Jõhvi kavandatakse Eesti moodsaimat gümnaasiumi, milles klassikalise koolimaja ülesehituse asemel rakendatakse instituutide põhimõtet.

Kuna gümnaasium läheneb järjest rohkem ülikoolile, tahame, et Alutaguse gümnaasiumi hoones oleks ülikoolilikku keskkonda, et üleminek keskkoolilt kõrgkoolile oleks lihtne ja loogiline, rääkis hoone projekteerinud arhitekt Priit Hamer. Uues majas on ligikaudu 4000 ruutmeetrit pinda. Alles jääb ka praegune gümnaasiumihoone, kus hakkab tööle põhikool, ning õpilased kasutavad koolihoone juurdeehitusena rajatud korralikku spordihoonet. Paarisaja meetri kaugusel paikneb lasteaed, kooli kõrval on kunstikool ning kolmesaja meetri kaugusel kontserdimaja, kus töötab muusikakool. See kõik loob tõelise haridus- ja kultuurilinnaku.

EAS toetab riigigümnaasiumide ehitust

Ettevõtluse arendamise sihtasutus (EAS) eraldas riigigümnaasiumide ehitamiseks 23,7 miljonit eurot. Osa rahast läheb Alutaguse gümnaasiumi ehitamiseks Jõhvi. Tartu, Pärnu, Võru ja Viljandi kõrval on Jõhvi ainus EAS-i toetust saanud vallavalitsus. Euroopa regionaalarengu fondi ja EAS-i nõue on, et uue gümnaasiumi ehitamisel lähtutaks tänapäevastest tehnilistest lahendustest ja energiatõhususe miinimumnõuetest ning tagataks efektiivne ruumilahendus. Jõhvi rajatavat gümnaasiumi on EAS teiste seast eriti esile tõstnud.

Jõhvi kavandatava gümnaasiumi puhul on loobutud klassikalise koolimaja ülesehitusest ning rakendatud ülikooli instituutide põhimõtet. Nii rajatakse ühtse funktsiooniga klassimajad: sotsiaalteaduste maja, reaalteaduste maja, praktikumi maja teadusainete laboritega, õpetajate maja ja meediamaja. Klassimajade vahele jääb ühine avatud aatriumiga ruum, kus suhelda ja ühistegevusi läbi viia.

Uus gümnaasium avab uksed 1. septembril 2015. Ehitamist alustatakse järgmisel aastal. Tänavu algavad projekteerimistööd ja projekt peab valmima järgmise aasta kevadeks.

Moodsad ideed saadi Islandilt

Jõhvil on vedanud, et sinna ehitatakse Eesti moodsaim gümnaasium. „Ma ei arva, et selline kool peaks asuma ainult Jõhvis. Tänapäevane õpikeskkond võiks olla iga maakonnakeskuse koolis. Möödunud sajandi põhimõtete järgi ehitatud hoones 21. sajandil õppida ei saa. Õpikeskkond peaks arendama loovust. Jõhvil on õnn olla praegu veel taganttuleja, kes saab endale lubada moodsaid lahendusi,” ütles Jõhvi vallavanem Tauno Võhmar. Võhmari sõnul on vallal vedanud, et on leitud arhitektid, kes projekteerivad tänapäevaseid koolihooneid. „Me ei ehita maailma mastaabis midagi uut. Saime oma idee Islandilt, aga selliseid koolimaju ehitatakse nii Põhjamaades kui ka Saksamaal. Inimesed käivad maailmas ringi, võtavad üle häid ideid ning arendavad neid edasi. Tahame olla teistele Eesti koolidele eeskujuks,” selgitas Võhmar.

Õppesuunad arvestavad piirkonna huve

Sisu on kooli puhul loomulikult tähtsam kui väline külg. Tulevase Alutaguse gümnaasiumi õppesuunad on üles ehitatud nii, et need arvestavad piirkonna huve. Kindlasti arendatakse reaalainete ja tehnoloogia suunda. „Kui seda ei tehta Ida-Virumaal, siis kus mujal Eestis veel on põhjust tehnoloogiateadmisi juba gümnaasiumis arendada,” selgitas Jõhvi gümnaasiumi direktor Tiit Salvan. Ida-Viru suurettevõtted vajavad haritud insenere ja spetsialiste, mistõttu on reaalteaduste ja tehnoloogiateadmiste andmine Jõhvis väga tähtis. Lisaks arendatakse humanitaarsuunda, mis niikuinii kuulub klassikalise gümnaasiumi juurde. Jõhvi teiseks eripäraks tehnoloogiasuuna kõrval peaks saama ühiskonnateaduste suund. „Ida-Virumaal panustatakse jõustruktuuridesse ja avalikku sektorisse. Ka kool peaks seda arvestama ja pakkuma süvaõpet noortele, kes tahavad tulevikus töötada avalikus sektoris,” lisas Salvan.

Rajada Eesti mõistes täiesti uute põhimõtete järgi töötav gümnaasium just Jõhvi, mitte aga Tartu või Tallinna kanti on julge ettevõtmine. Salvani meelest peaksid Jõhvi ümbruse elanikud selle üle õnnelikud olema. „Selliseid asju tehakse harva. Kindlasti on uus kool eriline ja ma loodan, et sellest tuleb kasu kogu piirkonnale,” kinnitas Salvan.