See oli kolmkümmend aastat tagasi, kui ühel külmal talvepäeval lõigati läbi lint, et avada Põltsamaa piirkonna suurim lasteasutus, toona Põltsamaa majanditevaheline lastepäevakodu Tõruke. Peagi täitus maja rohkem kui 200 lapsega, kes jagunesid vastavalt vajadusele ööpäevaste ja päevaste rühmade vahel.

Oleme koos lastega elanud üle huvitavaid ja tegusaid aegu. On ju meile antud aeg jäänud ühismajandite, uue riigikorra tekkimise, väga paljude reformide ja uuenduste aega. Laste sündivuse vähenedes lisandus meile algkool, mis töötades tosin aastat, jälle ära kadus. Oleme üle elanud 6-aastaste kohustusliku koolihariduse, õpetanud 7-aastaseid lapsi 1. klassis ilma aabitsata ja olnud ühe praegu käibel oleva aabitsa esimesed katsetajad. Lisaks igasugustele objektiivsetele muutustele on palju muutunud ka inimeste arusaamad ning väärtushinnangud on uperpallitanud ühest äärmusest teise. Selles ümbruses oleme püüdnud elada oma maja sees ikka ainult nii, et meie lastel oleks hea ja turvaline ning poliitikute ja majandusmeeste tekitatud tõmbetuuled ei ulatuks igasse toanurka. Praegu töötab majas kümme rühma 175 lapse ja 50 töötajaga. Vaatame tulevikku rahulikult, optimistlikult, oleme avatud uuendustele ja peame ikka tähtsaks eelkõige last ja tema tasakaalustatud arengut.

Tegelikult oleme aga lasteaed nagu lasteaed ikka. Meil on väikesed mudilased, kes tahavad suureks saada ja täiskasvanud, kes neid aitavad ning selleks võimalusi loovad. Ometi on igal lasteaial ka oma nägu. Kas see sõltub lastest või asutuse töötajatest või hoopis asukohast? Küllap nii ühte kui ka teist. Tooksin siinkohal välja need olukorrad, mõtted, tegevused ja võimalused, mis mõneti meie lasteaeda teistest erinevaks teevad.

Lasteaia nimest Tõruke tulenev sümboolika, millega on seotud hoone sise- ja väliskujundus ning õppe-kasvatustegevuse planeerimine ja traditsioonid. Lasteaed sai oma nime noorte tammepuude mälestuseks, kes lasteaia ehitusplatsilt välja juuriti ning paraku ära põletati. Ometi on meie eesõues praegu suured rohkem kui neljakümneaastased tammed, mis mõnusasti varju annavad. Rühmad kannavad erinevate puude viljade ja õite nimetusi: Tammetõruke, Vahtraninake, Kuusekäbike, Männikäbike, Pajutibuke, Kaseurvake, Pähklike, Kastanimunake, Pärnaõieke, Pihlamarjake. Need on puud lapse lähiümbrusest. Nimede lõpus olev liide –KE tähistab ühtekuuluvust ja sõbraliku perena koos elamist. Kõik puud, nagu ka inimesed, kannavad õige kasvatusviisi korral vilja. Selleks vajavad nad tarka aednikku – lasteaiaõpetajat –, kelle oskusliku juhendamise järgi kasvada. Aednik toob puudel välja nende parimad omadused, kujundab võra pikkusesse ja laiusesse. Nii arvestab ka lasteaia õpetaja lapse individuaalsete iseärasustega ja toob igaühes esile tema tugevaimad küljed, samal ajal vähendades võimalike negatiivsete joonte osakaalu. Laps on toodud loodusele lähemale, teda õpetatakse loodusega suhtlema ning talle antakse edasi vanavanemate kultuuripärandit. Kõikide meie rühma puude viljad või õied on inimesele kasulikud.

Kujundus rühmades algab trepikoja seinamaalingust, kus kajastub kahe rühma nimetus läbi vastava muinasjutu. Uksel on rühma nimi koos numbriga ja fragment vastava puu viljast. Rühmaruumides on kasutusel ja näha oma rühma nimega seonduvat (kirjandus, meisterdused, joonistused, rühma mapp). Rühmal on oma luuletus. Ühise perena kokku tulevad rühmad moodustavad metsa või pargi. Õuealal on igal rühmal oma nimepuu, mille juurde on hea koguneda ühistegevuste või kasvõi evakuatsiooniõppuse korral. Lasteaial on nii väikeste kui ka suurte tõrukeste tarvis kostüümid ja rühmapuid sümboliseerivad kübarad.

Lasteaia õppe- ja kasvatustöö aluseks on kodulooline üldõpetus, mis toimib läbi Hea Alguse metoodika. Meie asukoht väikelinna serval ümbritsetuna kolmest küljest korrastamata parkmetsaga, on andnud väga head võimalused tegutseda lastega meie enda õpetajate loodud metsa- ja õpperajal, jõe ääres, linna pargis. Kohe lasteaia kõrval on tiik, mille kaldaid kasutame talvel suusatamise õpetamiseks „mägistes” tingimustes ja jääpinda uisutamiseks. Suusa- ja matkarajad on nii ümber tiigi kui ka metsarajal. Suur ja korrastatud õueala annab suurepäraseid võimalusi lastega tegutsemiseks. Lisaks piisavatele mänguvahenditele ja spordiväljakule on meil palju puid ja põõsaid, suured suve- ja püsilillepeenrad, köögiviljamaa ja kompostihunnik, kus igal suvel kasvavad kõrvitsad.

Keskkonnainvesteeringute Keskusele kirjutatud loodusõpetuse ja loodust säästvate projektide abil oleme korraldanud õppe- ja kasvatustööd toetavaid tegevusi ligi 20 aastat. Projektide toel toimusid algkooli ajal õpilaste tervise- ja looduslaagrid telkimisega Võrtsjärve ääres. Viimastel aastatel oleme saanud toetust nädalastele suvelaagritele Pärnus ning kirjutanud projekte, mis hõlmavad tegevusi kogu õppeaasta vältel. Nii oleme saanud korraldada piima- ja leivanädalaid, käinud õppekäikudel lähiümbruse farmides ja põldudel ning ekskursioonidel piima- ja põllumajandusmuuseumis, Jääaja keskuses, Elistvere loomapargis, Tallinna loomaaias. Projektide kaudu oleme täiendanud ka õppetööks vajaminevat kirjandust, pildimaterjali ja mänge. Projekti kirjutamine ei ole raske, kui on olemas idee ja meeskond, kellega eelarve, eesmärgid ja tegevused läbi arutada ning ellu viia. Asutuse juhina olen uhke õpetajate ja nende abiliste üle, kes ikka ja jälle on valmis sõitma ekskursioonidele ning olema nädalases laagris tööl väikelastega, kus töö ja vastutuse koorem on mõõtmatu.

Lasteaias on sisse seatud teematoad. Need on ruumid, kus on vastava õppe- ja kasvatustegevuse valdkonna kogu vajaminev materjal ning kus saab teha lastega tegevusi väljaspool rühmaruumi. Muusikatoas töötavad muusikaõpetajad ning toimub ka osa rühmade muusikategevustest, samuti töö muusikaliselt andekate lastega. Kunstitoas, kus lisaks kujutavate tegevuste metoodilisele materjalile asuvad ka vahendid, mida igasse rühma ei ole otstarbekas hankida, toimuvad kunstiringi tegevused käeliselt tugevamatele ja andekatele lastele. Loodustoas on vahendid loodusrajale minekuks ning katsete tegemiseks, pildimaterjal ja kirjandus, toalilled ja akvaariumid, viirpapagoid ja deegud. See on ruum, mille heaks haldjaks on majahoidja, kes hoolitseb lisaks loodustoa asukatele ka maja teistes üldruumides olevate lillede eest. Ka suvelillede ettekasvatamine käib loodustoas. Tervisetoas on metoodiline materjal terviseedenduslikuks tööks, liikluskasvatuseks, tuleohutuse ja turvalisuse tutvustamiseks. Samas töötab ka tervishoiutöötaja ning asuvad esmaabivahendid ja on loodud võimalus haige lapse hoidmiseks. Tervisetoas toimuvad ka individuaalsed ravivõimlemised rühihäiretega lastele ning vajadusel massaaž. Personali tarvis paikneb tervisetoas trenažöör. Tervisetoas toimub palju tegevusi lastele, mida viib läbi tervishoiutöötaja koos rühmaõpetajatega, samuti õppepäevi personalile. Lisaks teematubadele on meil kaks logopeedi kabinetti, sest majas töötab ka tasandusrühm. Tasandusrühma logopeedi tarvis on kabinet sisse seatud kohe rühma kõrvale, et oleks mugavam nii logopeedile kui ka lastele. Kuna meil on praegu kümme rühma, on meil vaba üks rühmaruum, mille oleme sisse seadnud lastekeskusena. Seda ruumi kasutavad kodused beebid ja väikelapsed, kes meie majas beebikoolis käivad. Rühmade tegevus toimub üks kord nädalas muusikaõpetaja juhendamisel ning pärast muusikategevust on võimalus vanematel koos lastega lastekeskusesse mängima jääda. Lastekeskuse ruumid on kasutusel ka õhtuse valverühmana ning lisaruumina mitmesuguste tegevuste korraldamiseks.

Meie lasteaia õppekavas on ujumisõpetus, mida teeb meie liikumisõpetaja täismõõtmetega ja sügavas basseinis enda väljatöötatud metoodika alusel. Teatavasti õpetatakse lapsi ujuma lastebasseinides, mida meil kahjuks pole. Käime ujumas lähedalasuvas ujulas. Ujumisõpetus algab ettevalmistavate tegevustega rühmaruumis nn „kuiva trennina”. Sellele järgneva kaheksa tunni jooksul suures basseinis saavad reeglina ujumise algtõed ja oskused kätte peaaegu kõik lapsed. Ja eks meil ole Pärnu suvelaagris neid oskusi ka vaja. Suusatamise õpet alustame juba 4-aastaste lastega ning koolieelikud on võimelised võtma ette päris pikki sõite. Lisaks oma loodusrajal sisse sõidetud rajale saame kasutada ka lähedalasuvat Sõpruse parki ning kooli suusaradasid. Võimaluse kõik rühma lapsed suuskadele panna annab meile oma nn suusabaas, mis koosneb valdavalt puusuuskadest ja korralikest saabastest. On hea, et me hankisime suusavarustuse juba paarkümmend aastat tagasi, sest praegu on saada ainult plastiksuuski, millega last suusatama õpetada on tunduvalt raskem. Koolieelikutel on lisaks kahele muusikategevusele nädalas ka rahvatants. Selles eas lapsed armastavad liikuda ning tantsivad rõõmuga. Toredate tantsudega esinetakse oma maja ühistegevustel, linna üritustel ning ära on käidud ka üleriigilisel lasteaedade tantsupeol. Käesolevast aastast alates tegutseb majas robootikaring. Tänu meie õpetaja osalemisele robootika kursustel ning tema huvist lastega robootika saladustesse süüvida, kandideerisime lego WeDo projekti kaudu selle ala pilootlasteaiaks. Meie taotlus rahuldati ning nüüd on olemas arvutid vastavate programmidega ning samuti lego-komplektid. Robootikaringides käivad 5–7-aastased lapsed ning osaliselt ka meilt juba kooli läinud 1. klassi õpilased.

Igal lasteaial kujunevad välja omad traditsioonid. Valdavalt on need seotud rahvakalendri tähtpäevadega nagu mihkli- ja jüripäev, mardi- ja kadripäev, jõulud, vastlad ja kevadpühad. Oma suhteliselt pika tegutsemise jooksul on need ka muutunud. Seda enam, et vahepeal töötasime tosin aastat lasteaed-algkoolina. Alati oleme teinud mihklilaata, kust ei puudu täiskasvanute loodud etendused, elav muusika, kauplemine ja ka õnneloos. Viimasel ajal täituvad rühmade kaubaletid lastevanemate küpsetiste, hoidiste, puu- ja juurviljadega, samuti teisele ringile minevate mänguasjadega. Laadalt saadav tulu läheb rühma kassasse ning selle kulutamise üle otsustavad õpetajad koos vanemate ja ka lastega. Sügisel käib meie õuel ja ümbruskonnas vilgas tammetõrude korjamine ning talvel viime need ise ka metsloomade söödaplatsile. Kindlasti on sügise üheks peateemaks leiva- ja piimanädal, mille sisuks on nii õppekäigud, vaatlused, vestlused, näitused ja tegutsemine kokanduskeskustes. Mitme nädala jooksul on maja täis värsket leiva- ja saialõhna ning saab maitsta piimakokteile.

Jõulud algavad jõuluootuse tähistamisega ning pikka aega külastas sellel päeval saali kogunenud lapsi juba jõuluvana, kes kuuldes laste laulu, tuli vaatama, et kunas siis õige pidu peale hakkab ja kuidas ettevalmistused lähevad. Vahel on jõuluvana mõnel ilusal, veel hämaral hommikul jalutanud rühma akendest mööda ja lastele lehvitanud. Uue traditsioonina ootavad aga peale esimest adventi esmaspäeva hommikul lapsi ja nende vanemaid lasteaia jõulukaunistustega väravas ja õuealal päkapikud, kes kõikidega vestlevad, head ja ilusat soovivad ja igale lapsele ka punapõskse õuna pihku pistavad. Mängib päevale vastav muusika. Detsembrikuu esimene nädal on piparkooginädal. Sel nädalal küpsetavad lapsed mitmel päeval piparkooke, kaunistavad neid, söövad ja ülejäägi ka pakivad. Laupäeval lähevad koolieelikud oma õpetajatega piparkooke linna jõululaadale müüma. Ja mitte ainult müüma. Kaasa võetakse väikesed pliidid ning kohapeal algab hommikust peale kiire taina rullimine ja küpsetamine. On nii vahva, et kogu suur kultuurimaja on täis piparkoogilõhna ja ükski ostja ei lähe meie letist ükskõikselt mööda. Lapsed on leti taga toimetamas kordamööda ja saavad seal hakkama nii piparkookide tegemise kui ka raha vastuvõtmisega. Kunagi ei puudu meil ka ühine vastlapäeva tähistamine, mis küll vastavalt võimalustele on erinev. Kõik oleneb sellest, milline on ilm ja kuhu me parajasti oma lapsi sõidutada saame. Viimasel ajal oleme leidnud heaks koostööpartneriks Pajusi külaseltsi, kes võtab meie lapsi hobustega vastu ning lisaks hobusõidule saame teha ka reesõitu. Pika traditsioonina oleme tähistanud emakeelepäeva. Oleme teinud sel päeval etendusi, ettelugemistunde, luuletuste lugemisi, laste näitemängupäevi. Näitemängu teeb iga rühm vastavalt oma oskustele ning õnnestunuim läheb esinema ka tavaliselt piirkonna näitemängupäevale. Vanavanemate päeva oleme aastakümneid pidanud kevadpühade ajal, kus kõik rühmad nädala jooksul oma vanaemad-vanaisad külla kutsuvad. Nii isade-, vanavanemate– kui ka emadepäeva tegevused on sisult perepäevad, et tagada see, et igal lapsel oleks üritusel oma isiklik külaline. Maikuu on üks kõige sisutihedam kuu, kuhu mahuvad spordi- ja matkapäev, emadepäeva kontserdid, loodushoiunädal, sõidud loomaparki ja Tallinna loomaaeda, koolieelikute pidžaamapidu, toredad lõpupeod (tavaliselt puhkepäevadel) ja maikuu viimase päeva perepiknik kogu maja lastele ja lastevanematele. Suve juurde on kuulunud juba kolmteist aastat koolieelikute nädalane suvelaager Pärnus.

Hetkel on haridusasutustes väga aktuaalseks teemaks töökorraldus. Meil on välja töötatud oma personalipoliitika. Konkreetne töökorraldus on aga paika pandud nii töökorraldusreeglite, ametijuhendite kui ka töölepingutega. Õpetajad, sealhulgas ka liikumis- ja muusikaõpetajad ning logopeedid töötavad 35-tunnise töönädalaga, kus tööaja arvestuses on paigas nii töö lastega kui ka üldtööaeg st, et kogu tööaeg on lasteaias kohapeal. Nii töötavad õpetajad neljal päeval nädalas kattuva tööajaga kella 9–12.45. Kolme töötajaga (sh õpetaja abi) hommikusel ajal rühmas toimub kogu tegevus lastele rahulikus ja töises õhkkonnas. Organiseeritud tegevused toimuvad väikeste gruppidega. Õues ja jalutuskäikudel on tagatud piisav järelevalve. Töö planeerimiseks, arenguvestluste läbiviimiseks, nõupidamisteks ja aruandlusteks on piisav aeg tagatud ühel päeval nädalas (kolmapäev), kus laste uinaku ajal on tööl kaks õpetajat. Iga päev on lõuna ajal laste juures õpetaja abi, et anda õpetajale võimalus organiseeritud tegevuste ettevalmistamiseks. Samuti on võimalik ühel õpetajal täita üldtööaja hulka kuuluvaid ülesandeid ajal, mil lapsed on teise õpetajaga oma mänguväljakul. Jalutuskäigu korral läheb kaasa kaks töötajat, ka õpetaja abi. Sellise tööaja jaotuse korral on reedel tööl üks õpetaja. Sellel päeval on tavaliselt vähem lapsi ning päev kulub enamasti mängudele.

Õpetajate tööaja arvestus on summeeritud kahele nädalale. Normtundide aluseks on päevade arv korrutatud seitsme tunniga, mis aga kuude lõikes tegelike tundide osas on erinev. Selles osas peetakse täpset arvestust. Nii on võimalik vahetustega tööl käivatele inimestele arvestada ka riiklike pühade eelsed lühendatud tööpäevad. Kokkuleppel õppealajuhatajaga kantakse tööaja tabelisse ületunnid, mis paratamatult tekivad asenduste, laste ja vanematega korraldatavatest õhtustest tegevustest, valverühma tundidest ning lisatöödest. Ületundide arvelt saab töötaja võtta vaba päeva vastavalt võimalusele. Paljud õpetajad kasutavad vaba aega puhkuse pikendamiseks ning jõuluvaheajaks.

Me oleme omanäoline lasteaed nagu kõik teisedki. Tegelikult teevad ühe lasteaia omanäoliseks inimesed, kes seal töötavad. See, kui pühendunud on nad lastele, kui uuendusmeelsed, kui ühtsete pedagoogiliste tõekspidamiste ja kokkulepitud mängureeglitega, kui lojaalsed oma majale ja töökollektiivile ning tahtmist täis ikka ja jälle hommikul rõõmuga tööle tulla.

Lähemal ajal on võimalik meie lasteaia tegemistest lugeda meie pedagoogide kirjutatud ja Atlexi kirjastuse väljaantud kogumikku „Tahan tõruna veereda. Lood Tõrukese lasteaiast Põltsamaal.”

„Tõrust mullas tõuseb tamm –

puu, mis kõigist tugevam.

Nii väeti on ta alguses

kui pajuvits või habras haab,

kuid soojuses ja valguses

tast võimas vägilane saab.

See elus tõru, mis sul peos,

on looduses ju imeteos…

/ Viktor Masing/