Uuringud näitavad, et Eesti laste hulgas on sõltuvuskäitumine levinud. Lapsed alustavad alkoholist, joovad seda palju ja varases eas. 2011. aastal Eesti kooliõpilaste seas läbiviidud esinduslik küsitlus näitas, et kolmandik 11-aastastest oli elu jooksul joonud purgi õlut, kolmandik 13-aastastest olnud purjus ja kolmandik 15-aastastest proovinud narkootilist ainet. Sealjuures tüdrukute ja poiste harjumused oluliselt ei erinenud.

Lapsevanematel ja õpetajatel tasub neid numbreid tõsiselt võtta. On selge, et kui alkoholi tarvitab kolmandik klassi õpilastest, võib täiskasvanute sekkumata jätmisel tekkida suur seltskonna surve ka neile, kes veel uimastavaid aineid ei tarbi.

Teismeliste suitsetamise, alkoholi- ja uimastite tarvitamise probleem ei ole pelgalt moraalne. Kuna aju eesosa, mis kontrollib enesevalitsemis- ja keskendumisvõimet, ei küpse enne 20. eluaastate keskpaika, suurendavad teismeeas alguse saanud kahjulikud harjumused hilisemas elus sõltuvusse jäämise riski mitu korda. Mida varem lapsed uimastavate ainetega eksperimenteerima hakkavad, seda suurem on tõenäosus, et eri tüüpi enesevalitsemisprobleemid võivad neid saata ka täiskasvanuna. Eesti ühiskonda kimbutavad alkoholiga seotud kahjud on suuresti seotud alkoholisõltlaste suure arvuga, eri hinnangutel on neid 55 000 – 60 000. Seepärast on parim, mida teha saame, kas laste sõltuvuskäitumise tekkimist üldse vältida või vähemalt lükata ainete proovimine edasi täiskasvanuikka, mil inimene on ise võimeline oma tegude eest vastutuse võtma ja sõltuvusrisk on väiksem.

Sõltuvus tekib järk-järgult

Sõltuvus saab alguse üksikutest erutavatest kogemustest. Veel kaks minutit videomängu, ei, selle mängu lõpuni. Veel üks klikk Facebookis, et vaadata, kas klassiõed on viimast pilti kommenteerinud. Veel üks salajane mahv sigaretti või purk magusat siidrit, mis esialgu ei näi kuigi ohtlikuna. Ka teisel ja kolmandal korral ei pruugi veel midagi juhtuda. Sõltuvus tekibki järk-järgult.

Infoühiskond on enesekontrolli arendamiseks uudne keskkond. Enneolematu infomüra ja 24-tunnine meedia- ja meelelahutustsükkel teeb päevakava loomise ja sellest kinnipidamise, samuti olulise info eristamise mõttetust äärmiselt keeruliseks. Praegusel põlvkonnal läheb vaja mitu korda rohkem enesekontrolli- ja keskendumisvõimet kui varasematel.

Etanooli, nikotiini ja muude uimastavate ainete kättesaadavus annab noortele juba varakult vale signaali selle kohta, et iga kord, kui on raske, saab keemiliste ainete abil tuju tõsta või meelt rahustada.

Kui lapsel puudub võimalus heas mõttes silma paista, püüab nii mõnigi neist täiskasvanulikkust jäljendada riskikäitumisega: tubakas, alkohol või liiga varajane seks. Seeläbi püüab laps näida eakaaslaste ees kompetentse ja erilisena.

Parem ennetada vara kui liiga hilja

Ennetusele tuleb mõelda enne, kui lapsed hakkavad oma eale mittevastava tegevusega eksperimenteerima. Hiljem on juba palju raskem nende ärganud „täiskasvanulikkuse” väljendustele päitseid pähe hakata panema. Paljud uuringud näitavad, et üks esimesi ja võimsamaid mõjutajaid laste sõltuvuskäitumises on vanemate hoiak.

Parim aeg sõltuvusteemasid käsitleda on varane kooliiga, eluaastad kuuendast kümnendani. Lapsed on selleks ajaks piisavalt arukad, et täiskasvanu põhjendustest aru saada, ning samas nende nõuannetele ja soovitustele veel avatud. Murdeeas, 12.–13. eluaastaks, kui lapsed hakkavad vanematele vastanduma, peaks alkoholi- ja tubakajutud olema räägitud ning mõlemale poolele mõistlikuna näivad ja usaldusel põhinevad kokkulepped saavutatud.

Kui täiskasvanu lapsele reegleid ei sea, on suur tõenäosus, et informatsioon ja inspiratsioon proovimiseks tuleb klassikaaslastelt ning alkoholi- ja tubakareklaamist, ja palju varem, kui lapsevanemad oskavad arvata.

Kes vastutab?

Tihti veeretavad asjaosalised vastutuse raskete teemade puhul üksteise õlgadele.

„Ennetustöö eest peab vastutama kool,” leiavad ühed.

„Koolis tegeldakse õppetööga, meil ei ole aega ega võimalusi lahendada sotsiaalprobleeme,” kinnitavad teised.

„Raha ennetustööks peab tulema omavalitsustelt või vabakondadelt,” on kolmas arvamus.

„Kuni noored on pidevalt ümbritsetud alkoholireklaamist, ei olegi võimalik midagi teha,” sedastavad neljandad.

Ennetustöö ei ole ühekordne hoiatav vestlus, mis paneks teismelised kohe õigesti käituma. See saab alguse lapse ja täiskasvanu omavahelistest usalduslikest suhetest, mille kaudu saab lapsele õpetada elus olulisi väärtusi. Äärmiselt tähtis on ka, kuidas ühiskonnas üldiselt meelemürkidesse suhtutakse ning kui kättesaadavad need on. Vastutust ei saagi panna ainult vanematele ja õpetajatele, see lasub kõigil, kes laste ja teismelistega kokku puutuvad.

Reeglitest kinni pidamist, teistega arvestamist, oma aja planeerimist ning sotsiaalseid oskusi ja kogemusi saavad lapsele õpetada kodu, kool, huviringid. Ideaalne kasvukeskkond on selline, kus last austatakse ja temaga arvestatakse, kuid kus ta peab kinni pidama kokkulepitud reeglitest.

Kindel on, et suureks kasvamine ei pea olema seotud alkoholi tarbimisega. On palju kultuure, kus suurem osa inimesi ei tarvita alkoholi, ning ka meie ühiskonnas saab suur hulk teismelisi täiskasvanuks nii, et alkohol nende ellu ei kuulu.