Priit Põhjala.

Sõnal sabast: Münt

Priit Põhjala.

Tõepoolest, kes ei teaks sõna „münt“, mis osutab esiteks taimeperekonnale, kuhu kuuluvad näiteks vesimünt, põldmünt, rohemünt – too nätsupakkide spearmint – ja loomulikult piparmünt. Teiseks tähistab „münt“ muidugi metallraha, nagu näiteks sõnades „vaskmünt“, „juubelimünt“, „mündimeister“ ja „münditasku“.

Tegelikult, kui olla päris täpne, ei ole „münt“ mitte ükssama sõna, millel on kaks eri tähendust, vaid kaks eri tähendusega sõna, millele on eesti keelde laenudes sama hääldus- ja kirja­kuju sattunud. „Münt“ taime tähenduses tuleb meile alamsaksa minte’st, mille juured on ladina mentha’s ja kreeka minthe’s (kreeka mütoloogias oli Minthe kaunis najaad, kes muudeti lõhnavaks taimeks). „Münt“ metallraha tähenduses tuleb aga alamsaksa munte’st või monte’st, mis omakorda pärineb ladina moneta’st.

Aga on ka kolmas, vähem teada münt, mis pole ei aromaatne taim ega metallitükk. Mis te arvate, mida võiks tähendada „münt“ väljendis „nukra mündiga laul“? Vaevalt on siin pistmist pipar- või vaskmündiga. Teist münti mees; inimesi on mitut münti; koor annab supile hea mündi; kena hallika mündiga hobune; isikupärast münti maja; „vats“ on rahvaliku mündiga sõna kõhu kohta – kõigis nendes näidetes tähendab „münt“ hoopis laadi, moodi, maitset või värvingut.

Õigekeelsussõnaraamatust leiame näitelause „Tema hääle eriline münt“ ning eesti keele seletavast sõnaraamatust lause „Tugev nasalisatsioon annab eesti keelele erilise mündi“ (Paul Ariste). Liitsõnanäiteks on mõlemas raamatus toodud „kõlamünt“ (kõlavärving, tämber).

Öeldagi teinekord, kus ümbrusse passib, „laadi“, „maitse“ või „värvingu“ asemel „münt“ – see lisab mõttele kohe isemoodi, mahlasema ja mõnusama mündi, kas pole?

Kommentaarid

  1. „Münt“ metallraha tähenduses tuleb aga alamsaksa munte’st või monte’st, …
    Miks munte’st ja monte’st, kui võib ka otse rootsi mynt’ist!
    Växelmyntsgatan, Göteborg Växel-mynt’s-gatan

    Valdar Parve

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Elevus ja pettumus. Suvine mõtisklus sisseastumisest

Hõisked gümnaasiumidesse ja kõrgkoolidesse sisseastumise rekordite pärast ja samal ajal korralduse kohta esitatud kriitika näitavad, et haridussüsteemi…

7 minutit

Lastega ei eksperimenteerita

Kriisis haridussüsteem ja erivajadustega laste saatus ei ole päästetavad üksikute pooliku ettevalmistusega, alles õppivate tugispetsialistide abiga, kirjutab hariduspsühholoog Tiia Lister ERRi…

5 minutit

Kas on aeg tuua leinaõpe koolidesse?

Alates 2026. aasta sügisest lisatakse Inglismaal koolide suhte-, seksuaal- ja terviseõppesse (RSHE) ka leina ja kaotuse käsitlemine. Muutus ei…

5 minutit
Õpetajate Leht