Balti filmi- ja meediakoolil on Ida-Virumaaga suured plaanid.

Tänapäeva tehnoloogia võib igaühest teha filmirežissööri, olgu tegu põlvepikkuse põngerja või kulupäise ätiga. Aga tehnikast üksi ei piisa, on vaja ka lugu ja oskust seda jutustada. Kuidas lugu jutustada, rääkisid Balti filmi- ja meediakooli (BFM) inimesed Kohtla-Järve Järve vene gümnaasiumi ja Sillamäe gümnaasiumi õpilastele. Kohtla-Järve Järve vene gümnaasiumi direktor Svetlana Vladimirova ütles, et koolis on meedia- ja sotsiaalvaldkonna õppesuund ja koostöö BFM-iga annab võimaluse pakkuda õpilastele meediaalast praktilist tegevust.

Kohtla-Järve linna on vallutanud üks hitt. Õpilastel tuleb teha sellest laulust uudislugu. Kuidas seda teha, näitab Katrin Kuusik Balti filmi- ja meediakoolist. Kuidas mobiiltelefoniga filmida sama hästi kui professionaalse videokaameraga, kuidas panoraamide, eri rakursside, üld-, keskmiste ja suurte plaanidega ning detailidega põnev lugu kokku panna. Õpilased kuulavad ja mõtlevad kaasa. Esimene tutvus filmimaailmaga on tehtud. Või polegi see enam esimene? „Vaatan palju filme ja seriaale ning mind huvitab, kuidas neid tehakse,” sõnas 9. klassi õpilane Daniil Vorošnin. Ise ta veel filme teinud pole, aga mõtleb, et põnev oleks proovida.

Töötoad õpilastele

Balti filmi- ja meediakooli huvi Ida-Virumaa vastu sai alguse BFM-i direktori Katrin Saksa ja Jõhvi kontserdimaja direktori Piia Tamme kohtumisest. Praegu on BFM korraldanud kaks tutvustavat töötuba kahes gümnaasiumis, peale Kohtla-Järve Järve vene gümnaasiumi ka Sillamäe gümnaasiumis.

Õpilased suhtusid BFM-i pakutavasse erinevalt. Kohtla-Järvel räägiti 9. klassi õpilastega, kes oskasid kaamera ees käituda. Sillamäe koolis läks elevus nii suureks, et räägitu sisu alati õpilasteni ei jõudnudki, võrdles Kuusik kahe kooli õpilasi. Kõrvaltvaatajale näis, et õpilastele tutvustatakse võrdlemisi karme ja radikaalseid võtteid, kuidas pilt huvitavaks teha. Katrin Kuusiku sõnul oligi töötoa mõte näidata, kuidas käepäraseid vahendeid põnevalt kasutada. „Meie eesmärk oli parandada digitaalset kultuuri, et õpilased oskaksid oma „vidinaid” paremini kasutada. Muidugi on mõned näited äärmuslikud. Huvitav, et noored tahavad esimese asjana teha õudusfilmi. Äärmuslikud rakursid kuluvad selle juures ära,” lisas ta.

Tänapäeva laste mõttemaailm on selline, et neile võib filmitegemist õpetada juba üsna varakult. BFM-i laste filmikooli võetakse alates kuuendast eluaastast. „Uus põlvkond on väga süsteemne, nad näevad maailma teisiti kui meie, nende maailm on pildilisem kui meie oma ja juba pärast ühekuulist koolitust suudavad nad pooleteise tunniga loo valmis monteerida,” rääkis Kuusik.

BFM-il on Ida-Virumaal suured plaanid – korraldada täiskasvanutele koolitusi lühifilmi intensiivkursuste näol, pakkuda lastele filmi töötube, teha selles maakonnas esmakursuslaste tutvumislaager ning tutvustada piirkonda võimaliku filmivõttepaigana.

Koostööst eriti huvitatud koolides tahab BFM pakkuda ristmeedia koolitust. Ristmeedia on loo jutustamine kõigi olemasolevate platvormide abil. Sama lugu jutustatakse raadio, filmi, teledokumentalistika, ajalehe ja raamatu ning inerneti kaudu. Jutustamine on koondunud küll näiteks internetilehele, kuid sellega on seotud blogid, filmid, arvutimängud. Katrin Kuusik toob näiteks „Nullpunkti”, mis on just sellisel põhimõttel arendatud lookäsitlus. Samalaadse terviku, kus on ühendatud raamat, film ja ajalookäsitlus, saab peatselt ka apteeker Melchiori lugudest, lisas Kuusik.

Filmipisik east ei küsi

Balti filmi- ja meediakooli direktor Katrin Saks on seisukohal, et Ida-Virumaa noorte huvi filmitööstuse vastu tuleb arendada. „Tänapäeval on lihtne alustada, sest tehnika on kõigil käepärast kas või nutitelefoni näol. Veidi juhendamist ja oledki liikuvate piltide võlumaailmas. Meie omakorda tahame selle kaudu üles leida need, kellel erilist annet ja kes võiksid seda arendada professionaalsele tasemele. Samas kuluvad audiovisuaalsed käsitööoskused baastasemel kõigile marjaks ära nii Ida-Virumaal kui ka Võrumaal. Olen kindel, et meie ühiskonnas on väga põnevaid lugusid peidus ning natuke inspiratsiooni ja nippe jagades saame rohkem autoreid jutustama julgustada. Seda enam, et väike filmipisik hobina ei küsi east. Seepärast korraldame tavainimestele 3.–6. augustini Ida-Virumaal lühifilmi kursuse. BFM-i laste filmikooliga plaanime lastele suvel töötubasid teha,” kõneles Saks.

Jõhvi kontserdimaja ja Ida-Viru maavalitsus korraldasid aprilli keskel filmipäevad, et tutvustada Ida-Virumaad kui võimalikku võttepaika. Filmipäevade käigus tekkis idee hakata korraldama ulmefilmide festivali, mis meelitaks sellesse piirkonda maailma filmitööstust.