Millest on koolikiusamine tingitud? Kariloomale, kes inimene ju on, on omane soov jõuda võimalikult kõrgele kohale karjas. Mida primitiivsem isend, seda vägivaldsemat moodust ta selleks kasutab. Kui ühes ruumis on koos näiteks ühekuused põrsad, käib nende vahel pidev mõõduvõtmine, kes on tugevaim. Kui nende sekka panna kolmekuune põrsas, on rahu majas, sest juht on olemas.

Sama moodust võib kasutada koolis, kus vanemad õpilased juhendavad ja distsiplineerivad nooremaid. Süsteem võib toimida järgnevalt. Kui laps tuleb esimesse klassi, määratakse talle või valib ta ise loosiga ühe õpilase kolmandast klassist endale kooliõeks või -vennaks. Kolmanda klassi õpilasel on kooliõde või -vend viiendast klassist jne. Kuni vanemate klassideni välja.

Nii moodustatakse koolipered, kus sõnal „kooliõde” ja „koolivend” on konkreetne sisu. Kuna õpilaste arv klassides erineb, võib esimese klassi õpilasel olla ka kaks kooliõde või -venda kolmandast klassist ja vastupidi.

Üldjuhul võiksid koolipered olla samasoolised, sest neil on rohkem sarnaseid probleeme ja rõõme. Koolikiusamise puhul lahendavad probleemid kooliperede vanemad liikmed.

Et koolipered koos püsiksid, on vaja, et kord nädalas või kuus oleks kooliperede tund, kus veedetaks koos aega. Sellised tunnid võivad toimuda ka väljaspool kooli. Koolis võib korraldada kooliperede vahel võistlusi taidluses, spordis, käsitöös jne. Võistelda võivad ka eri koolide koolipered.

Koolipere kui kooslus võimaldab noorematel vanematelt ja vanematel noorematelt õppida. Koolipere õdedelt ja vendadelt julgeb küsida rohkem kui oma vanematelt ja pärisõdedelt-vendadelt. Koolipere on omamoodi asenduspere neile, kellel pärispere hästi ei toimi.

Õpetaja on pandud olukorda, kus ta peab minema loodusseadusega vastuollu. Õpetajal puudub õigus ennast füüsiliselt maksma panna. Mis saaks ühiskonnast, kui võtaksime selle õiguse ka politseilt?

Kõik õpetajad ei saa ega peagi saama iga raske lapsega hakkama. Selleks peavad olema eraldi õpetajad. Sellisteks õpetajateks võivad olla füüsiliselt tugevamad, näiteks kehalise kasvatuse või tööõpetuse õpetajad. Neil võiksid olla eriväljaõpe ja -õigused – abipolitseiniku või politseiniku õigused.

Kui laps ei allu õpetaja korraldustele, kutsub õpetaja välja „koolipolitsei”, kes tegeleb juhtumiga.