• 

• 

23. jaanuaril toimus K2ERG koolide ehk Kesk- ja Kagu-Eesti riigigümnaasiumide õpetajate teine koostööpäev.

Kui mullu läksid õpetajad kolleegide tunde ja igapäevaelu vaatama, siis seekord oli õpilastel iseseisva töö päev ning õpetajad ja teised töötajad kogunesid ainevaldkondade või tööülesannete järgi eri koolidesse. 

Tartu Tamme gümnaasiumisse koondusid viie kooli loodusainete ja kehalise kasvatuse õpetajad. Kehalise kasvatuse õpetajad jagasid kogemusi, mida keegi vabastatud õpilastega teeb, ja arutlesid hindamissüsteemi ja riiklikust õppekavast kinnipidamise üle. Vaadati üle spordiruumid ja inventar ning seati sihte ühisteks spordiüritusteks.

Loodusainete õpetajad arutlesid koolieksamite korralduse üle. Selgus, et igas koolis on omamoodi süsteem. Räägiti ka laboritöödest. „Siingi oli palju erinevusi, üldiselt on keemias ja füüsikas paremad lood,“ vahendas muljeid Tamme gümnaasiumi keemiaõpetaja Aleksander Kirpu. Keemias on mitmes koolis eraldi kursused praktiliste tööde tegemiseks. Teistes õppeainetes pole aga lihtne leida alati sobivat tööd, rääkimata võimalustest, kuid sellest hoolimata igaüks pingutab, et anda parimat. Õpetajad olid lahkesti nõus jagama üksteisele materjale.

Kõneldi ka alternatiivsetest hindamismeetoditest – milliseid häid nippe keegi kasutab, suuline ja kirjalik eksamivorm pole ju uudis. Huvitavate näidetena jäid Kirpule silma näiteks boonusena tunnikonspekti hindamisvorm, kontrolltöö sooritamine paaristööna.

Uuriti ka ainete lõimimisvõimalusi. „Meie koolis on kursuseid, kus on mitu õpetajat korraga tunnis, ja see annab väga head lõimimisvõimalused,“ rääkis Kirpu. „Mingit head retsepti pole, kõik sõltub õpetajate omavahelisest keemiast, koostöövalmidusest, kursuse sisust, kooli valmidusest ja paljudest muudest tahkudest.“

Lõpetuseks selgitasid õpetajad välja tegevused, mida saaks sarnase koostööpäeva raames veel ära teha.

„Tagasiside kolleegidelt on olnud positiivne,“ märkis Kirpu ja avaldas lootust, et koolijuhid leiavad veel võimalusi koolide koostööks, et aineõpetajad saaksid koos maha istuda. „Koostööst võib ju alati midagi sündida, mõni projekt või võistlus. Kõik sõltub seatud eesmärkidest.“

Tamme gümnaasiumi direktori Ain Tõnissoni hinnangul oli koostööpäevas palju kasulikku. Sai läbi arutada aine või ameti olulised mured ja lahendused, suhelda ning uusi nippe ja kokku leppida selged koostööplaanid.

„Eriti oluline on see nende jaoks, keda ühes koolis on üks,“ lausus Tõnisson. „Ja ma ei mõtle ainult „väikeste“ ainete õpetajaid, vaid ka juhiabisid ja haldusspetsialiste. Eks me kõik ole koolis pedagoogilised töötajad! Ka ürituse teraapilist osa ei maksa kuidagi alahinnata. Annab ju enesekindlust tööks, kui saad kinnitust, et tegelikult on päris hästi. Mulle meeldis ühe kolleegi mõte, et koolipäeva jooksul ei ole sageli aega teistega pikemalt ja mitte liiga eesmärgipäraselt arutleda, kuid koos auto, bussi või rongiga sõites on ka see väärtus.“

Põlva gümnaasiumi direktor Alo Savi ütles, et võrreldes eelmise aastaga oli tänavune koostööpäev samm edasi ning õpetajad jäid päevaga rahule. Põlva gümnaasiumis said kokku kunsti- ja muusikaõpetajad ning juhiabid.

„Valdavalt toodi välja, et sellist ühise arutelu aega oleks võinud veelgi pikemalt olla ja omavahel suhtlemise aeg jäi napiks,“ sõnas Savi. „Oma kooli õpetajate arutelud jätkusid muidugi veel tagasiteel ja järgmisel päevalgi. Palju oli äratundmisrõõmu, et seda, mida me teeme, teeme hästi, aga palju saadi ka uusi ideid. Järgmisel aastal arendame koostööpäeva kindlasti edasi ning püüame lisada nii omavahel jutustamise aega kui arendavat akadeemilisust.“