Zsófia Eszter Baglyas on tüdruk musta koeraga. Ta on 26-aastane vabatahtlik Ungarist, kes töötab 2013. aasta septembrist kuni 2014. aasta juulini MTÜ Maria ja lapsed turvakodus Tudulinnas. Tal on pedagoogika ja sotsiaaltöötaja kõrgharidus ning ta on ka ametlik koerte treener. Eestisse tuli ta koos oma koera Robiniga, ja et töö Eestis väga ühekülgseks ei jääks, otsis Sofia võimalusi olla koos koeraga kasulik ka teistes lasteasutustes.

Avinurme lasteaias hakkas Sofia käima juba sügisel, et tutvuda laste ja personaliga. Teraapiatreeningut koos koeraga alustas ta tänavu märtsist ning nüüd kui õppeaasta hakkab juba lõppema, on Avinurme lasteaia lastel lisaks muule aktiivõppele läbitud ka raviprogrammi treening koeraga.

Avinurme lasteaias käivad Sofia ja Robin igal kolmapäeval. Treeningus osalevad kõik lapsed gruppide kaupa ning treening kestab kuni 20 minutit. Tore on jälgida, kuidas need lapsed, kes esimestel kordadel treeningust eemale hoidsid, teisel-kolmandal korral julgelt koerale käsklusi annavad ja julgevad koera ka pihu pealt sööta. Sofia sõnul ei ole lapse jaoks niivõrd oluline treeningu etapp, vaid lapse eneseareng, ehk siis, et laps hakkab ennast järjest rohkem usaldama. Kogu protsess toetab lapse empaatia arengut, distsipliini ja enesehinnangu kasvu. Selline treening on suurepärane vaheldus õppeprotsessi rikastama, eriti nüüdisaegse alushariduse kontekstis nagu ettevõtlik, tervistedendav, väärtusi õpetav või ka kiusamisest vaba haridustee. Robini teraapiast Avinurme lasteaias saavad osa ka puuetega inimeste päevakeskuse kasvandikud.

Alates 1990. aastatest hakkasid koeraarmastajad tundma huvi koerte abiosutamise võimete vastu. 2000. aastate alguses hakkasid nad töötama vabatahtlikena ja lõid organisatsioone. Praegu on Ungaris ligi 30 sellist organisatsiooni ja umbes 200 sertifitseeritud ravikoera. Põhiliselt töötavad ravikoerte organisatsioonid ainult suurtes linnades, seega saavad Ungaris abi ainult suurlinna lapsed. Ravikoerte abil ravitakse ainult kõige enam ravi vajavaid ehk mentaalse või füüsilise puudega lapsi. Kahjuks ei jätku koeraomanikel tavalastega aja veetmiseks piisavalt palju vahendeid.

Ravikoerte organisatsioonidel on väga lai tegevusala. Näiteks viiakse haiglates läbi teraapiaid vähihaigetega või külastatakse vanu inimesi, kes enam kodunt väljas käia ei suuda. Samuti käib töö lasteaedades, tavakoolides ja erivajadustega laste koolides. Ravikoerte organisatsioonid teevad omavahel tihedat koostööd koerte ja nende omanike treenimises ja eksamineerimises. Leidub ka organisatsioone, mis on spetsialiseerunud ainult juhtkoerte treenimisele.

Kui võimalik, soovime Sofia ja Robiniga koostööd jätkata ka järgmisel õppeaastal. Sofia õpib hoolega eesti keelt, sest tema soov on koos Robiniga Eestis pikemalt peatuma jääda.

Sofia: „Pärast ülikooli asusin tööle sotsiaaltöötajana aga tahtsin elult midagi enamat, nii ma hakkasingi uurima vabatahtliku tööd. Ma leidsin, et Eesti on väga huvitav riik ja ma tean sellest väga vähe. Ma valisin lastekodu, sest olen ennegi töötanud lastega ja mulle see meeldib. Tahaksin rohkem teda, kuidas inimesed töötavad sotsiaalses sektoris. Ma elasin suures ja lärmakas linnas, sellepärast otsisin väikest rahuliku kohta, kus oleks palju loodust. Minu koera nimi on Robin. Ta on borderkolli tõugu. Robin armastab väga lapsi ja ta on ametlik teraapiakoer. Ta oskab teha palju trikke ja tema peamine eesmärk on rahustada lapsi ja õpetada empaatiat. Ma loodan, et saan Eestis tutvustada ka ungari kultuuri ja näidata, kuidas ma töötan loomade ja lastega. Ma loodan, et räägin varsti väga hästi eesti keelt ja tunnen rohkem eesti kultuuri.”