Klassis sagivad särasilmsed lapsed, kes kasutavad uusi materjale ja vastavad rõõmsalt küsimustele. Nad räägivad, kuidas neile meeldib õppida. Kõrvalruumis joonistavad paar kurvameelset last – nende vanemad on öelnud „ei“.

Mis toimub?

Ühel päeval jõudis lapsega koolist koju kiri, kus paluti lapsevanema nõusolekut korraldamaks koolitunnis uuring, mille käigus uurijad filmivad tundi. Uuringu eesmärk oli katsetada haridusuuendusi ja koguda lastelt tagasisidet.

Hariduse uuendamine peaks olema meie kõigi ühine huvi. Eetikakoodeksi kohaselt tuleb alaealise uuringus osalemise kohta võtta vanema nõusolek, ning just seda nooremteadurid koju saadetud kirjas palusidki.

Uurijad ei olnud valmis aga selleks, et teadmata põhjustel ei soovinud osa lapsevanemaid, et nende lapsed uuringus osaleksid – kas häiris neid filmimine, polnud nad veendunud uuringu tõhususes, ei rääkinud nad lapsega või … Tulemus oli igal juhul selline, et need lapsed, kelle vanem nõusolekut ei andnud, pidid veetma tunni teises klassis ja tundsid end üsna halvasti, kuna neile näis, et nemad ei saa huvitavas tegevuses osaleda. Kas vanem oli lapselt küsinud, kas viimane soovib osaleda?

Teaduseetika on aluseks

Teaduse alus on riigi seadused ja eetikakoodeksid, Eestis hea teadustava ja üleeuroopaline ALLEA koodeks. Teadlased peavad eetikakoodekseid hästi tundma ja end pidevalt koolitustel täiendama, et olla kursis kõikide nüanssidega, mis teaduses esile võivad kerkida. Informeeritud nõusoleku saamine on uurimistöö üks osa ja selleta ei saa uuringuid korraldada ega hiljem oma tulemusi avaldada.

Eelkõige tuleb saada osaleja, antud juhul siis lapse nõusolek. Vastavalt ÜRO lapse õiguste konventsiooni artiklile 12 (Riigi Teataja II, 1996, 16, 56) tuleb lapselt küsida tema arvamust, see ära kuulata ja võimalusel sellega arvestada.

Alaealiste puhul tuleb küsida ka vanema nõusolekut (kui ei ole sätestatud teisiti). Probleem tekib siis, kui vanema ja lapse arvamused lähevad lahku: keda peaksid uurijad siis kuulama? Siin otsest vastust pole. Ja nii juhtus ka meie loos – vanem ütles ei ja laps oli õnnetu.

Kuidas sellist olukorda vältida? Teaduses kaasalöömine on kodanikuks olemise oluline osa ja me soovime ju, et meie ühiskond muutuks aina paremaks. Enamik kooliuuendustest on kunagi olnud katsetused, näiteks kujundav hindamine, uued õppe- ja õppimismeetodid, digivahendite kasutamine, ainete lõimimine jne. Haridus­uuringute eesmärk on hariduse parandamine ja kohandamine muutuvate oludega – kooli, teadusasutuste ja kodu koostöö on sealjuures ülioluline.

Hea näide

Loomulikult on olemas ka positiivseid näiteid uurijate, kooli ja lapsevanemate koostööst. Ühe uuringu eel vajati samuti lapsevanemate nõusolekut. Kutsuti kokku vanemad koos lastega, uurijad tutvustasid, kuidas andmeid kogutakse. Kõigile olid välja prinditud infolehed ja küsimusi esitasid nii vanemad kui ka lapsed, tekkis väga huvitav vestlus ja kohtumise lõpus andis enamik vanemaid allkirja nõusoleku kohta.

Leidus paar last ja vanemat, kes kohe ei otsustanud, üks laps oli pisut häbelik ja kartis uusi asju, tema vanem ei soovinud last survestada ja uurijad soovitasidki mõelda ja vajadusel lisainfot küsida. Koosoleku kokkuvõte saadeti kõigile vanematele ja anti veel nädal aega mõtlemiseks.

Nädala möödudes tuli viimane laps oma allkirjastatud nõusolekuga – kõik olid olnud nõus! Ja kõigil lastel on huvitav ning nad tunnevad, kui tähtsad nad on, sest nende arvamus loeb. Mitte ükski laps ei pea kurvalt teises klassiruumis istuma.

Mõned nõuanded uurijatele, koolijuhtidele ja lapsevanematele.

Hea lapsevanem! Kui koju tuleb infoleht, kus palutakse luba kaasata teie laps uuringusse, võtke aega ja lugege see põhjalikult läbi ja arutage lapsega, milline on tema soov. Küsige julgelt lisainfot uurijatelt, infolehel on alati kontaktid, kuhu küsimuste puhul pöörduda. Tavaliselt on otsustamiseks pisut aega, ärge otsustage kohe, vaid mõelge ja rääkige vajadusel teiste lapsevanemate või õpetajaga. Kas pole tore teada, et teie pere on teaduses kaasa löönud ja tänu teile on tuleviku haridussüsteem parem?

Hea uurija! Varuge rohkem aega informeeritud nõusoleku saamiseks. Heaks tavaks võiks saada infokoosoleku korraldamine või ise võimalike uuritavate poole pöördumine. Silmast silma suheldes on võimalik kohe oma muresid väljendada ja küsimusi küsida. Ärge kiirustage osalejaid otsuse tegemisega, las nad mõtlevad rahulikult ja otsustavad paari päeva pärast. Kutsuge kohtumisele vanemad koos lastega – lastel võivad olla hoopis teised mured ja küsimused kui täiskasvanutel. Infokiri tuleb sõnastada lapsevanematele arusaadavas keeles ja panna kirja ka kasu, mida uuring ühiskonnale/osalejatele toob.

Hea koolijuht! Ka teie osalus ja teadlikkus teadusuuringutest on oluline. Edumeelsed koolid teevad tihedat koostööd ülikoolidega ja panustavad igati teaduspõhisesse haridusuuendusse. Kui ülikooli teadurid pöörduvad teie kui koolijuhi poole, olge avatud uutele võimalustele ja leidke võimalusi, kuidas saaks uuring kogu kooliperele kasulik olla.