Kolmapäeval allkirjastasid Eesti haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo ning tema Soome kolleeg Krista Kiuru koostöömemorandumi, mille alusel arendatakse välja kahe maa ühine hariduspilv.

Minister Aaviksoo toonitas, et hariduspilv tähendab uut keskkonda, kuhu koondatakse digitaalsed õppematerjalid, andmebaasid ja kõik muu, mida on tänapäevaseks õppimiseks vaja. Kuid hariduspilv ei ole midagi sellist, mille Eesti ja Soome valitsus ostaksid oma rahvale – tegemist on Vikipeedia-taolise keskkonnaga, mida õpetajad, õpilased, lapsevanemad jt koos loovad.

„Hariduspilv on natuke rohkem kui Vikipeedia ja veidi vähem kui Briti entsüklopeedia,” ütles Aaviksoo, lisades, et kindlasti ei ole utoopiline mõelda, et aastal 2020 kasutavad Eesti-Soome hariduspilve juba ka inglise, vene, prantsuse, läti ja teisi keeli rääkivad inimesed, sest keeletehnoloogiad arenevad väga kiiresti ning paljud portaalid vastavad juba praegu inimestel nende emakeeles.

Soome haridusminister Krista Kiuru lisas, et Eesti ja Soome on PISA testides mõlemad kõrgel kohal, kuid kvaliteetsetki haridust tuleb edasi arendada. „Me peame mõtlema, kuidas õpilasi motiveerida, rakendada uusi õpetamismeetodeid, luua uue põlvkonna õppetarkvara. Tänapäeval on eriti tähtis kasutada digitaalseid õppematerjale, sest noor põlvkond on elanud sünnist saadik digimaailmas,” ütles Kiuru. Ta täpsustas, et hariduspilv ei tähenda siiski ainult infotehnoloogilisi õppevahendeid, vaid on koht, kus saavad kokku Eesti ja Soome koolid, õpetajad, õpilased, lapsevanemad, eksperdid. See on ühine ökosüsteem, mis aitab koolitööd paremaks muuta. 2016. aasta gümnaasiumi lõpueksamid tehakse Soomes esmakordselt digitaalselt ja hariduspilv on selleks hea eeltöö.

Jaak Aaviksoo lisas ajakirjanike küsimustele vastates, et hariduspilv peab olema kõigile kergesti ligipääsetav. Päris kõik ei saa seal olla tasuta, kindlasti tuleb sisse ka kommertslikku komponenti, kuid oma loomult võiks ta olla demokraatlik ja ligipääsetav 24/7, kusjuures mitte ainult kooliõpilastele, vaid kõigile, kes õppida tahavad, ja seda üle maailma. Aaviksoo märkis, et hariduspilv muutub õppijale ka toetavaks partneriks ja nõuandjaks, sest hakkab mäletama – nagu Google ja Facebook – õppija huvisid, eelistusi, otsib talle kõige sobivamaid materjale ja programme, esitab täiendavaid küsimusi. Pilve arenedes on mõeldav jõuda ka seal eksamite tegemiseni, võib-olla isegi ülikooli lõpudiplomi saamiseni. Asjad arenevad kiiresti. Näiteks PISA 2015. aasta test tuleb teha juba arvutis. Samas märkis Aaviksoo, et hariduspilves ei tahaks ta näha pdf-faile õpikutest ega ülesfilmitud loenguid, vaid see olgu uue põlvkonna keskkond, kus on suur osakaal näiteks õpetavatel mängudel ja muul uut moodi õppevaral.

Minister Aaviksoo avaldas lootust, et juba eeloleval sügisel saame uuest hariduspilvest esimesi kosutavaid vihmasagaraid tunda – selleks ajaks peaksid valmima esimesed kursused, mille saab läbida täielikult elektrooniliste materjalide põhjal, nagu juba praegu saab Eestis läbida statistikakursuse „Computer based math” algusest lõpuni elektroonilistelt.

Jaak Aaviksoo nimetas Eesti-Soome hariduspilve uueks Tiigrihüppeks. Krista Kiuru ütles, et see on Eesti ja Soome ühine Nokia, mida tullakse kindlasti kogu maailmast vaatama ja uurima.