20. ja 21. novembril Tartus toimunud hariduskonverentsil andsid maa- ja väikekoolide juhid haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoole üle ettepanekud koolide rahastamismudeli muutmiseks.

Koolijuhid tahavad muuta rahastamissüsteemi selgemaks ning vähem sõltuvaks õpilaste arvust. Murel on tõsi taga: Eesti 556 koolist 228 on alla 90 õpilasega ning 182-s õpib alla 70 õpilase. Et väikekoolis tuleb direktoril tegelda ka majandusasjade ja dokumendihaldusega, peaks tema palk olema arvestatud 1,0 ametikoha ning õppealajuhataja palk vähemalt 0,5 koha eest. Rahastamismudel peaks lähtuma põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning riikliku õppekava nõuetest. See eeldab raha andmist ka õppekäikudeks ning õppevahenditele, samuti tugispetsialistide töötasuks. Klassijuhatamise eest tuleks maksta jätkuvalt eraldi ning koolituskulusid ei tohiks ümber jagada.

Soovitakse ka rahastamispõhimõtete teatavaks tegemist mõistlikul ajal. Kooli- ja omavalitsusjuhid on häiritud, et praegu pole uueks aastaks veel selgust.

Konverentsist „Riik, kohalik omavalitsus ja ettevõtlus hariduses” võttis osa ligi 300 kooli- ja omavalitsusjuhti, avatud oli mess „Ärimaailm haridusasutustele”.

Mitme väikekooli juhi hinnangul oli 150-eurone osalustasu üsna soolane ja nad polnud kindlad, kas koolituskulude vähenedes saavad nad tuleval aastal enam osaleda.

Konverentsi korraldanud Haridus­portaal.ee uus juht, Krabi põhikooli direktor Ale Sprenk kinnitas, et alates teisest osalejast oli tasu kolm korda väiksem, aga õpetajaid võeti konverentsile kaasa vähe.

Uus meeskond on ettevõtmise alles üle võtnud ega jõudnud kannapööret teha, kuid järgmisel aastal tahetakse laiendada sihtgruppe ja kaasata rohkem õpetajaid ning ka õpetajaks õppijaid.

Aasta haridusjuhi auhinna pälvis Hannes Tamjärv (Rocca al Mare kool), peanominendid olid Rita Juhanson (Tallinna Õismäe Vene lütseum), Ene Kruzman (Kohtla-Järve lasteaed „Pääsuke”).