuringud. Viimane neist toimus 2024. aastal ning hõlmas 55 haridussüsteemi ja 280 000 haridustöötajat. Tulemustest selgub, et teiste OECD riikide taustal paistab kõigi Balti riikide õpetajaskond silma naissoo suure ülekaalu ja kõrge keskmise vanuse poolest. Üldhariduskoolide õpetajatest oli Eestis naisi 84%, OECD riikides keskmiselt aga 70%. Eelhariduse õpetajatest oli Haridussilma järgi meil mullu mehi aga ainult 1,5%.
Alla 30-aastased õpetajad moodustasid Haridussilma andmetel mullu kümnendiku, üle 60-aastased aga pea veerandi kõikidest õpetajatest. TALIS-e uuringu järgi oli meie õpetaja keskmiselt 49 aastat vana, OECD riikides keskmiselt aga 45.
Küllaltki suur on Eestis ka nende õpetajate osakaal, kes on varem töötanud mõnes teises ametis (69%, OECD keskmine 57%). 14%-l meie õpetajatest on koguni enam kui kümne aasta pikkune töökogemus mõnes teises valdkonnas ning õpetajaamet polnud nende esimene valik (OECD keskmine 8%).
Allikad:
Haridusandmete portaal Haridussilm: www.haridussilm.ee/
TALIS-e uuringust: www.hm.ee/talis




Lisa kommentaar