- Kultuur on lapse arengus väga oluline – teatris käimine, kontsertide kuulamine, muuseumide avastamine ja looduses liikumine peab olema lapse kasvamise loomulik osa. Neid kogemusi tuleb siduda igapäevase õppetööga juba varakult, et me ei peaks ühel hetkel imestama, miks laps ei oska teatris käituda või ei ole harjunud matkarajal käima. Tal pole olnud lihtsalt võimalust seda õppida ja kogeda.
Olen varemgi kirjutanud huvihariduse ja koolis õppimise seostest. Nende keskmes on üks ja sama laps. Kõigist ei pea saama muusikuid, näitlejaid ega kunstnikke, kuid igaühel võiks olla võimalus kultuurist osa saada, oma mõtteid väljendada ja uut avastada. Ka õppekäike vaatan sellest mõttest lähtudes.
Otepää on kasvamiseks ja õppimiseks võrratu paik. Meie ümber on järved, metsad ja matkarajad ning palju võimalusi kodukohta tundma õppida. Samal ajal vajavad lapsed võimalust näha kaugemale. Silmaringi avardavad ka sellised paigad, mis iga päev nende juurde ei jõua.
Küsisin valla koolidelt nende õppekäikude, kogemuste ja korraldusmurede kohta. Minuga jagatud vastustes on palju häid näiteid õppimisest väljaspool koolimaja. Neist tuleb esile ka maakoolidele tuttav küsimus: kuidas jõuda lastega kaugemale nii, et sõidukulu kõrvalt saaks pakkuda ka sisukat programmi?
Kodurajalt ooperisaali
Õppekäikude sihtkohad ulatuvad koduümbruse matkaradadest rahvusooper Estoniani. Palju liigutakse Lõuna-Eestis: käiakse Vanemuises ja Ugalas, eesti rahva muuseumis, Tartu loodusmuuseumis, maanteemuuseumis ning AHHAA teaduskeskuses. Loodust õpitakse tundma Vitipalus, Taevaskojas, Piusa kandis ja RMK looduskeskustes. On jõutud ka Rakett69 teadusstuudiotesse, Eesti rahvusringhäälingusse ja Tõravere observatooriumi.
Osa elamusi tuleb ise koolimajja. Külaliskontserdid, teatrietendused ja teadusteater võimaldavad ühisest kogemusest osa saada suuremal hulgal lastel. Nende kõrval jääb oluliseks võimalus ise teele asuda ja näha elu väljaspool tuttavat keskkonda.
Üks tore näide on iga-aastane muuseumipäev, mil iga klass külastab üht Tartu muuseumi. Nii saab muuseumidega tutvumisest kooliaja traditsioon. Ülekoolilised matkad aitavad kujundada harjumust koos liikuda ja koduümbrust märgata. Koolid püüavad anda igale klassile võimaluse õppeaasta jooksul õppekäigul osaleda, kuid käikude arv sõltub programmidest, õpetajate algatustest ja rahavõimalustest.
Kogetu tuleb klassiruumi kaasa
Maanteemuuseumi külastusest kasvas välja arutelu liiklusohutuse üle.
Õppekäikude valikul lähtutakse õppekavast, käsitletavast teemast ja õppijate huvidest. Enne minekut selgitatakse, mida vaatama minnakse ja millele tähelepanu pöörata. Hiljem arutatakse kogetut tunnis, täidetakse töölehti või kirjutatakse etenduse ja kontserdi kohta arvustus. Nii saab laps nähtut oma teadmistega seostada ja kuulda, mida kaaslased märkasid.
Maanteemuuseumi külastusest kasvas sel sügisel välja arutelu liiklusohutuse üle. Õpilased proovisid elektritõukerattaga eri kiirusel sõitmist ja arutlesid, kuidas kiirus õnnetuse tagajärgi mõjutab. Koolis analüüsiti liiklusolukordi ning pandi kirja oma seitse liiklusreeglit. Kordusid vajadus sõidule keskenduda, telefon kõrvale panna, kiivrit kanda ja kiirusepiirangut järgida.
Otepää vineeritehases nägid õpilased, kuidas toorainest valmib vineer. Mitme lapse vanem töötab sealsamas. See andis võimaluse tutvuda tööga, millest kodus ehk räägitakse, kuid mida laps ise näinud ei ole. Järgnenud ühine tegevus RMK puhkekohas sidus ettevõtte külastuse looduses liikumisega.
Lastele jäävad meelde ka paigad, kuhu perega tavaliselt ei jõuta. Siin on koolil oluline roll, sest perede võimalused reisida ja kultuurist osa saada on erinevad.
Kaugemale jõudmine vajab koostööd
Kõige sagedamini nimetatud korraldusmure on transport. Programme leidub ja õpetajatel on tahtmist minna, kuid kaugema sihtkoha puhul võib sõit maksta tegevusest endast mitu korda rohkem. Kui tagasi jõutakse pärast koolibusside väljumist, tuleb korraldada ka laste kojujõudmine.
Rahastamiseks kasutatakse kooli eelarvet, kultuuriranitsa toetust, projektivõimalusi ja sponsorite abi. Näiteks sai terve kool osaleda Rakett69 teadusstuudiote tegevustes sponsori toel. Hea kogemusena tuuakse esile ka varasemat KIK-i toetust, mis kattis nii programmi kui transpordi. Maakoolide puhul on toetuste kavandamisel oluline arvestada kaugusega: sama hinnaga teatripiletini jõudmiseks vajab üks kool lühikest sõitu, teine mitmetunnist bussireisi.
Õpetajatel on tahtmist minna, kuid kaugema sihtkoha puhul võib sõit maksta tegevusest endast mitu korda rohkem.
Lapsevanemad on toetavad ning panustavad eelkõige õppeväliste väljasõitude ja klassiürituste korraldamisse. Samas on raha mõnel juhul saanud osalemisel takistuseks ning pakutud abi on perel olnud keeruline vastu võtta. Kooli, pere ja valla koostöös on oluline leida lapsele sobiv lahendus taktitundeliselt.
Üks pakutud võimalus on lähestikku asuvate koolide ühised väljasõidud. Kui sama vanuse õpilased soovivad osaleda samas programmis, võiks ühine bussisõit aidata kulusid jagada.
Valla tasandil tasub koos vaadata ka seda, milliseid kogemusi saab laps kogu kooliaja jooksul. Harjumus kultuurist osa saada kujuneb korduvate kogemuste kaudu. Valla haridus- ja kogukonnaspetsialistina pean oluliseks, et jagaksime õnnestunud kogemusi ja otsiksime ühiselt võimalusi neid edasi arendada. Tahan, et meie lapsed tunneksid end teatris, muuseumis ja matkarajal loomulikult ning tahasid sinna uuesti minna .




Lisa kommentaar