Laste arvu vähenemine paneb esimesena löögi alla lasteaiad

Sündimus langeb ja suured linnad on hakanud lasteaiavõrku koomale tõmbama. Tallinnas suleti tänavu 47 rühma ja kadus 1500 lasteaiakohta, Tartus kaotati 20 rühma ja kohtade arv vähenes 348 võrra. Millised on linnade edasised plaanid ja mida arvavad lasteaiajuhid?

Akadeemilise väärkäitumise ohjamiseks on vaja süsteemseid muutusi

Tehisaru kiire areng paneb proovile senised teaduseetika regulatsioonid. Tartu ülikooli praktilise eetika professor Kadri Simm leiab, et üliõpilaste puhul on reeglitest üleastumine sageli seotud vähese vilumusega akadeemilise kirjutamise alal.

Teadlasi paneb aga libastuma teadusrahastuse korraldus, mis mõnikord lausa soosib ebaeetilist käitumist. Olukorras, kus projektitaotluste ja teadusartiklite kirjutamisel kasutatakse praegu juba massiliselt tehisaru, ei ole senine süsteem enam üldse jätkusuutlik.

Õppimiskohustus tõi sajad noored nähtavale

Septembri keskel polnud 462 tänavusel põhikoolilõpetajal registris veel kinnitatud õppekohta. Tallinnas vähenes selliste noorte arv kahe nädalaga enam kui poole võrra, kuid linn ei tea veel, kui paljud neist päriselt ei õpi.

Veel septembri alguses ei olnud Katrin Põllu tütrel koolikohta. Nüüd õpib ta Tallinna teeninduskoolis ilu- ja heaoluteenuseid ning ema sõnul on ta nii kooli kui ka õpingutega rahul.

Õpetajate meeleavaldus Toompeal: „Ühel hetkel peab inimene iseenda eest ka seisma“

Õpetajad kogunesid eelmisel nädalal Toompeale meelt avaldama, kuna haridus- ja teadusminister Kristina Kallase sõnul ei tasu neil palgalisa oodata. Õpetajate palk on võrreldes riigi keskmisega langenud, kuigi valitsuse lubaduste kohaselt peaks see riigi keskmisest algama. Kas meeleavaldus ja uude nädalasse plaanitud hoiatusstreik ka vilja kannavad, selgub kolmapäeval, mil seisavad ees seisavad uued palgaläbirääkimised. 

PISA „basseiniprobleem“: kas kodune vara näitab, kui palju saab pere lapse haridusse investeerida?

Eneli Kindsiko: „Kummast peaks hariduspoliitika lähtuma: umbes 6000 õpilase PISA-küsitlusest või enam kui 100 000 õpilase pere tegelikke sissetulekuid kajastavatest Eesti registriandmetest? Kui kaks andmeallikat annavad haridusliku ebavõrdsuse kohta erineva pildi, tuleb esmalt hinnata, kumb mõõdab uuritavat täpsemalt. PISA sobib rahvusvaheliseks võrdluseks, kuid Eestis peab haridusliku ebavõrdsuse hindamisel lähtuma parimast olemasolevast teadmisest. Hariduslikku ebavõrdsust ei saa vähendada, kui valime selle mõõtmiseks näitaja, mis probleemi väiksemaks teeb.“

Mis juhtub õppematerjalidega tehisaru ajastul?

Jaak Vilo: „Tehisaru abil saab kiiresti toota palju veenvana näivat, kuid võimalik et vigast või halvasti järjestatud sisu. Keskne küsimus ei ole, kas materjali saab genereerida. Saab. Oluline on, kuidas seda kontrollitakse, tehakse eri versioone, parandatakse ja päris õppijatega katsetatakse.“

Põhikoolilõpetajate vastuvõtt kolib järgmisel kevadel ühtsesse SAIS-i

Järgmisel kevadel kandideerivad põhikoolilõpetajad gümnaasiumi ja kutsekeskharidusse ühtses sisseastumise infosüsteemis SAIS. Noored peavad koolid seadma oma eelistuse järgi järjekorda ning jätkuvastuvõtt lõpeb senisest varem.

Eestikeelses koolis õpib juba 10 000 muu emakeelega last

Kümne aastaga on vene või muu emakeelega laste arv eestikeelsetes koolides kasvanud umbes 3800-lt 10 000-ni. Üleminekukoolides on keelenõuetele mittevastavaid õpetajaid jäänud 144, kuid 28% õpetajatest ei vasta kvalifikatsiooninõuetele.

Tendents süvenes pärast 2022. aastat. Oma osa on selles Ukraina sõjapõgenikel, kuid muutunud on ka vene emakeelega perede koolieelistused.

Õpilaste tervis on meie ühine vastutus. Mida näitavad koolitoidu uuringu tulemused?

Koolitoidu uuringus osales üle 10 300 õpilase (3., 6., 9. ja 12. klassist) 168 koolist (sh 181 õppehoonest) ning lisaks koolide juhtkondade ja toitlustajate esindajad. Tulemused näitavad, et koolilõuna on jätkuvalt enamiku õpilaste jaoks koolipäeva oluline osa.

Arvustamisel on mängufilm „Santiago rännaku teraapia“.

Tehisaru sunnib õppetööd ümber korraldama

TÜ Viljandi kultuuriakadeemia haridusteaduse kaasprofessori Marvi Remmiku hinnangul tuleb õppejõududel õpetada üliõpilasi tehisaru eetiliselt ja ausalt kasutama. Samuti tuleks lõpptulemuse hindamise asemel rohkem kasutada protsessihindamist.

TÜ Johan Skytte instituudi Euroopa õpingute kaasprofessor Stefano Braghiroli tõdeb, et nende instituudis pööratakse tehisaru kasutamise reguleerimisele suurt tähelepanu. Lähtutakse põhimõttest, et tehisaru kasutamist tuleb tunnistada ning sellel peab õppeülesannete lahendamisel olema mitte juhtiv, vaid üliõpilast abistav roll.

Ehk on enamik ausad

Tehisaru arengu üheks tulemuseks on see, et koolides ja ülikoolides on petta märksa lihtsam, vahelejäämise risk näib aga senisest väiksem. Moraalilugemise ja karmi karistamise asemel tasuks aga küsida, mis reeglitest üleastumist ajendab. Samuti on alust arvata, et enamik üliõpilastest ja teadlastest püüab siiski jätkuvalt oma kohustusi ausalt täita.