Kuidas 3D-mudeldamise abil iidsesse minevikku tungida? Kuidas ürgmere elukate mudeleid liikuma panna? Mil viisil saab mudeldamise tulemusi praktikas rakendada?

27. jaanuaril uurisid just neid küsimusi Tallinnast ja kaugemaltki tulnud gümnaasiuminoored TTÜ geoloogia instituudi talvekursusel Mektorys. Kursust juhendas Jaagup Metsalu (BOP Animation), kes on animeerinud filmid „Leiutajateküla Lotte” ja „Vanamees”.

Noortele pakkus palju põnevust prantslaste animatsioon meriskorpionist, kes nägi välja nagu ehtne ja liikus ka ringi nagu päris. Selgituseks öeldi, et meriskorpionid elasid 460–248 miljonit aastat tagasi ja olid kuni kahe meetri pikkused hirmuäratavad veekiskjad. Animatsiooni õppijad jälgisid, kuidas Jaagup Metsalu eemaldas meriskorpioni mudelilt pealispinna ja tõi selle alt nähtavale sinistest ja roosadest kangikestest koosneva „skeleti”, mille abil mudelit liigutatakse.

Metsalu selgitas, kuidas ta iidse nautiloidi mudelit ehitas. Näiteks kombitsaid tegi ta ainult ühe ja seejärel valmistas sellest seitse koopiat, et kokku saaks kaheksa kombitsat, nagu peab. Ta ütles, et 3D-mudeli loomine sarnaneb savist kujude voolimisega. Alustatakse hästi lihtsast geomeetrilisest kujundist ja tehakse seda siis järjest detailsemaks, kuni mudel võtab päris looma kuju. Mudelit liikuma pannes võetakse eeskujuks tänapäeva loomi, kes on mudeliga sarnased. Näiteks nautiloidi mudel liigub nagu kalmaar. Seejärel läksid gümnasistid oma arvutite taha, et Metsalu juhendamisel omaenda animatsioone ehitada.

Jaagup Metsalu puutus geoloogiaga esimest korda kokku loodusloo muuseumis, kus aitas teha animatsioone näitusele „Müstiline ürgmeri”. Enamiku eelajalooliste loomade mudelitest ehitas ta 3D-tarkvara abil nullist valmis. Nüüd õpetab ta juba teisi.

TTÜ talvekursuste koordinaator Kairi Põldsaar lisas, et Eestist on kivistunud meriskorpione leitud nii palju, et teiste maade geoloogid on lausa kadedad. Üks prantsuse geoloog olevat öelnud, et Eesti on mereskorpionide paradiis ja eestlased seega õnnelik rahvas. Aga küsimus ka mälumänguritele: miks leitakse nautiloidide, trilobiitide, meriskorpionide ja muude sooja merevee elukate jäljendeid Eesti külma paekivi seest? Selgitus oli lihtne: varem ekvaatori lähedal asunud Eesti aluspind triivis sadade miljonite aastate jooksul siia jahedasse vööndisse. Geoloogid vaatavad, mitu sentimeetrit ja mis suunas mandrilaava ühe aasta jooksul praegu liigub, ning siis minnakse sellest viissada miljonit aastat vastassuunas ning jõutaksegi ekvaatori lähistele.

Kairi Põldsaar ütles, et järgmine geoloogia talvekursus tuleb gümnasistidele 3. veebruaril Harku paekarjääris ja sõjaaegsetes maa-alustes käikudes Astangul. Seal pildistatakse droonide abil paekalda kivimikihte ning vaadatakse pilve piirilt kogu maa-ala geoloogi pilguga üle. 10. veebruaril tehakse aga ise niisugune geograafiline kaart, millel on andmed maapõue kohta.

Edaspidi on analoogilised kursused kavas ka õpetajatele. Pedagoogidele tahetakse näiteks jõesängi ehitamist õpetada, sest selline mudel aitab mõista, kuidas jõed tekivad ja toimivad.

Jüri gümnaasiumi 10. klassi õpilane Ott Kattel meenutab, et talvekursuse esimesel õppusel 20. jaanuaril uuriti kivimeid ja õietolmu elektroonilise mikroskoobi all. Lisaks vaadati paekivi sisse. Selleks lõigati paekivitükk õhukesteks ketasteks, skaneeriti need kettad arvutisse ja sulatati nad 3D-programmiga terviklikuks 3D-mudeliks. Nii saigi vaadata kivi sisse. Ott Kattel märkis, et suudaks selliseid mudeleid nüüd endale kodus ise ka teha.