„Energiavahetus õpilastega annab jõudu,” ütleb aasta ettevõtlusõpetajaks valitud Kaia Tamm, kelle juhendamisel tegutses Põlva gümnaasiumis tänavu 12 õpilasfirmat.
Enam kui 20 aastat Põlva gümnaasiumis ja Põlva koolis lastele majandus- ja ettevõtlustarkusi jaganud Kaia Tammele on tänavune aasta olnud tõeline tähetund. Esmalt pälvis ta Põlvamaa ettevõtluse edendaja tiitli ja hiljuti valis Junior Achievement Eesti Tamme aasta ettevõtlusõpetajaks.
„Soe tunne on südames ja meel rõõmus, kui tähele pannakse ja tehtu eest tänatakse,” ütleb Kaia Tamm. Õpetajaid ei tunnustata väga palju. Ja mis eriti tore – teiste ainete puhul ei antagi ju selliseid aunimetusi.
Tamme on õnnitlenud ka endised õpilased. Üks neist meenutas, kuidas ta 20 aastat tagasi majandustunnis roosikasvatusfirma näitel raamatupidamist õppis. Ju siis on õpetus läinud asja ette!
Kaia Tamm, kuidas sai geograafiaõpetajast veel ka majandus- ja ettevõtlusõpetaja?
Töötasin Põlva põhikoolis ja kui kool muutus keskkooliks, ütles toonane direktor Aleksander Kisand, et mul tuleb sügisest hakata majandust õpetama. Ehmusin ja küsisin: mil viisil? Direktor vaid naeris ja ütles: küll sa suve jooksul välja mõtled.
Leidsin Tartu ülikooli õppejõudude firma, mis pakkus nädalast koolitust. Sealt sain esimesed majandusõpikud, mille iga õpilane pidi endale ostma. Sain ka lüümikud, mida enamikus ainetes veel polnud. Grafoprojektor oli tähtis tööriist. Olin ikka väga uhke – mul olid õpikute tabelid, skeemid ja diagrammid kõik lüümikute peal. Aasta oli siis 1995. Õppisin ise, õpetasin lapsi, koostasin ülesandeid, otsisin töövahendeid.
Põlva keskkoolis oli toona majandusõpetus kohustuslik, mul oli läbi kolme õppeaasta kõigis klassides üks tund nädalas.
Kui palju on õppematerjalid muutunud?
Nüüd on uued õpikud, aga mõned skeemid on teatud mõistete selgeks tegemiseks senini väga head.
Õpikuid igaühel pole, jagame need tunnis kasutamiseks välja. Ettevõtlusõpe on meie gümnaasiumis valikaine ja tunni pikkus 70 minutit, jõuame tõhusalt tööd teha. Juhtkonna toetus on väga suur. Olen valikaines välja pakkunud majandusõpetuse kaks kursust ning ettevõtlusõpetuse ja turunduse kursused, lisaks õpilasfirma tegemise. Grupid olid tänavu punnis täis: nii palju, kui klassiruumi mahtus! Mul on hea meel. Tundub, et on hakatud aru saama: peab natuke nuusutama ettevõtlust ja ettevõtlikkust. Teeme palju praktilist, õpilased saavad esineda, linna peal ülesandeid täita. Tagasisides kiidavadki noored praktilist poolt, rühmatöid, esitluste tegemisi ja seda, et saab üksteisele esineda.
Kuidas edeneb koostöö ettevõtetega?
Ettevõtjad käivad koolis ja käime ise palju ettevõtetes. Vahel on ekskursioonijuhiks mõni endine õpilane.
Aga aastaid tagasi, kui esmakordselt töövarjupäevaks valmistusime, kogesin, et telefoni teel on kerge „ei” öelda. Läksin siis ise asutustesse selgitama ning siis olid kõik nõus. Nüüd juba teatakse, mida see päev endast kujutab.
Mida teete põhikooli tundides?
Viiendas klassis on programm „Mina ja majandus”. Räägime pere eelarvest: mis see on, mille eest ema-isa peavad iga kuu maksma. Lapsed ei teagi, miks vahel raha ei ole. Räägime ka pankadest, hoiustest, pangakaardist.
Vahva on kauba pakendeid uurida. Tuleb välja, et lapsed ei tea, mis infot sealt leiab. Teeme ka oma pakendeid, üldse on palju praktilisi töid. Kui mõni laps sügisel ei julge rääkida, siis kevadeks on tal julgust juurde tulnud.
Kui viies klass tutvustas tänavu oma pakendeid, istusin tagapingis ja nautisin, kui vahvalt nad üksteise käest küsisid. Arendame esinemise ja küsimuste koostamise-esitamise ning ka viisaka vastamise oskust.
Kuuendas klassis on programm „Mina ja ettevõtlus”. Iga õpilane teeb mingi toote. See võib olla kas porgandimehike, järjehoidja või midagi muud taolist. Eesmärk on, et eelnevalt oleks täpselt kirja pandud, mida vaja läheb – niidi-nõela ja kustutuskummini välja. Et keegi ei hakkaks niisama tegutsema, arvates, et kõik on olemas, aga töö käigus selgub, mida kõike veel vaja läheb.
Lastele meeldib näidata oma toodet ja vaadata teiste omi. Arutame, milline võiks olla hind. Saame sellega valmis kooli jõululaadaks ja mõned lähevad sinna oma kaupa müüma. Pärast arutame, kuidas läks, kas kasum ikka tekkis. Kui midagi tehakse kodustest vahenditest, on muidugi keeruline kulusid kokku arvutada, aga osa lapsi saab sellegagi hakkama.
Viimati tegime raamatute tootmise mängu. Praktilised tegevused on pärit Junior Achievementi koolitustelt. Lapsed lähevad hasarti, see pole traditsiooniline tund, kus õpetaja räägib ja lapsed istuvad vaikselt.
Kuivõrd on lapsed aastatega muutunud?
Nad on kogu aeg huviga õppinud. Ei mäletagi, et kellelegi poleks üldse meeldinud. Kui teha asi huvitavaks, siis õpitakse. Ettevõtlus on teistmoodi tund. Kui tunni lõpus tulevad õpilased, soovivad head päeva ja kallistavad, on väga soe tunne.
Tänavu on teil Põlva gümnaasiumis kaksteist õpilasfirmat. Kas see on absoluutne rekord?
On küll. Ka varem on saanud uurimistöö asemel õpilasfirmat teha. Ei teagi, miks sel aastal nii palju huvilisi tuli. Minu sügisene mure hakkama saamise pärast kadus aga juba poole aasta pealt. Tunniplaanis on meil õpilasfirma tund, saime igal reedel kokku. Tekkis tore õhkkond, tooteid esitleti üksteisele. Pidevalt jälgiti üksteist, et mitte teistest maha jääda. Selline väike konkurents, aga samas üksteist innustav. Nii suure seltskonnaga on olnud tore ka laatadel käia.
See on energiavahetus: mina anna nõu, nemad on nõus seda vastu võtma ja ellu viima. Ma ei suudaks kedagi sundida. Vahel on asi tehtud enne, kui ma midagi öelda jõuan, sest õpilased on õpilasfirma töövihikut uurinud. Mul on hästi rõõmus meel nende üle.
Kuidas õpilasfirmadel äriliselt läinud on?
Kõik firmad on kasumis, rohkem või vähem. Novembris-detsembris oli igal nädalavahetusel laat. Praeguseks on õpilased natuke väsinud, eks nad suvel mõtlevad, kas jätkata.
Rõõm sellest, kui õnnestub toode maha müüa, on tohutu. Noored on uhked, et said hakkama ja inimesed olid nõus maksma. Arvutavad, kui suur tuli kasum. Mõni laat on olnud väiksema müügiga, kuid päris nulli pole jäädud.
Kellel on kõige paremini läinud?
Õpilasfirma Puidust Löödud oma põnevate lampidega (pleksiklaasile on graveeritud värviline kujund) jõudis üleriigilise võistluse finaali. Nad said ka meie kooli tellimuse suveniirideks, läheme maanteemuuseumi toodet tutvustama.
Heade mõtete tahvlid on hästi müünud. See firma oli väga hea turustaja, leidis internetist keskkonna, kus pakuti sarnaseid tooteid tunduvalt kallimalt. Nemad müüsid odavamalt ja tellimusi tuli palju.
Tähtis on, et pered toetavad lapsi. Ja muidugi on olulised mentorid. Osa firmasid sai Põlvamaa konkursil osaledes endale mentori.
Kui palju olete isiklikku raha õpilaste tooteid ostes kulutanud?
Juba viis aastat olen oma jõulukingitused ostnud õpilasfirmadelt. Mõnegi toote, mille olen endale ostnud, kingin ära, sest see hakkab teistelegi meeldima. Kingisaajad on olnud väga rahul, need on olnud teistmoodi asjad.
Kas mõni firma tuleb õpetajat appi ka paluma?
Vahel harva. Oleme siis arutanud ja mõtleme hobidele, sest tihtipeale on õpilasfirmad seotud kellegi oskuste ja huvialadega. Tegemata pole kellelgi jäänud. Mul on alati mõni idee varuks, aga ma ei paku välja, vaid ootan, et õpilased jõuaksid oma mõtteni.
Sel aastal oli mul ka elu esimene minifirma, 7. klass. Nad tegid puidust pastapliiatseid, millele panid nimeks tindijuurikas. Firma nimeks sai Puujuurikas, sest neil oli muid tooteid ka. Minifirma kasvas välja ühe poisi eelmise õppeaasta majandusõpetuse tunni kodutööst.
Selle firma tegijad on väga tublid, täpsed ja korrektsed, täiesti võrreldavad täiskasvanutega. Väga hästi võtsid soovitusi omaks. Vahel võib ju juhtuda, et aetakse kangekaelselt oma asja ega kuulata. Puujuurikas sai Eesti parima minifirma tiitli.
Kas mõne firmaga on juhtunud midagi hullu?
Ei ole. Meil on kokkulepped ja põhikirja läheb ka, et üle viiekümneeuroseid väljaminekuid teeme ainult juhendaja või mentori loal. Räägime, et kulutada tuleb võimalikult vähe, toode peab olema ilus ja kvaliteetne, et kasumit teenida.
Milline on kõige eredam kogemus?
Üks minu õpilasfirma valmistas elektripirnist lampe, nemad saavutasid üleriigilisel võistlusel kolmanda koha. Üks firma tegi väikseid kaasaskantavaid seebitablette. Nende töökus ja müügioskus avaldas muljet, jälgisin neid ja imetlesin. Kui oled midagi soovitanud ja näed, et seda võetakse kuulda, on väga hea tunne.
Kes on ettevõtlik inimene?
Ettevõtlikul peab olema julgust, loovust ja pealehakkamist. Ei tohi mõelda, et nagunii ei tule välja. Katseta, uuri, proovi! Loovus käivitub, kui hakkad tegutsema. Aga edu ei saavuta, kui üldse ei pinguta. Rahulolu pärast pingutamist on ju nii tore.
Hea on vaadata, kuidas õpitakse meeskonnatööd. Kui keegi ei tee õpilasfirmas tööd, siis ta puksitakse välja – noored saavad aru, et ei saa koos töötada sellega, kes on laisk, ei viitsi ega panusta.
Mul on hea meel, et ettevõtlusõpe on leidnud oma koha ja on üha aktuaalsem. Ei peagi saama ettevõtjaks, aga tuleb mõista, kuidas majandus toimib. Oma peres on nagunii vaja majandada. Kui suudan anda noortele teadmisi, mis muudavad nende elu kergemaks, on väga hea.
KOMMENTAARID
Alo Savi, Põlva gümnaasiumi direktor; Florika Kolbakova, õppejuht:
Kaia on kõike seda, mida õpilased ühelt õpetajalt ootavad: hea suhtleja, hooliv, toetav, rõõmsameelne, mõistab head nalja ning kõige selle juures on oma aine absoluutne professionaal ning selle fänn. Tema tunnid on alati huvitavad, valikkursused ületäitunud ja õpilased hindavad teda väga kõrgelt. Kaia on intelligentne, arendab ennast pidevalt ja käib ajaga kaasas. Kõige rohkem hindame Kaias aga tema inimlikkust ja soojust ning seda, et temas on see, mida soovitatakse firmadele: mõtle globaalselt, tegutse lokaalselt. Kaial on alati suur pilt silme ees, aga ta jõuab iga õpilaseni eraldi, ja seda õpilast toetavalt. Seda me igalt õpetajalt ju ootamegi.
Marge Käis, TÜ informaatikatudeng:
Kaia andis mulle eluks kaasa eelkõige arusaama, et ükskõik, mida sa teed – tee seda kirega. Kõige imetlusväärsem oli, kuidas ta suutis hoida kogu klassi tähelepanu vaevata iseendal, olemata sealjuures kunagi üleliia range või kuri. Seda õpetaja puhul väga olulist omadust suudabki seletada fakt, et inimene on hingega asja juures.
Väga inspireeriv on ka tema püsivalt positiivne ja särav hoiak – koolikoridoris naeratavat Kaiat kohates võis kindel olla, et päev muutub kohe hoobilt paremaks, tundi minna oli hea meel ka siis, kui selja taga oli juba pikk ja väsitav päev.
Olen talle kui minu silmis Õpetajale suure algustähega siiralt tänulik ning loodan, et suudan enda elus teha valikuid, mis juhatavad mind samavõrd õige ja sobiva elukutseni, nagu seda on tema jaoks õpetajaamet.
Raido Peedomaa, Arcwood AS-i juhiabi:
Kaia on alati hästi positiivne ja rõõmus. Tema tundi läksin rõõmuga. Sain talt palju positiivsust ja kindlasti ka geograafiateadmisi. Temaga sai suhelda ka väljaspool koolitundi, kuid tunnis oli ta ikkagi õpetaja ja autoriteet. Ta suutis hoida õpetaja rolli klassiruumis, aga väljaspool kooli kohtles sind nagu võrdset.
ÕF Puidust Löödud
Meie õpetaja Kaia on algusest peale lootusrikas, ükskõik, mis firmat sa teha ei taha. Ta aitab ja annab nõu, kuidas saab, kuulab alati meie mured ära. Ta on nii tore ja abivalmis, et kohe naudid tema tundi minemist. Alati ütleb, mida asjast arvab või kuidas mida tegema peab. Laatadel käies oli alati hästi rõõmus ja innustas meid takka. Oleme väga õnnelikud, et just Kaia on meie juhendaja ja õpetaja.
Loe ka:
Lisa kommentaar