Eelmisel nädalal tähistas Tartu Meelespea lasteaed 50. sünnipäeva. Kogu nädala jooksul toimusid majas üritused lastele ja lasteaia vilistlastele, endistele töötajatele ja lapsevanematele, kolleegidele ja linnajuhtidele. Sünnipäevanädala moto oli „Tagasi lasteaeda” ning külalistel oli võimalus käia rühmades, osaleda tegevustes ja näha lasteaiaõpetajate igapäevatööd.

Tartu Meelespea lasteaia direktor Heda Kala, kes on ühtlasi Eesti alushariduse juhtide ühenduse esimees, kinnitab, et iga lasteaia suurim rikkus ongi seal töötavad inimesed. „Lasteaia ajalugu on eri põlvkondade inimeste lugu ja meie maja õnn on olnud, et siin on läbi aegade olnud tugev ja ühtehoidev pedagoogiline kollektiiv. Praegu on põhjust järjepidevuse pärast mures olla, sest lasteaedadesse õpetajate leidmine on tõsine probleem.”

Pöördumine kõrgkoolide ja riigikogu poole

Just seetõttu viib alushariduse juhtide ühendus novembri alguses lasteaiajuhtide seas läbi küsitluse. Küsimustik saadetakse kõikidele lasteaiadirektoritele, et teada saada, milline on nende paari viimase aasta kogemus erialase haridusega õpetajate, samuti muusikaõpetajate, logopeedide ja eripedagoogide leidmisel, selgitab Heda Kala. „Saadud tulemuste põhjal teeme pöördumise Tallinna ülikooli ja Tartu ülikooli rektoritele ning riigikogu kultuurikomisjonile, et juhtida tähelepanu olukorra tõsidusele ja teha ettepanek kaaluda võimalust õppekohtade juurdeloomiseks ning lisa- ja kõrvalerialade avamiseks. Ühtlasi peaks see andma ülikoolidele tagasisidet tööturu tegelikust vajadusest. Kuigi meilt ei ole seda küsitud, oleme meelsasti nõus teavet jagama.”

Heda Kala sõnul on kõigi maakondade esindajad väitnud, et erialase haridusega lasteaiaõpetajaid on üha keerulisem leida. Nende aastakäikude õpetajad, kus selle eriala lõpetanuid oli kõige rohkem, hakkavad pensionile jääma, noori õpetajaid aga lasteaeda juurde ei tule.

„Üks oluline põhjus on, et lasteaiaõpetajaid ei koolitata piisavalt, vajadus on tunduvalt suurem,” räägib Heda Kala. Mitte ainult Tallinnas ja Harjumaal, vaid ka mujal Eestis ehitatakse juurde uusi lasteaedu ja avatakse uusi rühmi, kuhu on õpetajaid vaja. Samas on kõrgkoolid alushariduse pedagoogide vastuvõttu hoopis vähendanud. Tartu ülikool lõpetas ära kaugõppe, mis on väga populaarne õppevorm, kuna võimaldab õppida töö kõrvalt.

Kui sel õppeaastal koolitavad alushariduse pedagooge veel nii Tallinna ülikool kui ka pedagoogiline seminar, siis järgmisest aastast koondub õpe ainult Tallinna ülikooli kasvatusteaduste instituudi alla. Rakenduskõrghariduse tasemel lasteaiaõpetajate ettevalmistamine lõpeb üldse, neid hakatakse ette valmistama ainult bakalaureuseõppes. Alushariduse pedagoogi erialale on läbi aegade olnud pürgijaid palju ja konkurents on tihe, ometi on oht, et õppekavade muutmise käigus vähendatakse vastuvõttu veelgi, mis teeb lasteaiajuhtidele muret.

Üks koolitus ei asenda erialast haridust

„Juba praegu on lasteaiad sunnitud tööle võtma mis tahes eriala lõpetanud kõrgharidusega inimesi, kes on läbinud 160- või 240-tunnise eelkoolipedagoogika kursuse,” räägib Heda Kala. „See tähendab, et lasteaed peab hakkama praktikut ise välja koolitama. Töö lasteaias nõuab aga õpetajalt lisaks pedagoogikale ka didaktika tundmist. Ühe kursusega on seda võimatu omandada. Lasteaialastel ei ole veel kollektiivse töö oskusi, õpetaja töötab sisuliselt iga lapsega individuaalselt. Pealegi arenevad lapsed erinevalt – meil on sõimerühmas laps, kes hakkab varsti lugema, ja teine, kes veel sõnagi ei räägi. Eritähelepanu vajavaid lapsi on juba igas rühmas, mistõttu peavad õpetajal olema ka eripedagoogika teadmised.”

Suur töölõik lasteaias on direktori sõnul töö vanematega. „Paljud noored lapsevanemad vajavad lapse kasvatamisel nõu ja abi. See on arusaadav, sest põlvkonnad ei ela enam koos, vanaemad ei saa pühenduda lapselastele, vaid käivad tööl ning kogu teave hangitakse eakaaslastelt suhtlusvõrgustikest. Koolieelse lasteasutuse seaduse järgi ongi lasteaed praegu ainus institutsioon Eestis, kellel on kohustus koolieelses eas laste vanemaid nõustada.”

Lasteaiad konkureerivad personali pärast

Üsna tihti juhtub, et lasteaed määrab uutele töötajatele juhendajad ja mentorid, koolitab nad aasta jooksul välja, kuid siiski selgub, et see töö (töötasu) neile ei sobi. „Ka meil oli hiljuti selline kogemus,” meenutab Heda Kala. „Võtsime eelmisel aastal tööle kolm noort bakalaureusekraadiga õpetajat, kes tegid väga head tööd, kuid aasta pärast lahkusid. Üks neiu kolis tagasi kodukohta, sest polnud oma palgast võimeline Tartus elamispinna eest üüri maksma. Teine otsustas minna tööle välismaale. Kolmas valis eralasteaia, mille metoodika talle hästi sobis ja kus palk oli kõrgem. Kindlasti on ka palk põhjus, miks lasteaiaõpetajaid pole lihtne leida. Kätte on jõudnud aeg, kui lasteaiad hakkavad omavahel personali pärast konkureerima. Tartu lähivallad pakuvad võrreldes Tartuga sada eurot suuremat palka, mis on suur raha. Tartus on kõrgharidusega lasteaiaõpetaja brutopalk 700 eurot, kätte saab ta 560, mis ei ole elu alustava noore inimese jaoks ilmselgelt piisav. Sügisest tõusis Tartus lasteaia kohatasu ja selle arvelt on lubatud jaanuarist kogu personalile 10% palgatõusu. Sellest hoolimata jääb lasteaiaõpetaja töötasu kooliõpetaja omale alla. Mõnes omavalitsuses on aga lasteaiaõpetaja palk veelgi väiksem.”

Muusikaõpetajaid ei valmista ette ükski kool

Eriti kahetsusväärne on Heda Kala arvates see, et ükski kool ei valmista enam ette lasteaia muusikaõpetajaid. Varasematel aastatel on põhikooli ja lasteaia muusikaõpetajaid koolitanud nii Tallinna pedagoogiline seminar kui ka Tartu õpetajate seminar. Praegu on ainus õppeasutus, kes muusikapedagooge ette valmistab, Eesti muusikaakadeemia, mille lõpetanud ilmselt lasteaeda tööle ei lähe, sest neil pole ka lasteaias töötamise oskust. „Lasteaednikena oleme veendunud, et Eesti tugev laulukultuur põhineb suuresti sellel, et meie lapsed hakkavad juba kaheaastaselt saama süsteemset muusikaõpet,” rõhutab Heda Kala. „Teiste riikide pedagoogid ja kasvatusteadlased on imetlenud, et meil algab muusikaõpe juba sõimerühmas, ja soovitanud seda hoida. Kuid paratamatult see kaob, kui sellesse ametisse ei tule enam inimesi. Muusikaõpetajad jooksevad mitme lasteaia vahet, me lepime sellega, et nad töötavad väiksema koormusega, peaasi, et nad on olemas. Endiselt on lasteaedades vajadus logopeedide ja eripedagoogide järele, kuna erihoolt ja tuge vajavaid lapsi on juba igas rühmas. Koosseisus on need ametikohad ette nähtud, kuid spetsialiste ei jätku ning lasteaedades töötamiseks neid vajalikul hulgal ei koolitata. On kiiduväärt, et Tartus on tugiteenuste keskus ja Rajaleidja keskus, mis teenindab nii maakonna kui ka Tartu linna lapsi, ometi oleks vaja, et need spetsialistid oleksid olemas eelkõige lasteaias tegelemas põhjustega, mitte tagajärgedega koolis.”

Ei ole vaja muutusi, mida me põhjendada ei suuda

Viimasel ajal on mitu lasteaeda läinud üle sellisele töökorraldusele, et lastega töötavad rühmas üks õpetaja ja kaks assistenti. Nii mõneski lasteaias ongi otsus tehtud seetõttu, et erialase haridusega õpetajaid on raske leida. „Oleme lasteaiajuhtidega sellise töökorralduse üle – mis praegu veel ametlikult ei kehtigi – arutanud ja leidnud, et iga muudatuse puhul tuleb kõigepealt küsida, mis sellest paremaks muutub. Kui me ei suuda seda põhjendada, ei ole seda muutust vaja. Kui eesmärk on, et lastega tegeleks päeva kõige aktiivsemal ajal rohkem inimesi, ei pea need tingimata olema õpetaja ja kaks assistenti. Sama hästi võivad kattuva ajaga töötada kaks erialase haridusega õpetajat ja õpetaja abi. Tartu lasteaedades on omavalitsus sellist töökorraldust õnneks võimaldanud. Mul on raske mõista, miks ühe õpetaja süsteemi propageeritakse. Palgaraha kokkuhoidu see omavalitsusele ei anna, kuna assistendi palk peaks olema siiski kõrgem kui õpetaja abil. Selline süsteem ei too kasu ka lastele, kuna suur osa õpetaja ajast läheb lastega tegelemise asemel assistentide juhendamisele. Ka õpetajad ise ei ole valmis selle süsteemi järgi töötama, kuna ei ole saanud meeskonnatööks vajalikku juhikoolitust ega soovi võtta ainuvastutust. Kuna assistentidel pedagoogiline haridus puudub, oleks sellise töökorralduse rakendamine ka kvaliteedis pigem tagasiminek.”

Meie alushariduse head taset tasub hoida

„Mina väärtustan lasteaiajuhina kõige rohkem seda, et inimesed saaksid rahulikul ja rõõmsal meelel oma tööd teha, sellel põhineb iga töötaja ametialane ja isiksuse areng,” tunnistab Heda Kala. „Meie lasteaedades on praegu veel valdavalt tööl kvalifitseeritud õpetajad ja Eesti alushariduse tase on hea, seda tasub hoida.”

Tartu Meelespea lasteaia sünnipäeval meenutas direktor ka lasteaia algust. „Lasteaed asutati 1964. aastal ja kandis sel ajal Tartu 19. lastepäevakodu nime. 1960. aastatel sündis Eestis 24 000 – 26 000 last aastas, poole rohkem kui praegu, kuid lasteaias käis neist ainult kolmandik. Ühtlasi oli see aeg, mil hakati avama ametkondlikke lasteaedu. Meie lasteaed kuulus raudteevalitsusele, oli vene õppekeelega ja siin käisid raudteelaste perede lapsed. Kasvatajad olid saanud hariduse Leningradi ja Kiievi ülikoolis, siin oli äärmiselt huvitav õpikeskkond ja õppemetoodika. 1992. aastal võttis Tartu linn üle kümmekond ametkondlikku lasteaeda, teiste seas meie oma. Lasteaia õppekeeleks sai eesti keel. Praeguseks töötab lasteaias kaheksa rühma ning detsembris lisandub veel kolm munitsipaalhoiurühma. Lasteaed kasvab ja areneb kogu aeg. Sellesse on andnud oma panuse kõik siin töötanud inimesed.”