Kuna uurimistööd tehes alles õpitakse uurima, siis peaks teema olema väga selgepiiriline.

Õhinapõhiselt asutatud ja vabatahtliku toimetuse toel tegutsev õpilaste teadusajakiri Akadeemiake (juriidiliselt sihtasutus) alustas oma tegevust ligi kümne aasta eest. Kui ajakirja algusaegadel oli uurimistööde koostamine põhiliselt õpilaste ja õpetajate enda initsiatiiv ja pigem nii-öelda nišitoode, siis kümne aasta jooksul on hariduses palju muutunud ning gümnaasiumiastmes kohustuslikuks muutunud uurimistöö on toonud kaasa ka Akadeemiakese artiklite tunduvalt parema kvaliteedi: aina enam jõuab meieni sellise tasemega uurimistöid, millega sobiks lõpetada ka praegust kolmeaastast bakalaureuseõpet. Akadeemiakese vabatahtlikule toimetusele on see ainult rõõmuks ja innustuseks.

Mida on Akadeemiakeses ilmunud?

Uurimistöö juhendajat huvitab kindlasti, millistel teemadel on Akadeemiakesele uurimistöid koostatud. Toome välja mõned enda lemmikud.

• Selle aasta novembris ilmus uurimus mahajäetud hoonetest Tartu linnas. Töö koostaja, Hugo Treffneri gümnaasiumi õpilane Helen Tera harrastab öist seiklusmängu nimega Encounter. Kuna see mäng toimub valdavalt mahajäetud hoonetes, võttis Helen asja ette ja kaardistas 2015. aastal kõik Tartu mahajäetud majad. Sisuliselt sõitis ta jalgrattal läbi kõik Tartu linna tänavad. Tehnilisi vahendeid polnud palju vaja – nutiseadmes asuvad Endomondo ja Regio interaktiivne kaardirakendus, lisaks Tartu linna kodulehel olev info. Tulemuseks ühe ajahetke jäädvustus Tartu linnast, mille käigus on noor uurija viinud end kurssi Tartu linnaosade ajalooga ja tunneb end tänu jalgrattaretkedele kodulinnas ilmselt kui kala vees.

• Värskes talvenumbris ilmub töö, mille autor on Maarja Evert Tarvastu gümnaasiumist. See on uurimus emaka­kaelavähist, mille raames on õpilane küsinud oma kodukohas ligi 450 inimese arvamust emakakaelavähivastase vaktsineerimise kohta. Esiteks on ligi 450 inimese arvamus päris esinduslik valim, ning teiseks, kuna pahaloomuliste kasvajate teemalise teavitustöö vallas on meil jätkuvalt väga palju arenguruumi, on see uurimus suurepärane infomaterjal Akadeemiakese ühele sihtgrupile – põhikooli- ja gümnaasiumiealistele neidudele. Miks ka mitte ka nende vanematele ja poiss-sõpradele. Uurimistööst saab rohkelt infot viiruse leviku ja emakakaelavähi eri arenguetappide ning ravivõimaluste kohta. Lisaks on noor uurija küsinud teema kohta kommentaare mitmelt selle ala eksperdilt (arstid, sotsiaalministeeriumi ametnikud), et millistel tingimustel võiks riik Eestis emakakaelavähivastast vaktsineerimist kompenseerida.

• Laura Ruusmann Kohila gümnaasiumist on uurinud radooni sisaldust Kohila valla majade õhus – eramajades ja lasteasutustes. Ka see on oluline terviseteemaline probleemipüstitus, kuna normist kõrgemat radooni­taset seostatakse kopsuvähiga. Uurimistöös kasutati radoonimõõtedetektoreid ja paigaldati need paariks kuuks huvialustesse majadesse. Andmeanalüüs tehti keskkonnameti spetsialisti abiga ning saadi huvitavaid tulemusi, mida saab kasutada ka laiemalt elukeskkonna ohutuse hindamiseks.

• Johannes Hepner Kohila gümnaasiumist tegi uurimuse: „Loomade hukkumise dünaamikast Tallinna-Rapla-Türi maantee esimesel 27. kilomeetril”. Töö ilmus Akadeemiakeses 2013. aastal. Tooksime selle välja kui hea näite uurimisteemast, mis tehtud sellest, mida tihti tähele ei pane – autoaknast mööda libisevast maailmast. Infot sellel maanteelõigul hukkunud loomade kohta koguti kolme aasta vältel. See illustreerib hästi seda, et millegi uurimine võib olla ajaliselt väga pikk protsess. Lisaks on selle uurimuse puhul meie meelest väga oluline ka see, et koostajal oli sisuliselt kaasautor – isa, kes Kohila ja Tallinna vahet sõitis ja hukkunud loomade kohta infot aitas koguda. Teaduse tegemine on teatavasti meeskonnatöö.

• 2012. aastal avaldasime uurimistöö kardi- ja automootori forsseerimisest, mille autor on Janar Tänak. Väga põnev ja mürisev teema, kõik autodest huvitatud poisid ja tüdrukud võiksid seda lugeda ja teada saada, mida võib korda saata lihtsa liivapaberiga.

• Midagi ka humanitaaria vallast: Mariette Vassus luges Olavi Ruitlase romaani „Naine” ja Charles Bukowski romaani „Naised” – mõlemad bestselleri renomeega teosed, üks küll vaid siin soode vahel – ning võrdles, kuidas autorid neis kahes autobiograafilise maiguga teoses naisi on kujutanud. Maailm rajaneb suhetel ning reaalsusele peegelduse ja vastukajade otsimine kirjandusteosest teeb kahtlemata noore inimese maailma kirjumaks ja tundlikumaks, teda ennast empaatilisemaks. Seega tasub noort ilukirjandusel põhinevat uurimistööd koostama innustada.

Need on vaid mõned näited Akadeemiakeses avaldatud uurimistöödest. Lisa saate lugeda meie uuenduse läbinud kodulehelt www.akadeemiake.ee. Uusi töid avaldamiseks võib meile saata igal ajal.

Kas võileib kukub alati võiga allapoole?

Samas pole mitte kõik kaastööd avaldamist leidnud ja seal on päris mitu tüüpilist põhjust.

Suhteliselt tihti saame retsenseerimiseks töid, mille kaasjuhendaja on mõnest ülikoolist või teadusasutusest. Enamasti on need uurimused väga hästi üles ehitatud ja kenasti koostatud, kuid siis on püütud olemuselt erinevate andmestike vahel sõltuvusseoseid leida. Meile kui kõrvaltvaatajatele tundub, et koolipoolne juhendaja on usaldanud kõrgkoolipoolse juhendaja kompetentsust, kuid viimane on õpilase mingil hetkel omapäi jätnud. Tulemuseks on laialivalguv uurimus, mille jaoks on kogutud tihti palju andmeid, kuid nendega pole justkui osatud midagi peale hakata ega piisavalt adekvaatseid järeldusi teha. Näitlikult: tulemuste peatüki kaheteistkümne joonise asemel piisaks tihti kolmest-neljast, mis olulisima välja toovad. Õpilas­uurimus on eeskätt õppimisprotsess ning meie meelest on peamine, et õpilane oskaks eristada, mida saadud andmed tal kindlalt järeldada võimaldavad ning mis jääb spekulatsiooni tasemele.

Tooksime siinkohal eeskujuks Akadeemiakese sel sügisel ilmunud noorema kooliastme uurimistööde teise erinumbri töid. Ühes neist vaadeldi lõikelillede säilimist vedelikes – vesi, pesuvalgendiga vesi, iga päev vahetatud vesi, lillepoest soetatud säilitusaine, Sprite. Selge uurimisküsimus, lihtne teostus ja hästi jälgitav tulemuste salvestus ning analüüs. Teises selle numbri töös kukutati võileiba põrandale, et näha, kas tõesti jääb võiga pool allapoole või vastupidi. Võib-olla pole probleemipüstitus kõige originaalsem, kuid õppimise eesmärgil on kasulik just kindlapiiriline ning olulisi tendentse välja toov katse.

Andke tagasisidet!

Saabunud uurimistööde lugemise ja neile tagasiside andmisega tegeleb ülikoolide tudengitest ja töötajatest koosnev vabatahtlik toimetuskolleegium. Iga toimetuskolleegiumi liige saab valida endale sobiva(d) uurimistöö(d), mille ta siis põhjalikult läbi loeb ning autorile/juhendajale tagasisidet annab. Vajadusel loeb tööd ka teine sama valdkonnaga kursis olev toimetaja. Loomulikult peab ajakirja juhatus mõnikord ka toimetajaid tagant utsitama, sest toimetajad on valdavalt oma võimeid testivad noored, seda ka endale võetud kohustuste hulga osas. See võib olla ka põhjus, miks mõnikord meile saadetud tööle tagasiside andmine viibib. Püüame selles osas paremaks saada!

Meil on lisaks kodulehele ka Facebooki leht (facebook.com/akadeemiake). Oleme tänulikud, kui te seal Akadeemiakese tööde või ajakirja kohta konstruktiivselt arvamust avaldate. Keskenduda võiks sarnastele küsimustele.

• Kas mingi valdkonna töid võiks rohkem olla?
• Kas tagasiside õpilase uurimistööle oli kasulik või hoopiski arusaamatu? On mitmeid töid, mis on olnud huvitavad ja millele on meie toimetajad andnud avaldamiseks jah-sõna, kuid millel oleks vaja teha siiski mõned kohendused, kuid mis kaovad seejärel mutiauku … Kas see on paratamatus, mis tingitud õpetajate-õpilaste suurest koormusest või saaksime omalt poolt midagi paremini teha?
• Kas õpetajale sünnib mingit tulu, kui me tema juhendatud töö avaldame?

Jääme teie tagasisidet ja mõtteid ­ootama!