Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo kinnitas uue riikliku koolitustellimuse, mille kohasel saab 2014. aastal kutseõppeasutustes ja rakenduskõrgkoolides tasuta õppida 23 200 õppekohal – õppurite arvu üldise languse olukorras kutseõppe maht säilib, teatas haridus- ja teadusministeeriumi pressiesindaja.

Haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) teatel loob koolitustellimus õppimisvõimalused noortele ja arvestab varasemast enam täiskasvanutega, kes järjest rohkem soovivad ennast täiendada või omandada uusi ametioskusi. Üldtrendiks on, et huvi kutse- ja ametihariduse vastu kasvab.

„Elukogenud täiskasvanud usaldavad järjest rohkem kutseharidust – see näitab kutsehariduse head taset ja tõstab loodetavasti põhikoolilõpetajate huvi kutsekoolides õpingute jätkamise ning kutse omandamise vastu,” ütles HTM-i asekantsler Mart Laidmets. „Ka fakt, et kaheksandik kutseõppeasutuste lõpetajatest suudab jätkata haridusteed kõrgkoolis, näitab kutseharidust mitte ainult võimalusena omandada konkreetne amet, vaid võimalusena jätkata soovi korral õpinguid ka järgmisel tasemel.”

Sügisel rakendub kutseharidusreform, mille kohaselt lüheneb keskmine õppeaeg viiendiku võrra ning õpe keskendub praktilistele oskustele. Õppekavasüsteemi nüüdisajastamine jõuab lõpule 2017. aastaks.

Riikliku koolitustellimuse õppekohad peavad arvestama regionaalseid vajadusi ja vältima asjatut dubleerimist. Näiteks turismi ja ehitusega seotud erialasid õpetatakse üle Eesti. Metallitööd õpetatakse rohkem Põhja-Eestis ja kohalike ettevõtete soovil ka Võrus, Viljandis ja Pärnus. Samas on Jõhvi ja Narva kutsekoolid jaganud omavahel ära puutöö ja autoerialade õpetamise. Sellist poliitikat jätkab ministeerium enda sõnul ka tulevikus.