Nutipõlvkonnal on päris huvitav saada sõbraks ka mehaaniliste süsteemidega. Tartu Tamme gümnaasiumi mehaanikaseina ümber jagus kohe huvilisi. Foto: Sirje Pärismaa
Nutipõlvkonnal on päris huvitav saada sõbraks ka mehaaniliste süsteemidega. Tartu Tamme gümnaasiumi mehaanikaseina ümber jagus kohe huvilisi. Foto: Sirje Pärismaa

Nutivõõrutus mehaanikaseina abil

Nutipõlvkonnal on päris huvitav saada sõbraks ka mehaaniliste süsteemidega. Tartu Tamme gümnaasiumi mehaanikaseina ümber jagus kohe huvilisi. Foto: Sirje Pärismaa
Nutipõlvkonnal on päris huvitav saada sõbraks ka mehaaniliste süsteemidega. Tartu Tamme gümnaasiumi mehaanikaseina ümber jagus kohe huvilisi. Foto: Sirje Pärismaa
3 minutit
31 vaatamist
Nutipõlvkonnal on päris huvitav saada sõbraks ka mehaaniliste süsteemidega. Tartu Tamme gümnaasiumi mehaanikaseina ümber jagus kohe huvilisi. Foto: Sirje Pärismaa

 

Tartu Tamme gümnaasiumi koridoris füüsikaklassi juures on uudne inseneeria õppevahend, mida pole veel üheski teises koolis – mehaanikasein. Selle abil saavad noored tuttavaks füüsika, matemaatika, ajaloo ja kunsti tehnilisemate külgedega.

Õpilased saavad hammasrattaid, kange ja muid vidinaid mehaanikaseinal ümber sättida ja skeemide muutusi oma silmaga jälgida. Seinalt leiab Kreeka mütoloogiast tuttava labürindi, pendli, nukkvõlliga tiksuja, Archimedese spiraali, spirograafi, Genfi ajami, mis näitab, kuidas filmiprojektorid kunagi töötasid, aga siin võib harjutada ka seifi muukimist. Kokku 12 moodulit on valitud põhimõttel, et neid asju tavalises õppetunnis ei käsitleta.

Mehaanikaseina ehitas SPARK Makerlabi meeskond, kes pääses oma ideega ka „Ajujahil“ 30 parima sekka. Mehaanikaseina peamine arendaja oli mehhatroonik Silvar Muru.

Mehaanikaseina abil on võimalik näidata praktilisel moel, kuidas mehaanilised süsteemid töötavad,“ tutvustas SPARK Makerlabi juhataja Tarvo Metspalu. „Noored ei puutu mehaanikaga kokku. Ei tea, kuidas tänapäevased seadmed töötavad. Õpilased ei julge katsetada, kardavad, et asjad lähevad katki. Tahame edendada inseneri mõtteviisi – et julgetaks katsetada ja kui katki läheb, siis ka parandada.“

Mehaanikasein paigaldati füüsika­klassi ukse juurde, et õpilased saaks enne tundi uurida, näppida ja inspiratsiooni ammutada. Ja kes tunnist välja saadetakse, saab hammasratast kerida ja elu üle järele mõelda.

Mehaanikasein on tehtud vineerist, detailid on laserlõikuriga välja lõigatud.

Jõu asemel nõuga

Puit on esteetiline ja looduslik. Tamme gümnaasium on esimene koht, kus katsetame, et saada teada, mis kulub kõige kiiremini ja millele peab järgmist õppevahendit ehitades tähelepanu pöörama,“ rääkis Metspalu. „Põhikoolide õpetajad on muretsenud, et lapsed võivad sellise õppevahendi ära lõhkuda. Aga gümnaasiumis ei minda kallale enam jõuga, vaid nõuga. Oleme testinud seina neljanda klassi peal. Teatud moodulitega saavad hakkama algklassilapsedki.“

Mehaanikaseina arendustöö on olnud keerukas, praegu ei kiirusta Makerlab veel tellimusi vastu võtma. Enne vaadatakse, kuidas Tamme gümnaasiumis läheb.

Nii nagu mehaanikasein koridoris paika sai, olid õpilased uudset õppevahendit uudistamas. Abituriendid avaldasid lootust, et enne lõpuaktust saab kõik proovitud ja selgeks. Noorte hinnangul saab seinal olevate moodulite abil näiteks füüsikatunnis mõnest teemast parema ettekujutuse kui ainult teooriat õppides. Ka vahetunnis on hea närvi puhata ja millelegi muule mõelda.

Meditsiinisuunal õppivad kümnendikud arvasid, et seinal on mitmeid kasulikke asju, näiteks saab spikreid teha: kirjutad suures kirjas, aga võimendi muudab šrifti väiksemaks. Noormeeste ainus kartus oli, et detailid on õrnad ja lähevad ruttu katki.

Direktor Ain Tõnissoni sõnul saab õpilane mehaanikaseina abil sellist haridust, mida tunnist ei saa. Need teemad pole õppekavas, lähenevad matemaatikale ja füüsikale teise külje pealt.

Tahame ju, et noore aju saaks „tuunitud“, pole oluline, kuidas seda teeme. Samamoodi aitavad kaasa Rubiku kuubik ja sudoku,“ lausus Tõnisson. Kool on alati tahtnud endale põnevaid vahendeid, mis oleksid avalikus ruumis. Esimene on nüüd olemas, neid võiks veelgi tulla. Peamine takistus on raha. Mehaanikasein maksis 1500 eurot, projekti toetas Tartu ülikooli haridusuuenduskeskus „Õpiveski“ programmi kaudu.

Avalikus ruumis olev vahend peab olema töökindel, kestma tükk aega ega tohi olla liiga keeruline. „Loodame, et õpilased võtavad aega, proovivad ja süvenevad ning hoiame pöialt, et hammasrattad kestavad,“ lausus Ain Tõnisson.

Makerlabiga on aga plaani peetud juba järgmise objekti ehitamiseks – see on jalgratas, millega saab telefoni akut laadida.

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Jalutuskäik pedagoogilises oaasis

Waldorfi kool on andnud ühiskonnale valikuvõimaluse. Eesti Waldorfi koolid on rohkem kui 30 aastaga tõestanud, et selle kooli lõpetanud noored…

8 minutit

Kolm uut nägu klassis: kuidas vahetusõpilased tõid kooli värskust ja elavdasid koostööd

Kui suve lõpus sai teatavaks, et Koeru Keskkooliga liitub korraga…

9 minutit

Õpetajad hakkavad oma loodud materjalide eest tasu saama

„Ministeerium on otsustanud koguda kokku ja rahastada olemasolevaid õpetajate loodud materjale,“ lausus haridus- ja teadusminister Kristina…

2 minutit
Õpetajate Leht