Tartus lõõmas kolmel päeval olümpiatuli – Mart Reiniku kool korraldas teist korda oma olümpiamängud, millest sai osa enam kui 800 õpilast, õpetajad ja vanemadki. Mängud olid pühendatud rahvaste sõprusele, sallivusele ja hoolivusele.

18. mai õhtul tulesüütamisega Kassitoomel ja suure rongkäiguga läbi linna alanud olümpial võistlesid eri riikideks kehastunud võistkonnad kümnel alal, muuhulgas jenka tantsimises, odaviskes, puššpallis, M&M’si kommide tõstmises pulkadega, huultelt lugemises.

Tihe võistlusprogramm oli aga vaid suure jäämäe – pika ettevalmistusperioodi – veepealne osa. Töö algas juba jaanuaris, mil õpilased ja õpetajad jagati loosiga eri riikide delegatsioonideks. Riigipeadeks said üheksanda klassi õpilased, kes pidid oma meeskonna tööd korraldama ja eri vanuses seltskonda ohjama. Tutvuti olümpial esindatava riigi ja selle spordieluga ning valmistati plakatid, kujundati oma võistkonna T-särgid, mõeldi välja hüüdlauseid. Oli ka olümpiamaskoti ja logo konkurss, kõnevõistlus. Valmisid lipud, kadakased medalid, rinnamärgid, aukirjad – kõik õpilaste poolt professionaalsel tasemel kujundatud. Käidi ka spordimuuseumis, kinos, võisteldi mälumängus, kus kulusid marjaks ära üksteise plakatitelt saadud teadmised.

„Olen uhke, et üheksandikud said oma grupi juhtimisega hakkama ja tugiõpetajaid oli vähe appi vaja,” lausus mängude peakorraldaja, loodusainete õpetaja Sirle Morozova. „Ja lapsevanemad on meil fantastilised! Vanematekogu pakkus kohe välja, kuidas saab aidata.” Üks vanem andis auhindadeks 50 purki mett ja valmistas mängude logoga sildid (mesinik oli kooli esimene direktor Mart Reinik ja ka praegune direktor Enn Ööpik). Teine organiseeris igale õpilasele Saku veepudeli, kolmas pakkus kinkekaarte, neljas raamatuid. Kool ei pidanud ühtegi auhinda ostma. Vanemad pakkusid end ka kohtunikeks õpetajaile appi. Ja kui Morozova ütles, et kooliorkestri vedamiseks on vaja veoautot, oli auto õhtuks olemas!

Morozova sõnul oli üks ägedamaid ideid sallivuse sall, millesse igaüks kudus oma rea. 860 õpilasega kool asub kahes majas ja kummaski valmis oma sall.

„Kuuba riigipea” Karoliina ütles, et nelja aasta eest eelmisel kooliolümpial oli ta nii väike, et ei mäleta eriti midagi. Seekordsed mängud jäävad meelde aga kogu eluks.

„Kindlasti saab sellest kooli traditsioon!” kinnitas „Araabia Ühendemiraatide pea” Oliver. „Senegali riigipea” Oskar rääkis, et tiimi juhtida oli päris raske. Plakateid tehti hoolega, aga võistlustel osalemiseks oleks võinud rohkem julgust olla.

„Saime teada huvitavat ajaloost, genotsiidist, suhetest naabritega,” lausus „Armeenia riigipea” Martin. „Pärast mõningast sobitamist saime ka meeskonna tööle.”

Morozova sõnul aitas ettevõtmine kasvatada koolipere ühtsustunnet. Mängudel osales ka Kusa sõpruskool Lätist. Toetust saadi Eesti olümpiaakadeemialt.