Foto: erakogu

Kui sõnadest jääb väheks, hakkab kõnelema muusika

Foto: erakogu
10 minutit
44 vaatamist
  • Erivajadustega õpilaste rahvusvaheline õpiränne pakub väärtuslikke kogemusi, kuid nõuab õpetajatelt põhjalikku ettevalmistust, paindlikkust ja valmisolekut ootamatusteks. See on midagi enamat kui võimalus võtta erivajadusega õpilane reisile kaasa. Mis saab siis, kui kogu rühm õpilasi vajab võõras keskkonnas hakkama saamiseks ühel või teisel viisil tuge? 

Tartu Herbert Masingu kooli ja Kölni Anna Freud Schule pikaajaline koostöö näitab, kuidas avada erinevate vajadustega noortele võimalusi avastada maailma. Meie koostöö sai alguse juba 2013. aastal eTwinningu platvormil. Erikoole oli toona partnerite seas vähe ning nii leidsid kaks sarnaste mõtete ja soovidega õpetajat teineteist üsna kiiresti. Juba algusest peale ühendas neid soov pakkuda hariduslike erivajadustega õpilastele võimalust saada rahvusvahelisi kogemusi, kohtuda eakaaslastega teises riigis ning avastada maailma väljaspool tavapärast koolikeskkonda.

Esimest korda sõitsid Kölni meie kooli neli õpetajat, et tutvuda Anna Freud Schule koolieluga ja panna alus edasisele koostööle. 2015. aastal võtsime esimest korda reisile kaasa ka õpilased. Sellest ajast on kahe kooli ühised õpiränded toimunud iga kahe aasta tagant, kusjuures Eesti ja Saksa kool on olnud kordamööda võõrustaja rollis. Aastate jooksul on sellest kujunenud pikaajaline koostöö, mis on pakkunud väärtuslikke kogemusi nii õpilastele kui ka õpetajatele.

Rohkem kui kümme aastat hiljem tunneme lennukisse astudes ikka sedasama ootusärevust, kuid nüüdseks on õpilaste osalemine saanud meie ühiste õpirännete lahutamatuks osaks. Tänavu oktoobris suundus taas Saksamaale kolm Tartu Herbert Masingu kooli õpetajat ja seitse õpilast. Nagu varasematelgi kohtumistel, oli ka seekord meie koostöö keskmes muusika.

Kaasamine algab ammu enne lennukisse astumist

Erasmus+ projektides räägitakse palju kaasamisest. Meie jaoks tähendab see aga midagi enamat kui võimalust võtta erivajadusega õpilane reisile kaasa. Mis saab siis, kui kogu reisiv õpilasrühm vajab ühel või teisel viisil tuge?

Õpilaste seas võib olla liikumispuuete, neuroarenguliste eripärade ja krooniliste terviseprobleemidega noori. Mõne jaoks on keeruline võõras keskkond, teise jaoks ootamatu muutus või emotsioonidega toimetulek. Igaühel on oma tugevused, vajadused ja viisid keerulistes olukordades toime tulla.

Seetõttu algab õpiränne juba mitu kuud enne väljasõitu. Õpilastega räägitakse samm-sammult läbi, mis neid ees ootab: mida reisikotti pakkida, kuidas käib lennujaama turvakontroll, milliseid dokumente on vaja ning milline on päevakava. Mõnikord tuleb sama asja selgitada mitu korda. Kordamine aitab uuel olukorral muutuda arusaadavaks ja turvaliseks.

“Oli tore näha, kuidas õpilased ületasid oma hirmu ja julgustasid kaaslasi.

Sama oluline on tihe koostöö lapsevanematega. Jagame infot, vastame küsimustele ning arutame läbi õpilaste individuaalsed vajadused. Baltic Tours andis meile ratastooliabi lennujaamas.

Leppisime kokku, milline õpetaja on iga õpilase peamine kontaktisik. Jagasime telefoninumbreid ja rääkisime olulised kokkulepped läbi. Nii teadis iga noor, kelle poole ta saab igal ajal pöörduda.

Õpetaja peab olema mitu sammu ees

Võõras keskkond, pikad päevad, teistsugused söögiajad, harjumatu toit ja pidev teistega koos olemine võivad noori väsitada. Kui kodus saab pärast koolipäeva oma tuppa minna ja rahulikult puhata, siis reisil jagatakse kaaslasega ka hotellituba. Mõnele õpilasele on see juba iseenesest katsumus.

Oleme aastate jooksul õppinud, et õpilaste reaktsioone ei saa alati ette ennustada. Mõnikord muretseme enne reisi kõige rohkem just selle noore pärast, kes hiljem tuleb kõigega suurepäraselt toime. Samal ajal võib ootamatult tuge vajada hoopis õpilane, kelle puhul me seda ette näha ei osanud.

Õpetaja ülesanne on märgata väsimust, ärevust ja ülekoormust. Mõnikord piisab puhkepausist, rahulikust vestlusest või võimalusest mõnda aega omaette olla. Seetõttu peab päevakavas olema hingamisruumi ja võimalus tegevusi kohandada.

Tuge annab ka õpetaja rahulik olek. Meie õpilased tajuvad täiskasvanute ärevust sageli kiiresti. Keerulises olukorras aitavad kindlustunnet hoida rahulikud selgitused ja tuttavad kokkulepped.

Piisav saatvate õpetajate arv võimaldab paremini märgata igaühe vajadusi ja pakkuda õpilastele vajalikku tuge.

Andis julgust ja enesekindlust

Muusikaliste ettevalmistustega alustasime juba kuu aega enne reisi. Saksa kolleegidega leppisime kokku ühise repertuaari: ühe eestikeelse ja kaks saksakeelset laulu, neist „Viva Colonia“ kohalikus Kölni dialektis.

Saksa keele õpetajaga harjutati hääldust, muusikaõpetajate juhendamisel õpiti laule ning noormehed harjutasid pillimängu. Nii muutus Köln iga prooviga natuke tuttavamaks juba enne kohalejõudmist.

Kohapeal harjutasid Eesti ja Saksa noored mitu päeva ühiselt. Alguses oli omajagu kohmetust, kuid iga päevaga muutus koostöö sujuvamaks. Kui sõnadest jäi väheks, tulid appi žestid, naeratused ja muidugi muusika.

Õpilased tõid hilisemas tagasisides esile, et reis andis neile julgust ja enesekindlust. Eriti väärtuslikuks peeti võimalust kasutada inglise keelt elulistes olukordades. Kui keegi ei saanud võõrkeelsest jutust aru, aitas kaaslane. Samamoodi toetati üksteist muusikaproovides.

“Õpilased jälgisid hoolega, et keegi seltskonnast maha ei jääks, ning pidasid silmas ka õpetajaid.

Pärast paari proovipäeva Kölnis oli kitarriõpetaja suutnud üht meie noormeest pillimängust sedavõrd vaimustada, et ta otsustas vanemate antud reisiraha kokku hoida ning Eestisse jõudes endale elu esimese elektrikitarri osta. Vahel piisabki mõnest innustavast kohtumisest, et noores ärkaks huvi.

Nädala kulminatsiooniks oli ühine kontsert Anna Freud Schule kooliperele. Enne eestikeelse laulu esitamist tutvustasid kaks meie õpilast Eestit, Tartut ja oma kooli. Üks neist tegi seda inglise, teine saksa keeles. Võõrkeeles suure publiku ees esinemine nõudis julgust ja enesekindlust ning mõlemad said sellega suurepäraselt hakkama.

Õppetunnid väljaspool klassiruumi

Esimestel päevadel keskendusid paljud eelkõige iseendaga toimetulemisele. Mida päev edasi, seda rohkem hakati märkama ka kaaslasi ja õpetajaid. Kui keegi vajas abi reisikohvri kandmisel, jope hoidmisel või ratastooliga liikumisel, leidus abistaja kohe. Selleks polnud vaja eraldi korraldust.

Ühel rongisõidul hotelli poole ei tulnud õpetajatel enam täpselt meelde, millises peatuses väljuda. Üks meie noormees teadis seda eksimatult. Ta oli märganud ühe maja küljes tornikest ning kasutas seda orientiirina. Tema tähelepanelikkus ja orienteerumisoskus aitasid kogu seltskonna õigesse kohta.

“Igal õpilasel on oma viis keerulistes olukordades toime tulla.

Sellised hetked tuletavad meelde, et õpilane, kes ühes olukorras vajab tuge, võib teises olla hoopis see, kelle teadmistele ja oskustele kõik teised toetuvad.

Kontserdipäeva hommikul kogunesid kõik noored omal algatusel õpetajatega ühisesse hommikusöögilauda. Nad soovisid koos aega veeta, üksteist julgustada ja eesootava esinemise ärevust leevendada.

Nädala jooksul kujunes noortest ühtehoidev rühm. Õpilased jälgisid hoolega, et keegi seltskonnast maha ei jääks, ning pidasid silmas ka õpetajaid.

Kui plaanid muutuvad

Reisi viimasel päeval tühistati meie rong Frankfurdi lennujaama ning tekkis oht kodulennust maha jääda. Selline olukord võib ärevust tekitada igaühes, kuid muutustega raskesti kohanevatele noortele võib see olla eriti keeruline. Mõned õpilased hakkasid kohe alternatiivseid võimalusi pakkuma, teised rahustasid kaaslasi ja jagasid oma varasemaid reisikogemusi. Samal ajal oli näha, et pinge kasvas. Kuigi noored oskasid inglise keelt, ei suutnud nad ärevas olukorras võõralt reisijalt küsida, kas rong sõidab Frankfurti. See näitas, et rahulikus keskkonnas omandatud oskust ei pruugi saada tugeva stressi korral kasutada.

Õpetajad otsisid jaamatöötajate abiga uue transpordivõimaluse ning õpilased järgisid kokkuleppeid ja püsisid koos. Lõpuks jõudsime õigeks ajaks lennujaama ja õnnelikult koju.

Mida õppisid õpetajad?

Õpiränne annab ka õpetajatele võimaluse õppida väljaspool tavapärast töökeskkonda. Saksa kolleegide tööd jälgides saime mõtteid, mida oma koolis katsetada ja kolleegidega jagada.

“Päevakavas peab olema hingamisruumi ja võimalus tegevusi kohandada.

Nädal koos oma kooli kolleegidega õpetas meid paremini tundma üksteise tugevusi. Igapäevatöös ei pruugi meil olla võimalust jälgida, kuidas kolleeg keerulises olukorras tegutseb või õpilast toetab. Reisil saadud kogemused aitavad edaspidigi koostööd teha.

Ühine reis muudab ka õpetaja ja õpilase suhet. Koolis näeb õpilane õpetajat sageli tunniandja, juhendaja või hindajana. Reisil näeb ta inimest, kes samuti väsib, rõõmustab, muretseb, nalja teeb ja vahel abi vajab. Ka meie õppisime õpilasi tundma väljaspool tavapäraseid koolirolle. Selline vastastikune mõistmine ja usaldus võib kanduda igapäevasesse kooliellu.

Õppisime ka õigel hetkel sammu tagasi astuma ja noortele tegutsemisruumi andma. Nii saavad nad üksteist toetada, ise otsustada ja vastutust võtta. Reisil nägime, kui palju on meie noortes hoolivust ja leidlikkust.

Kõige olulisem oli aga näha, kuidas õpilane ületab oma hirmu, julgustab kaaslast või tunneb rõõmu sellest, et saab olla osa ühisest ettevõtmisest. Need hetked tuletavad meelde, miks me seda tööd teeme.

Pärast kontserti toimunud ühises vestlusringis avaldasid Saksa noored soovi, et meie kohtumised võiksid toimuda igal aastal, mitte üle aasta. Kaks aastat tundus neile liiga pikk aeg, selle jooksul jõuavad mõned sõbrad juba kooli lõpetada.


Kaheksa mõtet, mida õpirändele kaasa võtta

Siret Kesas, Tartu Herbert Masingu kooli Erasmus+ projektimeeskonna liige

Õpetajale, kes kaalub Erasmus+ projekti kirjutamist, soovitan alustada küsimusest, mida õpilased sellest õpivad ja kuidas võiks kogemusest võita kogu kool. Nii projektil kui ka igal õpirändel peab olema selge õpieesmärk ja tulemus. Sellest tasub lähtuda ka õpilaste valikul, arvestades noore huvi, arenguvõimalusi ja vajalikku tuge. Mõne õpilase jaoks võib juba võõras kohas abi küsimine olla suur võit.

Esimene samm ei pea olema lennukisse astumine. Alustage partnerkooliga veebis tutvumisest või ühisest ülesandest. Esimese õpirände kava võiks olla rahulik ja lihtne.

Kõige tähtsam reisikaaslane on tuttav õpetaja. Õpilane vajab inimest, keda ta usaldab, kes teda tunneb, oskab märgata ärevust ning pakkuda õigel hetkel tuge. Sama oluline on usaldus saatvate kolleegide vahel.

Ka õpetaja peab tahtma kaasa tulla. Kõigilt ei saa eeldada valmisolekut mitmepäevaseks reisiks. Piisav saatjate arv, jagatud vastutus ja võimalus puhata annavad kindlust ka õpetajale.

Plaan B mahub alati käsipagasisse. Rong võib hilineda ja kellegi jaks oodatust varem otsa saada. Jätke päevakavasse hingamisruumi ning leppige kokku, kuidas ootamatus olukorras tegutsete.

Üks samm korraga. Jagage infot etappide kaupa: mis järgmisena toimub ja millal tegevus lõpeb. Eriti oluline võib etteaimatavus olla autistlike õpilaste jaoks. Muutunud plaan vajab rahulikku selgitust.

Õhtul kerige päev tagasi. Võtke iga päeva lõpus aega kogetu mõtestamiseks õpilasele sobival viisil. Mis rõõmustas, mis oli keeruline ja mis aitas? Nii märkate edusamme ja oskate paremini valmistuda järgmiseks päevaks.

Küsige ka tulevaselt reisijalt. Mis teda elevile ajab ja mis muretsema paneb? Reisisoov peaks olema ka noore enda oma. Õpilase ja perega saab läbi rääkida, mis aitab turvatunnet luua.

Ka projektikirjutaja võib abi küsida. Tutvuge Erasmus+ õpirände võimalustega, küsige agentuurilt nõu ning uurige saatjate ja õpilaste lisatoe rahastamise tingimusi.

Koju toodud laul, uus töövõte või kaaslastele korraldatud töötuba aitab kogemusest osa saada ka ülejäänud koolil. Jagamiseks tasub juba projekti kavandades kokku leppida aja ja tegevused.

Kommentaarid

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Jürgen Rakaselg: tahan väga, et hariduses lõppeks vassimine ja keerutamine

„Kaasav haridus ei ole see, kui paneme kõik lapsed ühte klassi ja…

19 minutit

Üksilduse vastu tabletti ei ole, kuid enamik Eesti noortest on seda tunnet kogenud

Kuigi üksindust peetakse eeskätt vanemaealiste mureks, näitavad uuringud, et suuremat laastamistööd…

14 minutit

Kes pääseb teatrisse?

Ugala teatris toimunud kultuurihäkatonil arutleti ja tegutseti üheskoos selle nimel, et muuta teatrietendused erivajadustega inimestele kaasavamaks ja ligipääsetavamaks. Arutelud sel teemal, et…

5 minutit
Õpetajate Leht