- Eesti õpetajate läbipõlemisest oleme avalikus aruteluruumis palju kuulnud. Õpetajatöös võib – täpselt nagu igas teiseski ametis – põleda läbi. Kuid läbipõlemist saab õppida märkama ja leevendada.
Läbipõlemine ei tähenda ühekordset hetke, mil inimene tunneb end vihase, frustreerunud või tüdinuna. Läbipõlemist võib kahtlustada siis, kui sümptomid muutuvad krooniliseks. Tähelepanu tuleks olukorrale suunata, kui kurnatus on kestnud pikka aega, vaimne distants tööst on suurenenud, tekivad vead ja tähtaegadest ei peeta kinni. Aga ka see, kui inimesi valdab ülemäärane emotsionaalsus, negativism, küünilisus ning liigne musta huumori kasutamine, on märk, et keskkond on muutunud ebatervislikuks.
Kolleegide tagarääkimine võib olla sellega seotud. Läbipõlemise korral väheneb enesekaitseks empaatia. Kui inimene on ise ülekoormatud, ei pruugi tal jääda ressurssi olla teiste suhtes hooliv või piltlikult öeldes rolle vahetada ehk mõelda, kuidas teine end tunneb.
Need tunnused ei pea muidugi olema seotud ainult tööeluga. Põhjuseks võib olla keeruline periood eraelus. Lihtne on öelda, et hoidke töö- ja eraelu lahus, aga paraku pole meil kahte eraldi närvisüsteemi: kodused mured tulevad tööle kaasa ning närvisüsteem püsib pinges ka töökeskkonnas.
Läbipõlemine on kutsehaigus. Kui neid sümptomeid on omajagu, võiks esimese kontaktina pöörduda perearsti poole. Tänapäeval saab läbipõlemist diagnoosida ja ravida ka haiguslehe toel. Kuid tegelikult peaksime jõudma selleni palju varem – enne, kui inimene ei jaksa enam tööl käia.
Peamine on endale teadvustada, et liiga palju on liiga palju.
Peamine on endale teadvustada, et liiga palju on liiga palju. Kui kohustused kuhjuvad, üks ülesanne ajab teist taga ja lõppu ei paista, on see närvisüsteemile liigne pinge ning läbipõlemisoht kasvab.
Õpetajate puhul on lihtne öelda, et neil on suvel pikem puhkus. Tegelikkus on keerulisem. Kool kestab poole juunini, lisanduvad muud ülesanded, arenduskoolitused ja seminarid, kus tuleb osaleda. Uue õppeaasta ettevalmistus algab juba poolest augustist. Kui tööaasta on olnud liialt pingeline, ei puhka inimesed ka puhkusega välja. Küsimus ei ole ainult selles, kas õpetajal on suvel paus, vaid selles, kui palju tal on aasta jooksul aega taastuda.
Kuidas ennetada?
Läbipõlemist aitavad ennetada päeva sees olevad väikesed hingetõmbepausid, mil saab ennast korraks välja lülitada. Koolikeskkond võib aga müra ja inimeste rohkuse tõttu olla intensiivne. Tuleks küsida, kas koolis on õpetajate toa kõrval, kus suure tõenäosusega käib samuti sumin, ka vaikusepaiku, kus saaks korraks pikali visata, keha lõõgastada või teha kas või viieminutilise meditatsiooni. Mõnikord piisab närvisüsteemi rahustamiseks sellest, kui lihtsalt olla või kuulata muusikapala. Üks lihtne nipp on näiteks söögi ajal mitte rääkida, keskendudes ainult söömisele ja oma kehale.
Koolis tekivad ka sundasendid. Igas tunnis võiks olla mikropaus, mil saab ennast venitada, teha õrnalt kloppimise või patsutamise harjutusi ja suunata pilgu aknast välja kaugusesse. Endalt võiks aeg-ajalt küsida: kas mu silmad on saanud puhata ja kas olen piisavalt vett joonud? Lõdvestamiseks sobivad ka hingamisharjutused.
Töises virarris unustame sageli ära, milleks on nädalavahetused. See on aeg teha midagi, mis ei ole järjekordne kohustus. Minna loodusesse jalutama või sportima ning tegeleda teadlikult millegi täiesti muuga kui nädala sees. Õpetajatele soovitan eriti kohti ja tegevusi, kus saab olla algaja. Sageli kipume muutuma oma töö nägu ning õpetaja ja teadja rollist välja astumine on hea viis lõdvestada vaimu.
Ka käelised tegevused, näiteks keraamika, maalimine, kudumine, heegeldamine, aiandus ja kokkamine, aitavad pinget maandada ning keha ja vaimu kosutada. Need ei ole pelgalt toredad hobid, vaid viis, kuidas oma närvisüsteemile taastumiseks vajalikku ruumi anda.
Läbipõlemise ennetamine ei tähenda alati suuri muutusi. Küll aga tähendab see, et me ei käsita õpetajate puhkepause kui luksust. Keskkond, mis ei jäta õpetajale päeva jooksul aega vaikuseks, liikumiseks ja taastumiseks, võib lõpuks kurnata ära just need inimesed, kelle najal kogu meie haridussüsteem seisab.
Lisa kommentaar