Lugupeetud Mihhail Kõlvart! Tallinna linn peab tagama võrdsetel alustel oma kõigile lastele riiklikult ettenähtud tasuta põhihariduse. Kui linna juhtivad ametnikud tunnistavad, et meie linnas on koole, mis on riiklikult kehtestatud nõuetest „tugevamad”, ja on koole, mis on „nõrgemad”, siis tuleb selline olukord viivitamatult lõpetada.

Kui sisseastumiskatsete sooritamise põhjuseks on kooli „populaarsus”, mis omakorda on tingitud kooli asumisest populaarses piirkonnas, kus puudub püsielanikkond ja pole vajadust tagada õppekohti lähedal elavatele õpilastele, siis ei ole linnavõimul eetilist alust anda hinnangut koolis toimuva õppetegevuse kvaliteedi kohta, nimetades südalinnas asuvaid koole tugevateks ja ülejäänud koole nõrkadeks, sest südalinna koolid saavad kulutada ühe õpilase koolitamiseks rohkem raha kui enamik teisi Tallinna koole. Seega on rikutud võrdse kohtlemise printsiipi.

Siit johtuvalt:

Kui suur on südalinna koolides nende juurde moodustatud MTÜ-de illegaalne kohustuslik lastevanematepoolne õppemaks − lisaks riigi õppetoetusele ja KOV-i kompensatsioonidele? Kui kool on kehtestanud MTÜ-de kaudu kohustusliku illegaalse õppemaksu ehk „vabatahtliku” annetuse, siis käsitada seda fakti kui erakooli tunnust (õppemaks) ning nende koolide KOV-i haridustoetus suunata võrdse kohtlemise printsiipi järgides teistesse Tallinna linna munitsipaalüldhariduskoolidesse (kus täidetakse Eesti Vabariigis kehtestatud haridusseadust tasuta õppe osas) tugiteenuste tasustamiseks.

Kui suur oli iga Tallinna südalinna kooli munitsipaalruumide renditulu möödunud kalendriaastal? Kui suureks osutub see järgnevatel aastatel? Milline osa sellest „omatulust”, mis kuulub kõigile Tallinna munitsipaalkoolidele, kulutatakse konkreetsete südalinna koolides töötavate õpetajate töö lisatasustamiseks ning eelarveväliste tehniliste vahendite soetamiseks? Võrdse kohtlemise printsiibi alusel tuleb südalinna koolide renditulu kanda linnakassasse proportsionaalselt kõikide Tallinna munitsipaalkoolide tugiteenuste rahastamiseks. Meeldetuletuseks, koolide põhitegevus ei ole majandustegevus.

Vastasel juhul käsitada neid koole kui erakoole, mis rendivad oma tegevuseks ruume Tallinna linnalt.

Millise Tallinna linna õigusaktiga on lubatud südalinna koolidel ja mõnelgi koolil veel võtta vastu rohkem õpilasi, kui ruumiprogramm PGS-i täitmiseks võimaldab? Selline õpilaste arulage „hulgi” tsentraliseerimine (õpe 2−3 vahetuses) toob ja on juba toonudki nendes koolides kaasa õppe­kvaliteedi järsu halvenemise, riikliku õppekava mittetäitmise ning võrdse kohtlemise printsiibi rämeda rikkumise. Kui sellist õigusakti ei ole, siis miks kohalik ja riiklik järelevalve ei ole teinud oma tööd ja kõrvaldanud antud rikkumisi ning karistanud rikkujaid? Kui selline õigusakt on olemas, siis miks ei ole seda libaakti kuulutatud põhiseadusega vastuolus olevaks ning vastavaid tegevusi õigustühisteks?