Eesti esindajad konverentsil Kaidi Kiisel ja Ülle Kreos.

eTwinningu koolide konverents Zagrebis – uued mõtted ja pilk tulevikku

Eesti esindajad konverentsil Kaidi Kiisel ja Ülle Kreos.
6 minutit
36 vaatamist

Tänapäeva kiiresti muutuvas maailmas ja tehisintellekti üha laialdasema kasutuselevõtu tõttu muutuvad ka tööturu ootused ja haridussüsteemi ülesanded. Üha enam vajatakse inimesi, kes suudavad kohaneda muutustega, mõelda loovalt ja teha koostööd rahvusvahelises keskkonnas. Nende oskuste kujundamiseks pakuvad võimalusi eTwinningu rahvusvahelised veebipõhised koostööprojektid, mis viivad kokku eri riikide õpilased.

5.–7. novembrini toimus Horvaatia pealinnas Zagrebis eTwinningu koolide rahvusvaheline konverents „Tulevikuks valmis eTwinningu koolid: tugevalt vundamendilt muutuste eestvedamiseni mentorluse kaudu“. Kokku tulid õpetajad, koolijuhid ja mentorid Euroopa eri riikidest, et jagada oma kogemusi, arutleda hariduse tuleviku üle ning otsida uusi võimalusi koolide arendamiseks. Aruteludes käsitleti, kuidas tugevad alusoskused, uuendusmeelsus ja kaasav haridus aitavad koolidel toime tulla kiiresti muutuva maailmaga.

Eestit esindasid konverentsil Kaidi Kiisel Tallinna Rõõmupesa lasteaiast ja Ülle Kreos Saaremaa gümnaasiumist. Mõlemale haridusasutusele on antud eTwinningu kooli märgis, mis tunnustab nende pühendumust rahvusvahelisele koostööle ja uuenduslikule õppetööle. Konverentsi kavas olid ettekanded, arutelud ja praktilised töötoad.

Meie tiim AI-töötoas.
Foto: erakogu.

Avapäeva peaettekanne oli tehisintellekti õpetamisest Horvaatias. Sanja Vakanjac Ivezić (Croatian Academic and Research Network) rääkis tehisintellekti õppekavadest ning sellest, kuidas haridusasutused saavad sammu pidada tehisintellektialase kirjaoskuse muutuvate nõuetega. Nii Eestis kui ka Horvaatias käsitletakse tehisintellekti õpetamise ja õppimise toetajana, pöörates tähelepanu kriitilisele mõtlemisele, eetikale ja vastutustundlikule kasutamisele. Eestis on suurem rõhk tehisintellekti kasutamisel õppetöös, Horvaatias arendatakse selle toimimise mõistmist ja seotud oskusi eraldi õppekavade kaudu.

Eestis on suurem rõhk tehisintellekti kasutamisel õppetöös, Horvaatias arendatakse selle toimimise mõistmist ja seotud oskusi eraldi õppekavade kaudu.

Järgmisena toimus aruteluring tulevikukooli teemadel. Arutleti selle üle, milline võiks olla homne kool ning kuidas hariduse eri osapooled saavad selle kujundamisse panustada. Arutelus jäi kõlama õpilase mõte sellest, mis kooliajast kõige eredamalt meelde jääb: mitte niivõrd õpitud faktid, kuivõrd põnevad ettevõtmised, ühised kogemused ja tähenduslikud kohtumised. Just viimased kujundavad kõige eredamad mälestused kooliajast.

Järgnes eTwinningu koolide mentorlusprogrammi katseprojekti kogemuste jagamine. Mentorid ja mentorluses osalevad koolid jagasid oma tähelepanekuid, koostöö käigus tekkinud raskusi ning tutvustasid edukaid strateegiaid ja saavutatud tulemusi. Kõlama jäi, et taolisest koostööst võidavad mõlemad koolid, nii mentorid kui menteed.

Päeva lõpetas Zagrebi linnaga tutvumine koos rühmatöö ülesannetega, mis andis häid ideid õuetundide planeerimiseks ja läbiviimiseks.

Meie tiim Zagrebiga tutvumas ja ülesandeid lahendamas.
Foto: erakogu.

Praktilised töötoad

Teine konverentsipäev algas praktiliste töötubadega. Osalejad said valida pakutud 12 töötoast kolm. Mina valisin töötoad „Tuleviku kujundamine: kaasavad koolid kui õppivad organisatsioonid eTwinningu ja koostöö jõul“, „Tehisintellekt sinu taskus: näe, räägi ja loo“ ning „eTwinningu koolid kui inspiratsiooni ja toe allikas“. Enim kõnetas mind Dejana Varnica, kooli psühholoogi korraldatud esimesena mainitud töötuba, kus alustuseks saime rühmas arutleda, millised on projektõppe ja koostöö väljakutsed ja edulood, seejärel analüüsisime kaasavat õpikeskkonda eri vaatenurkadest, jagasime mõtteid ja kogemusi ning otsisime võimalusi, kuidas muuta eTwinningu projektid kõigi õppijate jaoks kaasavamaks.

Teises töötoas tutvusime tehisintellekti võimalustega õppetöös. Tegevuse käigus lõime AI abil pilte oma unistuste paikadest, kandsime ühisele kaardile oma kodukoha kultuuriväärtusi, panime pildid rääkima ning katsetasime mitmeid teisi põnevaid digilahendusi. Geograafiaõpetajana kõnetas mind kõige enam tegevus, mille käigus saime jagada oma kodukoha kultuuripärandit ühisel kaardil. See pakkus suurepärase võimaluse tutvustada kohalikke väärtusi rahvusvahelises keskkonnas ning õppida tundma teiste piirkondade kultuurilist eripära.

Kolmandas töötoas selgitasid osalejad tegevuses „Vajaduste ja pakkumiste turg“ oma koolide vajadusi ning jagasid projektitöö kogemusi. Arutleti selle üle, kuidas eTwinningu kool saab toetada ja inspireerida teisi haridusasutusi. Teiste eTwinningu koolide kogemuste põhjal tutvusime võimalustega arendada koostööd ja tugevdada Euroopa koostöökultuuri.

Õpetajate arvamus sellest, mis ei tohiks ka tuleviku koolist kaduda.
Foto: erakogu.

Päeva lõpus külastasime edukat eTwinningu kooli – Zagrebi XVI gümnaasiumit (XVI. gimnazija). Kool on viimase viie aasta jooksul ellu viinud arvukalt rahvusvahelisi projekte ning eTwinningu tegevustesse on aktiivselt kaasatud suur hulk õpetajaid. Kuigi kool tegutseb ajaloolises ja veidi lagunenud hoones, paistab sealne õppe- ja projektitegevus silma uuenduslikkuse, kaasaegsuse ja rahvusvahelise mõõtmega. Koolikülastus kinnitas, et inspireeriva õpikeskkonna loomisel on kõige olulisemad inimesed, nende ideed ja koostöövalmidus.

Kolmanda konverentsipäeva hommikul toimunud interaktiivses töötoas keskenduti ideede rakendamisele . Iga rühm valis eTwinningu koolide missioonivaldkonna, mille arendamisele soovitakse oma koolis rohkem tähelepanu pöörata, üheskoos koostati konkreetne tegevuskava. Omavahel jagati kogemusi, otsiti lahendusi ühistele väljakutsetele ja arutleti, kuidas saadud ideid oma koolis ellu viia.

Konverentsi lõpetuseks saime kuulata kogemuslugu eTwinningu kujundamisest koolikultuuriks. eTwinningu saadik Agnieszka Czekajło jagas oma kogemust sellest, kuidas muuta huvi ja isiklik kirg eTwinningu vastu kogu õppeasutuse ühiseks väärtuseks ja tegutsemisviisiks.

Koostööst sünnivad kestvad muutused

eTwinningu kooli külastus.
Foto: erakogu.

Konverentsi läbiv teema oli arusaam, et tulevikku vaatav kool ei arene üksnes uuenduslikke tehnoloogiaid kasutusele võttes. Sama oluline on koolipere ühine õppimine, õpetajate professionaalne areng, juhtimise jagamine ning valmisolek üksteiselt õppida. Oli inspireeriv kuulata, kuidas õpetajad ja koolijuhid teistes Euroopa riikides oma tööd korraldavad, milliseid lahendusi nad on leidnud ning milliste ülesannetega silmitsi seisavad. Saime uusi tutvusi ja kokkuleppeid koostööks nii selleks õppeaastaks kui ka järgnevateks.

Alati on hea tõdeda, et me ei ole oma küsimuste ja muredega üksi. Teiste kogemuste kuulamine annab võimaluse märgata ka seda, mis meil juba hästi toimib ja mille üle võime uhked olla. Saaremaa gümnaasiumi eTwinningu projektide kogemus kinnitab, et õpilaste kaasatus kasvab siis, kui neil on võimalus ise midagi luua, oma ideid jagada ja näha oma töö tulemusi. Ühised veebikohtumised, õppemängude valmistamine ning rahvusvaheliste partneritega suhtlemine annavad õppimisele lisaväärtuse, mida tavapärases klassiruumis alati luua ei õnnestu.

Kolm päeva Zagrebis andsid palju uusi mõtteid, väärtuslikke kohtumisi ja kinnituse, et eTwinning on suurepärane võimalus avardada nii õpilaste kui ka õpetajate maailma. Saaremaa gümnaasiumi kaheksa kvaliteedimärgiga tunnustatud projekti viie õppeaasta jooksul on meie jaoks oluline saavutus, kuid veelgi suurem väärtus on õpilaste rõõm, uued teadmised ja rahvusvahelised sõprussuhted.

Nüüd jääb üle uued ideed koju kaasa tuua ja neid päriselus rakendada!

Kommentaarid

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Pakri kooli vaimse tervise pesapäevad

Tänavu sügisel alustas tööd uus Pakri kool, mis sündis Paldiski ühisgümnaasiumi ja Paldiski vene põhikooli ühinemisel. Mõlemas koolis oli…

5 minutit

Õpetajate ülekoormatust saab ennetada

Eesti õpetajate läbipõlemisest oleme avalikus aruteluruumis palju kuulnud. Õpetajatöös võib – täpselt nagu igas teiseski ametis – põleda läbi….

4 minutit

Õpilasest giidiks: kui kooliülesandest saab eluline ülesanne

Põltsamaa loss polnud veel avatud. Olime jõudnud kohale pool tundi varem, kui reisikavas ette nähtud….

8 minutit
Õpetajate Leht