Peep Leppik.

Repliik: Millist keelt me kasutame?

Peep Leppik.
1 minut
68 vaatamist

Äsja ilmus ühes päevalehes lugu praeguste teismeliste probleemidest, mida avas lastepsühholoog: „Teismeea arenguülesanne on vanematest psühholoogiliselt eralduda ja olla eakaaslaste grupis, kus on võimalik teistelt saadud tagasipeegelduse järgi ennast uurida ja uutmoodi käitumist testida …“ (tsitaadi lõpp).

See on näide, kuidas võime ka emakeelse sõnavaraga edastatava mõtte sogaseks ajada. Antud lauses pole eriti tähtis võõrsõna „psühholoogiliselt“, ehkki olen kindlaks teinud, et ka pedagoogilise haridusega inimesed sõna semantikat (mõistelisust) ei tunne ega tea. Kuid toodud lause mõistmine vajab seda haridust küll.

Üritagem siis. Teismelise või murdeikka jõudnud noor, kes on võimeline saama juba emaks või isaks, „saab Looduselt ürgse käsu“ iseseisvuda, et toime tulla oma uue rolliga. „Psühholoogilisest eraldumisest“ siin jutt ei ole, pigem juba täiskasvanutega võrdsustumisest. Eakaaslaste juurde viib teda Looduselt saadud vajadus selleks ka partner leida, aga mitte et „ennast uurida ja uutmoodi käitumist testida“.

Niipalju psühholoogiast teismeliste eluga seoses!

P.S. Tean, mis on peegeldus, aga mis on tagasipeegeldus?

Kommentaarid

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Põhikooli lõpetamise talumatu keerukus

Üheksanda klassi õpilased on viimastel aastatel sattunud otsekui haridusuuendusliku tornaado meelevalda. Kes meist oleks eksimatu – mitte keegi. Ja seega…

5 minutit

Kas eesti juurtega noored päästavad ülikoolid?

Veel paaril aastal käib rabelemine gümnaasiumikohtade pärast. Põhikooli lõppu on jõudnud need, kelle sünd langeb aastaisse, mil…

2 minutit

Näha Euroopast kaugemale

Maailm on viimastel aastakümnetel muutunud ka eestlaste jaoks väiksemaks. Seetõttu tuleks kaaluda meie hariduse ja teaduse Euroopa-kesksuse vähendamist. Muu hulgas on…

9 minutit
Õpetajate Leht