Priit Ratassepp.

Ühe päeva asemele vabaduse nädal

Priit Ratassepp.
3 minutit
49 vaatamist

Eesti iseseisvuse taastamist 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses võiks meeles pidada mitte ühe riigipühaga (20. august), vaid terve nädalaga – vabaduse nädalaga.

Eesti Vabariigi jaoks on kõige tähtsam päev aastas 24. veebruar – vabariigi aastapäev, iseseisvuspäev, vabaduse päev, Eesti sünnipäev. Heal lapsel mitu nime. Tähtsuselt järgmine päev on 20. august – Eesti Vabariigi taastamise, iseseisvuse taastamise päev. Mõlemat päeva võib nimetada ka vabaduse päevaks. 24. veebruaril sai Eesti esimest korda vabaks ja 20. augustil vabanes Eesti Nõukogude okupatsioonist.

Balti keti aastapäeva, 30. aasta möödumist laulva revolutsiooni aegsest kahe miljoni inimese võimsat tahteavaldust tähistati suurejoonelisemaltki kui 20. augustit. Taas tuli meelde Balti keti erakordsus, lausa imelisus, ning ühtlasi selle ainulaadsus terve maailma ulatuses. Balti kett oli üks väga oluline samm teel 20. augusti 1991 poole, Balti kett oli oma mastaapsuses võrdväärne Berliini müüri langemisega. Balti tee (nii nimetatakse Balti ketti läti, leedu ja inglise keeles) viis meid mitme pika sammu jagu vabadusele lähemale.

Balti keti loits oli „Vabadus!“, mida käest kinni hoidvad inimesed üksteisele sosistasid. See sõna ei tundunudki enam nõukogude võimu poolt vale, demagoogia, propaganda ja populismi võrku mässitud aheldatud mõistena. Seda sõna julgeti jälle kõva häälega ja ausalt välja öelda.

Et 20. ja 23. augustit igal aastal tähistada ja meelde tuletada, võiks hakata ajavahemikku 20.–23. augustini kutsuma vabaduse nädalaks (sel aastal jäidki mõlemad kuupäevad ühe nädala sisse). Nii oleks meil 24. veebruaril Eesti Vabariigi aastapäev ehk vabaduse päev ja 20.–23. augustini iseseisvuse taastamise päev ning Balti keti aastapäev ehk vabaduse nädal – saatuse tahtel langesid need laulva revolutsiooni aegsed sündmused väga lähestikku. Kaugel pole ka „Eestimaa laul“ (11. september 1988) ja öölaulupeod (juuni 1987 ja 1988). Kui Eesti riik sündis talve lõpus, kevade liginedes, siis Eesti taastas iseseisvuse ja vabaduse küpsel suvel.

Suvi on ilus aeg vabaduse üle rõõmustamiseks ja selle tunde teiste inimestega jagamiseks, selle edasiandmiseks järgmistele põlvkondadele. Lisaks 20. augusti, riigipüha tähistamisele on suvel ilusa ilmaga ja puhkuste ajal hea võimalus külastada Balti ketiga seotud kohti (miks mitte korraldada Balti keti teedel matku). Just vabaduse nädalal on hea põhjus peatuda vabadussõja mälestusmärkide juures, mida leidub üle Eesti, külastada lahingupaiku, kus inimesed jätsid oma elu meie vabaduse eest (nt Paju mõisa ümbrus).

Vabaduse nädala kasuks räägib ka see, et 20. augustit on üsna ebamugav nimetada: iseseisvuse taastamise päev, vabariigi taastamise päev … Vabaduse nädal võtaks kokku kõige olulisema, mille poole toona püüeldi ja mis Eestimaal loodetavasti igavesti püsima jääb – vabadus.

Laulev revolutsioon oli pikk protsess, vägivallatu vabanemine totalitaarse NSV Liidu vägivaldse võimu alt – see kõlab kokku Mahatma Gandhi vägivallatuse filosoofiaga, on selle ideaalne kehastus. Balti keti eeskujul on inimkette moodustatud ka teistes riikides, viimati Hongkongis – siinkohal tekib paralleel samuti Eestist alguse saanud teise maailma jaoks olulise algatusega, koristamistalgutega „Teeme ära!“. See, kuidas Eesti sai taas vabaks, on eriline ja ainulaadne kogu maailmas. See väärib meelespidamiseks nädalat – vabaduse nädalat!

Vabaduse nädalal võiks olla nii, et kui 20. august on nädalavahetusel, siis 23. august võiks olla riigipüha. Vabaduse nädal võiks alata või lõppeda riigipühaga.

Kommentaarid

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Tasuta haridus ei peaks tähendama kultuurivaesust

Põhikooli riiklikku õppekava lugedes on selge, et kultuuriline haridus ja väärtuskasvatus on hariduse alus. Kultuurilise kogemuse kaudu…

3 minutit

Hea õpetamise mitmetahulisus

Mitmed neist õppejõududest, keda kõige kõrgemalt hindasin, kippusid saama teistelt tudengitelt negatiivset tagasisidet. Mõne populaarse professori loengud olid aga mulle pettumus. Õpetamisoskuste…

8 minutit

Eesti majanduse päästja on tänapäevane tehnoloogiaõpetuse klass

Esmapilgul ootamatultki on Eesti majanduse arengu pudelikaelaks saanud meie põhikoolide tehnoloogiaõpetuse klassiruumid, mis ei…

5 minutit
Õpetajate Leht