2017. aasta sügisel otsustas Eesti emakeeleõpetajate selts anda emakeeleõpetuse sõbra aunimetuse Ivo Linnale, kes oma loomuliku, mahlaka ja osava keelekasutusega ühendab põlvkondi nii laval kui ka meedias – laulab järjekindlalt kaunis eesti keeles, on Vikerraadio mälumängu „Miniturniir“ saatejuhina tuhandetele lastele eeskujuks, toetades mitmekülgselt emakeeleõpetuse väärtusi. Kuna Ivo Linnal ei olnud tiheda ajagraafiku tõttu võimalik sügisel emakeeleõpetajatega kohtuda, leppisime kokku teha seda kevadel. 20. aprillil, kui toimusid seltsi kevadpäevad, antigi Ivo Linnale aunimetus üle.

Ivo Linna tunnistas, et emakeeleõpetuse sõbraks valimine tähendab talle palju ja on suur au. Ta oli sügisel väga üllatunud, kui EES-i esimees Kaja Sarapuu talle helistas ja tunnustusest teada andis.

Eesti keel on Ivo Linnale alati südamelähedane olnud. Seda näitab kasvõi tõsiasi, et ta on kaks aastat eesti filoloogiat õppinud. Nimelt sai noormehele juba keskkoolis selgeks, et reaalainete inimest temast ei tule. Nii jäid sõelale keeled ja ajakirjandus. Eriala valikul oli abiks ka Linna onu Juhan Peegel. Lavaelu tõttu Linna õppe­edukus ülikoolis paraku langes ja ta eksmatrikuleeriti. Linna nendib, et tegelikult polnudki see nii halb, sest temast ei oleks ei head õpetajat ega ajakirjanikku tulnud. Samas on Ivo Linnal olemas igavene armastus eesti keele vastu.

Lauljana peab Ivo Linna oluliseks laulda eesti keeles. Põhjenduseks ütleb ta, et Eesti publik ootab eestikeelset laulu. Eesti keeles on hea laulda, sest eesti keel on väga ilus ning seda kaunidust on lihtne nootidesse vormida. Tõsi, Linna on laulnud inglise keeles, aga rock’n’roll’i, sest rock’n’roll’i keeleks on inglise keel. Kuigi noored muusikud eelistavad pigem inglise keelt, on Linna arvates tähtis, et muusik keskenduks eelkõige oma rahvale. Linna näol on tegu vankumatu eestikeelse laulu eest võitlejaga, kelle arvates võiks lauljad ka Eurovisionil laulda oma emakeeles.

Kuidas hindab Ivo Linna eesti keele hetkeolukorda? Tema meelest oleme aastasadu pääsenud üle noatera. Eesti keel on korduvalt olnud surmasuus. On siis meie rahvast laastanud katk või käinud meist üle venestamislaine. Ohumärke on ka praegu, sest inglise keele pealetungi võtame vastu vähimagi vastupanuta. Tihti eelistatakse kasutada ingliskeelseid sõnu, näiteks statement, level, attitude, kuigi eesti keeles on oma sõna olemas. Linna meelest on see märk allaandmisest. Ka teeb talle muret, et ülikoolide puhul on räägitud ingliskeelsele õppele üleminekust. Heaks näiteks on Linna sõnul „Miniturniir“, kus noored räägivad ilusas emakeeles. Oluliseks peab laulja tõsiasja, et laulva revolutsiooni aegsete laulude tekstid kõnetavad tänapäeva noori. Linna rõhutab, et on olnud periood, kus laul „Eestlane olen ja eestlaseks jään“ on jätnud inimesed külmaks. Praegu aga on laulva revolutsiooni aegsetel lauludel taas suur efekt. 17. juunil toimubki Tartu laululaval Ivo Linna eestvedamisel kontsert, tähistamaks 30 aasta möödumist Alo Mattiiseni, Jüri Leesmendi ja Henno Käo „Viie isamaalise laulu“ esmaesitusest.

Ivo Linna meelest on ilus eesti keel üks parameetritest, mis määrab rahvuse. Keel on identiteediküsimus.